{"id":22074,"date":"2013-10-07T00:00:00","date_gmt":"2013-10-07T00:00:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2013-10-07T00:00:00","modified_gmt":"2013-10-07T00:00:00","slug":"uudis-22074","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/uudis-22074\/","title":{"rendered":"Ruta Arum\u00e4e: Ehitussektori kehvad ajad m\u00f5jutavad majandust veel aastaid"},"content":{"rendered":"<p><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla t\u00f5mmanud sektorit transiit ja ehitussektor. V\u00f5ttes seekord luubi alla neist viimase, paistab k\u00f5iki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. L\u00e4himaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat, vaid langus aina s\u00fcveneb.<\/font><span style=\"color: #333333;  : Arial, Verdana, Helvetica, sans-serif;  : 12px\">&nbsp;<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"margin: 10px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\"><span style=\"margin: 0px; padding: 0px; line-height: 1.22\">Seda eelk\u00f5ige muidugi Euroopa Liidu t\u00f5ukefondide raha v\u00e4henemise t\u00f5ttu, mis esialgu on k\u00fcll ajutine, paari-kolme aastane. Ehitussektor on olnud siiani suurim kasusaaja neist fondidest. Aastal 2013 l\u00f5peb EL seitsmeaastane eelarveperiood ning 2014 algab j\u00e4rgmine. Nende vahetumisega kaasneb raha sissevoolus aina suurenev auk. Veidi pikemas perspektiivis vaadates, ei ole tegelikult ka j\u00e4rgmise eelarveperioodi prioriteedid enam niiv\u00f5rd palju kaldu ehitussektori suunas kui varem, vaid p\u00fc\u00fctakse keskenduda rohkem pehmematele v\u00e4\u00e4rtustele kui betoon.<\/span><\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 10px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">&nbsp;<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\">&nbsp;<\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">Kuigi valitsus lubas oma 2014. aasta eelarves suuremeelselt ehitussektorit elavdada riigipoolsete kinnisvarainvesteeringute suurendamisega, on nende v\u00f5imalused seda teha samuti v\u00e4gagi piiratud ning riigi kinnisvarainvesteeringute suurendamine 10 miljoni euro ulatuses ei tasanda kaugeltki kogu valitsussektori investeeringute langust j\u00e4rgnevatel aastatel. V\u00e4lisvahendite prognoositav langus 2014. aastal on 8,2 protsenti ning valitsussektori investeeringute langus 9 protsenti.<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">&nbsp;<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">Erasektori ehitusn\u00f5udlus ei suuda seda kahanemist tasa teha. Ka ettev\u00f5tete investeeringute langus on viimasel ajal olnud seotud just ehitustesse investeerimise v\u00e4henemisega.<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">&nbsp;<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">Kuigi kinnisvarahinnad kasvavad ja seda j\u00e4tkuvalt 8 protsendi m\u00e4\u00e4raga aastas, mis viitab vaikselt taastuvale n\u00f5udlusele kinnisvaraturul ning suurendab motivatsiooni ehitustegevuseks. Samal ajal aga pakkumine ei suurene eriti. Kinnisvarahindu suruvad \u00fcles ka kasvavad ehituskulud, mis suurenevad 5 protsenti aastas, samas palkade kasv on kinnisvarahindade kasvule viimastel aastatel alla j\u00e4\u00e4nud ja ostuj\u00f5ud piirab edasist kinnisvarahindade t\u00f5usuhoogu. Kinnisvarahindade t\u00f5us pidurdub m\u00f5nev\u00f5rra ilmselt ka sel hetkel, kui intressid t\u00f5usma hakkavad, ehk siis umbes paari aasta p\u00e4rast.<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">&nbsp;<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">Tarbijate laenun\u00f5udlus on k\u00fcll vaikselt taastumas, kuid nende poolt v\u00f5etavad uued kinnisvaralaenud on umbes sama suured kui samal ajal tagasi makstavad laenud. Ehk teisiti \u00e4eldes, tarbijate laenukoormus hetkel veel ei suurene. L\u00e4hiaastateks ei ole n\u00e4ha ka, et laenukoormuse kasv suuremat hoogu sisse saaks.<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">&nbsp;<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">Ehitussektori osakaal kogu majanduses on 7,2 protsenti. Seega heidab sektori k\u00e4ek\u00e4ik pika varju ka kogu majanduse k\u00e4ek\u00e4igule l\u00e4hiaastatel.<\/font><\/p>\n<p style=\"margin: 5px 5px 10px 0px; padding: 0px\"><font style=\"margin: 0px; padding: 0px;  : 10pt; line-height: 18px; color: #333333\" class=\"articleBody\">Allikas:&nbsp;<a style=\" : 10pt\" href=\"http:\/\/arileht.delfi.ee\/news\/uudised\/ruta-arumae-ehitussektori-kehvad-ajad-mojutavad-majandust-veel-aastaid.d?id=66805365\">http:\/\/arileht.delfi.ee\/news\/uudised\/ruta-arumae-ehitussektori-kehvad-ajad-mojutavad-majandust-veel-aastaid.d?id=66805365<\/a><span style=\" : 10pt\">&nbsp;<\/span><\/font><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla t\u00f5mmanud sektorit transiit ja ehitussektor. V\u00f5ttes seekord luubi alla neist viimase, paistab k\u00f5iki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. L\u00e4himaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat, vaid langus aina s\u00fcveneb.&nbsp; &nbsp; Seda eelk\u00f5ige muidugi Euroopa Liidu t\u00f5ukefondide raha v\u00e4henemise t\u00f5ttu, mis [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22074"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22074"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22074\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22074"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22074"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22074"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}