<\/p>\n
Hoolimata kasvanud n\u00f5udlusest ei saada edu kaugeltki mitte iga uut korrusmajaarendust. Korteriruutmeetrite ehitamisel on muutunud v\u00f5tmek\u00fcsimuseks kellele, kuhu ja millist lisandv\u00e4\u00e4rtust pakkuvat kinnisvara rajada, kirjutab Kaamos Kinnisvara juhataja Priit Uustulnd 11. juuni \u00e4rip\u00e4eva lisas Kinnisvara.<\/p>\n
<\/p>\n
Tallinna elamuturg on elav ning potentsiaalsete ostjate hulk, kes sooviksid omale uut korterit, endiselt suur. Turuaktiivsus on j\u00f5udnud eelmise k\u00fcmnendi keskpaiga tasemele, kuid kinnisvaraarendajate tegevus ja \u00fclesanded erinevad m\u00e4\u00e4dunud ehitusbuumiperioodiga v\u00f5rreldes oluliselt.<\/p>\n
<\/p>\n
V\u00e4ljakujunenud taristuga ‘m\u00e4gede’ korterites, kus on tagatud elementaarsed mugavused, elab peaaegu pool pealinlastest. Lasnam\u00e4ed, Mustam\u00e4ed ja \u00f5ism\u00e4ed eelistavad paljud korteriomanikud hea hinna- ja kvaliteedisuhte t\u00f5ttu ning uute arendusprojektide ehitus j\u00e4tkub ka neis piirkondades.<\/p>\n
<\/p>\n
Privaatsus, isikup\u00e4ra ja prestii_ ei ole aga magalapiirkondade tugevaimad k\u00fcljed, mis tingib selle, et v\u00f5imaluste tekkimisel hakkavad sealsed elanikud otsima alternatiive. T\u00e4na on soovijal v\u00f5imalik valida Tallinna eriilmeliste linnaosade ja asumite vahel ning soetada kodu, mis vastab tema ja l\u00e4hedaste elustiilile.<\/p>\n
<\/p>\n
Elustiil m\u00e4\u00e4rab linnaosa<\/strong> <\/p>\n Valikut m\u00f5jutab paljuski just elukorraldusliku logistikaga seonduv – kui kaugel asuvad t\u00e4\u00e4koht, kool, lasteaed ja pood. Aktiivsele inimesele on \u00fcliolulised \u00fcmbruskonnas olevad vabaaja veetmise v\u00f5imalused ja spordirajatiste l\u00e4hedus. <\/p>\n <\/p>\n Aktuaalne ja arukas on p\u00e4\u00e4rata t\u00e4helepanu hoone energias\u00e4\u00e4stlikkusele, samuti m\u00e4ngib olulist rolli arendaja usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Nii \u00e4elda pehmetest argumentidest on inimese jaoks sageli v\u00e4ga t\u00e4htis ka kodupiirkonna identiteet ja enese samastamine kohaliku elustiiliga.<\/p>\n <\/p>\n Rajooni elanikel oma n\u00e4gu. <\/p>\n Kalamaja residendile on omane olla loomeinimene, s\u00f5ita jalgrattaga, einestada Kalamaja poppides kohvikutes ja k\u00fclastada erinevaid piirkonna \u00fcritusi. Muu k\u00f5rval on olulisel kohal ka heas\u00f5bralikud suhted naabruskonnas, kogukonnatunne ja \u00fchised ettev\u00f5tmised.<\/p>\n <\/p>\n Kuidas uus ja vana kokku siduda. <\/p>\n Elu linna tuiksoonel, s\u00fcdalinnas, ei ole aga kaugeltki k\u00f5igile sobiv lahendus. Privaatsust ja loodusl\u00e4hedust s\u00fcdalinn nii palju ei paku. Seet\u00f5ttu on ‘meie tunnet’ alati otsitud ka linnal\u00e4hedastelt aladelt nagu Viimsi, Peetri v\u00f5i Tiskre. Just siin saavad teiste k\u00f5rval oluliseks ostjaskonnaks lastega pered, kes eelistavad head, turvalist, s\u00f5bralikku ja rahulikku elukeskkonda.<\/p>\n <\/p>\n Kui senised populaarsed piirkonnad, kas v\u00f5i eelmainitud Viimsi ja Peetri, on juba \u00fcsna tihedalt asustatud, siis valikut, kus ka elu rahulikum, on veelgi. Neid ‘oaasikesi’ on rajatud \u00fcle linna – N\u00f5mmele, Haaberstisse ja Kristiinesse. <\/p>\n \u00e4\u00e4relinn kutsub ka hinnaga. <\/p>\n Valikuid on turul palju ja hinnavahemik s\u00f5ltuvalt asukohast k\u00fcllalt lai. Uute kesklinna korterite ruutmeetrihinnad liiguvad sihikindlalt 2500 ja enama euro suunas, magalarajoonides j\u00e4\u00e4b uute pindade hinnatase vahemikku 1500-1900 eurot ruutmeetri eest.<\/p>\n <\/p>\n Soodsama hinnaga uued \u00e4\u00e4relinnakorterid m\u00fc\u00fcvad kiiremini. Rahulikum elu, peres\u00f5bralik keskkond ja taskukohasem hind on see kooslus, miks ostjaskonna eelistused langevad uutele linna\u00e4\u00e4rsetele loodusl\u00e4hedasematele elupiirkondadele.<\/p>\n <\/p>\n
Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on kinnisvaraostjate teadlikkus ja soovid kasvanud – sobiva korteri v\u00f5i maja otsimisel l\u00e4htub ostja varasemast rohkem oma elustiilist, millega uus kodu peab sobima nii palju kui v\u00f5imalik. Esimene eelistus pannakse paika s\u00f5ltuvalt leibkonna suurusest ja sellest, kas eelistatakse elada s\u00fcdalinnas, milj\u00e4\u00e4v\u00e4\u00e4rtuslikus linnaosas v\u00f5i hoopis rahulikus eramajade piirkonnas.<\/p>\n
<\/strong>Pealinn areneb ja eristub, igal piirkonnal on oma n\u00e4gu, mille kandjaks ja peegeldajaks on sealsed elanikud. Hea n\u00e4ide on milj\u00e4\u00e4v\u00e4\u00e4rtuslik, madala hoonestusega Kalamaja, mis on viimase viie aastaga t\u00f5usnud f\u00e4\u00e4niksina tuhast. T\u00e4naseks on Kalamajal kindel kuvand ja sealsetel elanikel teistest eristuv elustiil. <\/p>\n
<\/strong>Milj\u00e4\u00e4v\u00e4\u00e4rtuslik piirkond ei t\u00e4henda sugugi vaid vanema hoonestusega asumit. Heaks n\u00e4iteks on Rotermanni kvartal, kus vana on \u00fchendatud uuega, kusjuures elamispinnad on k\u00f5ik uushoonetes. Terviklikke, l\u00e4bim\u00f5eldud uusasumeid on veelgi ning neis on hakanud tekkima oma identiteet ja piirkonna tunnetus.<\/p>\n
Kuna Tallinna \u00e4\u00e4rtes on veel omajagu nii \u00e4elda avastamata piirkondi, siis on neid kohti, kuhu rajada uusi milj\u00e4\u00e4v\u00e4\u00e4rtuslikke, oma identiteedi ja teatava, heas m\u00f5ttes, suletusega elupiirkondi veel piisavalt.<\/p>\n
<\/strong>Nagu paljude vestlustega, nii j\u00f5uame ka siin l\u00f5puks v\u00e4lja rahani. Viimaste aastate jooksul hoogsalt kasvanud kinnisvarahindade puhul ei saa sellest teemast \u00fcle ega \u00fcmber ning eelmainitud elustiili ja logistikaga seotud valikute k\u00f5rval on t\u00e4htsaks kriteeriumiks ka raha.<\/p>\n