{"id":22053,"date":"2012-09-04T00:00:00","date_gmt":"2012-09-04T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2012-09-04T00:00:00","modified_gmt":"2012-09-04T00:00:00","slug":"uudis-22053","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-22053\/","title":{"rendered":"Domus Kinnisvara viis pikaperspektiivi turutrendi Eestis"},"content":{"rendered":"
<\/p>\n
Kinnisvara eluiga on \u00fcldjuhul pikem, kui inimese oma. Kuigi kinnisvara pikaajalisuse t\u00e4htsus tasapisi v\u00e4heneb, tuleb seotud otsuste tegemisel \u00fcldjuhul ikkagi vaadata pikemat perspektiivi kui vaid m\u00f5ni aasta. Need t\u00f5usud-langused, mida oleme m\u00e4\u00e4dunud 10 aasta jooksul n\u00e4inud, on tegelikult siiski suhteliselt l\u00fchikese perioodi muutused, seisab Domus Kinnisvara poolaasta\u00fclevaates. <\/div>\n
Allj\u00e4rgnevalt p\u00fc\u00fcan aga v\u00e4lja tuua m\u00f5ned t\u00e4nased trendid, millel on pikem m\u00f5ju kui vaid j\u00e4rgmised 10 aastat.<\/div>\n
<\/div>\n
1.\t<\/span>J\u00e4tkusuutlikkuse t\u00e4htsustumine<\/div>\n
 <\/div>\n
Kuigi s\u00e4\u00e4stlikkusest, pasiivmajadest, energiam\u00e4rgistest, alternatiivenergiast jms on juba paar aastat t\u00f5sisemalt r\u00e4\u00e4gitud, hakkavad m\u00f5jud alles avalduma. J\u00e4tkusuutlikkus alles hakkab reaalselt kinnisvaraarendusse j\u00f5udma, kuigi sisuliselt toimub alles katsetamine ja testimine. T\u00e4nagi on teemaks veel peamiselt energias\u00e4\u00e4st, kuigi kinnisvaraga seoses tuleks m\u00f5elda j\u00e4tkusuutlikkusele laiemalt. Esimesed positiivsed (energias\u00e4\u00e4stlikud kortermaja arendusprojektid, loodusmaterjalide kasutamine jms) ja negatiivsed (vana elamufondi renoveerimisel k\u00fcttekulude kokkuhoid sisekliima arvel, valearvestused investeeringute tegemisel jms) tulemused on juba olemas. J\u00e4tkusuutlikkuse massilise teadvustumiseni aga l\u00e4heb veel aastaid aega. Olen veendunud, et paljud t\u00e4nased innovaatilised lahendused on 10 aasta p\u00e4rast nn must be. 7 miljardi piiri \u00fcletanud inimkonna j\u00e4tkuv kasv piirab ressursse ja toetab j\u00e4tkusuutlikkuse idee t\u00e4htsustumist.<\/div>\n
<\/div>\n
2.\t<\/span>Differentseerumine<\/div>\n
<\/div>\n
Koos stabiliseerumisega s\u00fcveneb kinnisvaraturul differentseerumine. Piirkondi, ehituskvaliteeti, uut\/vana jne v\u00e4\u00e4rtustatakse ning hinnatakse seet\u00f5ttu erinevalt. \u00fchelt poolt l\u00e4htub diferentseerumine kinnisvara kasutusv\u00e4\u00e4rtusest, kuid samav\u00f5rd ka meie subjektiivsetest hinnangutest. Linnakeskused on juba nihkunud endisest Raekoja platsist vasakule v\u00f5i paremale Tallinnas, Tartus,P\u00e4rnus, sest endise linnakeskuse kasutusv\u00e4\u00e4rtus j\u00e4i madalaks. Nii m\u00e4ngitakse t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcmber ka kinnisvaraturg teistes linnaosades ning ka nende siseselt. \u00fclerahvastuv Pirita kaotab t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5nev\u00f5rra oma v\u00e4\u00e4rtust ning \u00fcha uuenev P\u00f5hja-Tallinn v\u00f5idab. Ka linnaosade siseselt t\u00f5useb ja vajub erinevate kvartalite v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltuvalt sellest, mida seal tehakse.<\/div>\n
 <\/div>\n
3.\t<\/span>\u00fc\u00fcrituru muutumine<\/div>\n
<\/div>\n
Omanike ja \u00fc\u00fcrnike suhe kinnisvaraturul on muutumas \u00fc\u00fcrnike arvu kasvu ja omanike arvu kahanemise suunas. Kinnisvara omamine, kui k\u00f5igi eestimaalaste elustiil, on tasapisi taandumas. Seet\u00f5ttu on \u00fc\u00fcriturg t\u00e4htsustumas ja sellega seoses ka mingis m\u00f5ttes stabiliseerumas. \u00fc\u00fcri m\u00e4\u00e4rad liiguvad selles suunas, et pakkuda omanikele tootlust, mis motiveerib v\u00f5tma pikemaid investeerimispositsioone. See aga t\u00e4hendab ka liikumist pikemaajaliste ning sisukamate \u00fc\u00fcrisuhete poole, mis on omased L\u00e4\u00e4ne-Euroopale. Muutusele aitab kaasa nii maailma majanduseses toimuvad s\u00fcndmused (majanduslikud p\u00f5hjused) ning ka kinnisvaraturu osaliste p\u00f5lvkonnavahetus (m\u00f5tteviisi muutus). \u00fc\u00fcrituru muutumine leiab ilmselt millalgi v\u00e4ljenduse ka meie seadusandluses, kus v\u00f5etakse uuesti teemaks pikaajalised \u00fc\u00fcrisuhted. Seda siis juba turu vajadustest tulenevalt, mitte enam omandireformi sunnil.<\/div>\n
<\/div>\n
4.\t<\/span>Peresuhete muutumine<\/div>\n
<\/div>\n
Kunagisest Eesti suurperest on t\u00e4naseks j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem majandus\u00fcksus. Lapsed olid veel 100 aastat tagasi vanematele sisuliselt investeeringuks ja pensionisambaks, mida t\u00e4nap\u00e4eval asendavad k\u00f5ikv\u00f5imalikud v\u00e4hem ja rohkem virtuaalsed lahendused. Sellega seoses kaotab tasapisi t\u00e4htsust ka klassikaline abielu ning selle asemele astuvad muud \u00fchiselu v\u00f5imalused. Sealhulgas ka peresuhted omasooliste paaride seas. Nii on ka kinnisvara j\u00e4tkuvalt kohandumas v\u00e4iksemate majandus\u00fcksuste jaoks, mis viib omakorda suurema asustustiheduseni. Usun, et madala asutustiheduse ja normaalse infrastruktuuriga piirkonnad v\u00e4\u00e4rtustuvad tulevikus enam, kui need, kus asustutihedust tasapisi suurendatakse. Seda nii maa kui ka ehitiste hinna osas.<\/div>\n
<\/div>\n
5.\t<\/span>Elanikkonna vahetumine<\/div>\n
 <\/div>\n
Tallinna „m\u00e4gede“ linnaosad, Tartu Annelinn (ja teised analoogid peaaegu igas Eesti linnas) on k\u00f5ige otsesemalt rahvaste r\u00e4ndamise tulemus. Sarnased protsessid, olgugi, et oluliselt v\u00e4iksemas mahus, j\u00e4tkuvad ning muudavad meie kinnisvaraturgu ka edaspidi. N\u00e4iteks Kopli Liinide arenduse \u00f5nnestumise korral t\u00f5useb P\u00f5hja-Tallinna v\u00e4\u00e4rtus oluliselt laiemalt. See omakorda l\u00fckkab terve linnaosa kinnisvaraturule veelgi p\u00e4\u00e4ret juurde ja sunnib muuhulgas ka elanikkonda vahetuma. Kuna piirkonna kasutusv\u00e4\u00e4rtus t\u00f5useb, siis t\u00f5useb ka sealse kinnisvara hind ning senise elanikkonna asemele tulevad tasapisi j\u00f5ukamad. Elanikkonna vahetumiseks mingis piirkonnas on ka teisi p\u00f5hjuseid. N\u00e4iteks Pirital on m\u00f5ni t\u00e4nav l\u00e4inud juba puhtalt venekeelse (suhteliselt j\u00f5ukama) elanikkonna k\u00e4tte. Eestlaste ja venelaste kultuuriline taust on \u00fcldjoontes siiski sarnane, kui seada meie k\u00f5rvale hiinlased v\u00f5i tumedanahalised moslemid. 15 aasta p\u00e4rast v\u00f5ime leida, et m\u00f5ni t\u00e4nav n\u00e4iteks Laagris (v\u00f5i m\u00f5ni maja Lasnam\u00e4el) on l\u00e4inud meie harjumusp\u00e4rasest kultuurist v\u00e4gagi eristuvate inimeste k\u00e4tte. Tavaline protsess L\u00e4\u00e4ne-Euroopas muideks.<\/div>\n
 <\/div>\n
<\/div>\n
T\u00e4nases majanduskeskonnas on keeruline prognoosida isegi seda, mis juhtub kahe kuu p\u00e4rast. Sellest hoolimata on pikalt ette m\u00f5tlemine kinnisvaratehingute kavandamisel otstarbekas ning edukamad on need, kes seda teevad. Seda nii oma isiklikuks kasutamiseks tehtavates otsustes kui investeerimisk\u00fcsimustes. Mul on hea meel, et 2011 on kinnisvaraturul olnud palju kaalutlevam aasta kui varasemad. Loodan, et 2012 on veelgi l\u00e4bim\u00f5eldum.<\/div>\n
 <\/div>\n
Allikas: http:\/\/majandus.delfi.ee\/news\/kinnisvara\/domus-kinnisvara-viis-pikaperspektiivi-turutrendi-eestis.d?id=64866638<\/a><\/div>\n
 <\/div>\n

<\/span><\/font><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kinnisvara eluiga on \u00fcldjuhul pikem, kui inimese oma. Kuigi kinnisvara pikaajalisuse t\u00e4htsus tasapisi v\u00e4heneb, tuleb seotud otsuste tegemisel \u00fcldjuhul ikkagi vaadata pikemat perspektiivi kui vaid m\u00f5ni aasta. Need t\u00f5usud-langused, mida oleme m\u00e4\u00e4dunud 10 aasta jooksul n\u00e4inud, on tegelikult siiski suhteliselt l\u00fchikese perioodi muutused, seisab Domus Kinnisvara poolaasta\u00fclevaates.  Allj\u00e4rgnevalt p\u00fc\u00fcan aga v\u00e4lja tuua m\u00f5ned t\u00e4nased trendid, […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22053"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22053"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22053\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22053"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22053"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22053"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}