Aastale 2020 tagasi vaadates n\u00e4eme, et nii globaalne kui ka Baltikumi kinnisvaraturg pidasid pandeemiaga seotud katsumustele enamjaolt vastu. \u00dclemaailmsed rahas\u00fcstid olid suunatud ka kinnisvaraturule, kus elukondlik kinnisvara p\u00fcsis rekordiliste n\u00e4itajatega esirinnas 2020. aasta l\u00f5pus ning 2021. aasta alguses. Globaalses perspektiivis n\u00e4eme, et elamuhindadele n\u00e4idatakse n-\u00f6 rohelist tuld, kuiv\u00f5rd USA-s, Hiinas ja Euroopas, sealhulgas Balti riikides, v\u00f5ib t\u00e4heldada kiiremat hinnat\u00f5usu.<\/p>\n
Siiski ei saa praeguse olukorra \u00fcle r\u00f5\u00f5mustada. \u00dclemaailmne tervisekriis pole n\u00f5udnud mitte ainult inimelusid, vaid on tasakaalust v\u00e4lja viinud ka ettev\u00f5tluskeskkonna, sealhulgas kinnisvaraturu. Kuigi m\u00f5ni \u00e4risektor on kiiresti taastunud, on teiste sektorite v\u00e4ljavaated endiselt ebakindlad. Sama v\u00f5ib \u00f6elda ka kinnisvara kohta, mille v\u00e4ljavaated on otseselt seotud teatud \u00e4risektorite tulemustega. N\u00e4eme, millises keerulises olukorras on hotellide, suuremate kaubanduskeskuste v\u00f5i \u00fcksikute \u00e4ripindade juhid ja omanikud. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne koduhindade t\u00f5us v\u00f5ib tasakaalust v\u00e4lja viia selle kinnisvarasektori suhteliselt j\u00e4tkusuutliku pandeemiaeelse arengu. Need t\u00f5demused on v\u00e4rskelt avaldatud Ober-Hausi uusimas iga-aastases Baltikumi pealinnade kinnisvaraturgude \u00fclevaates. \u00dclevaade annab p\u00f5hjaliku pildi olukorrast kinnisvaraturul aastal 2020 ja prognoosid aastaks 2021.<\/p>\n
<\/p>\n
\u00a0<\/strong><\/p>\n Igatahes sai Baltimaade eluasemeturg 2020. aasta pandeemiast enim \u201ekasu\u201c. \u201eEelk\u00f5ige l\u00e4ks h\u00e4sti Leedu ja Eesti elukondlikul kinnisvaral, mis saavutasid k\u00f5igi aegade rekordn\u00e4itajad \u2013 \u00a0elamispindade (korterite ja majade) ostu-m\u00fc\u00fcgitehingute koguv\u00e4\u00e4rtus oli m\u00f5lemas riigis ajaloo k\u00f5rgeim\u201c, \u00fctles Raimondas Reginis, Ober-Hausi Baltikumi turuanal\u00fc\u00fcside juht.<\/p>\n Vaatamata sellele, et Balti riikide pealinnades kahanes korterite m\u00fc\u00fcgitehingute arv 2020. aastal 4%-lt 10%-le, ei avaldanud see korterite m\u00fc\u00fcgihindadele negatiivset m\u00f5ju. Ober-Hausi andmetel j\u00e4tkasid Vilniuse ja Tallinna korterite m\u00fc\u00fcgihinnad t\u00f5usu, kasvades aastaga ligi 5%. Samal ajal langesid Riias vaid elamurajoonide vanemate korterite hinnad, sedagi vaid s\u00fcmboolselt.<\/p>\n Enim negatiivseid muutusi esines pealinnade eluasemete \u00fc\u00fcriturul, kus 2020. aasta esimesel poolaastal pakkumine h\u00fcppeliselt kasvas. ,,Seet\u00f5ttu langesid Riias ja Tallinnas \u00fc\u00fcrihinnad aastaga k\u00fcmnendiku v\u00f5rra. Samal ajal v\u00f5is Vilniuses aasta keskel t\u00e4heldada korterite \u00fc\u00fcrihindade kerget langust, kuid need t\u00f5usid 2020. aasta teisel poolel endisele tasemele, mis n\u00e4itab tugevat sisemist n\u00f5udlust selles kiiresti kasvavas linnas\u201c, lausus Reginis.<\/p>\n <\/p>\n Riia linna tulemused n\u00e4ivad aga Balti riikide pealinnade seas k\u00f5ige n\u00f5rgemad. Seda m\u00f5jutavad halvenevad demograafilised n\u00e4itajad ja usalduse puudumine kinnisvaraturul, kus korteritehingute arv oli suhteliselt k\u00f5ige madalam ning uusi kortereid ehitati kolme pealinna arvestuses k\u00f5ige v\u00e4hem. Teisalt v\u00f5ib 2021. aasta alguse n\u00e4itajatest j\u00e4reldada, et olukord Vilniuse ja Tallinna eluasemeturgudel on muutunud optimistlikumaks, mis v\u00f5ib viia v\u00e4hemalt ajutiselt defitsiidi ja koduhindade suurema t\u00f5usuni. N\u00e4iteks planeerivad arendajad 2021. aastal ehitada k\u00f5ikides Balti riikide pealinnades v\u00e4hem kortereid kui 2020. aastal. \u201eRiia v\u00f5ib saada kasu positiivsest \u00fclemaailmsest olukorrast eluasemesektoris, pakkudes tulevikus oluliselt madalamaid hindasid ning suhteliselt suuremat potentsiaali turu kasvuks ja investeerimisv\u00f5imalusteks kui Vilnius v\u00f5i Tallinn\u201c, \u00a0m\u00e4rkis Reginis.<\/p>\n <\/p>\n Kui r\u00e4\u00e4kida \u00e4rikinnisvarast ja pandeemia poolt enim m\u00f5jutatud sektoritest, on Balti riikide eeliseks olnud nende v\u00e4hene s\u00f5ltuvus v\u00e4listurismist, mis moodustab suhteliselt v\u00e4ikese osa majandusest.<\/p>\n <\/p>\n V\u00e4listuristidele keskendunud hotellid on pandeemia ajal k\u00f5ige rohkem kannatanud kogu maailmas, sealhulgas Balti riikides. N\u00e4iteks kahanes Leedus, L\u00e4tis ja Eestis rahvusvaheliste hotellikettide hotellide t\u00e4ituvus 2020. aastal peaaegu kolmekordselt v\u00f5rreldes 2019. aastaga. Selle tulemusel tabas hotellide \u00e4ri- ja kinnisvarasegmenti 2020. aasta k\u00f5ige j\u00e4rsem langus, mis j\u00e4tkub praegustes pandeemia tingimustes ka 2021. aastal.<\/p>\n <\/p>\n \u201ePole \u00fcllatav, et aastatel 2020\u20132021 m\u00fc\u00fcdi m\u00f5ned hotellihooned uutele investoritele, kes plaanivad hooneid kohandada erinevateks \u00e4ritegevusteks, n\u00e4iteks eluasemete pikaajaliseks v\u00f5i l\u00fchiajaliseks \u00fc\u00fcrimiseks\u201c, t\u00f5i Reginis v\u00e4lja.<\/p>\n <\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Jaekaubanduspindade sektor on samuti \u00fcks enim m\u00f5jutatud kinnisvarasegmente Balti riikides. Poodide t\u00e4ielik v\u00f5i osaline sulgemine m\u00f5jutas oluliselt suuremate kaubanduskeskuste k\u00e4ivet,<\/p>\n <\/p>\n mille t\u00f5ttu oli kinnisvaraomanike renditulu 2020. aastal oluliselt madalam.<\/p>\n <\/p>\n \u201eOlenevalt kaubanduskeskuste \u00fc\u00fcrnikest, ruumide t\u00e4ituvuse muutustest ja \u00fc\u00fcrisoodustustest on selliseid kinnistuid haldavate ettev\u00f5tete tulud kahanenud suurusj\u00e4rgus m\u00f5ni protsent kuni m\u00f5nik\u00fcmmend protsenti. V\u00f5ime kujutada ette olukorda, millesse sattusid individuaalsete \u00e4ripindade \u00fc\u00fcrnikud ja omanikud, kui kauplused, kohvikud v\u00f5i baarid ei saanud oma teenust pakkuda v\u00f5i nende k\u00fclastatavus oli v\u00e4ga v\u00e4ike\u201d, nentis Reginis.<\/p>\n <\/p>\n Ometi ei j\u00e4\u00e4nud k\u00f5ik kaubanduspindade sektori ettev\u00f5tted 2020. aastal kahjumisse. Suurte toidupoekettidega supermarketitel ei olnud k\u00fclastatavusega probleeme ja nende omanikud teenisid isegi suuremat \u00fc\u00fcritulu kui 2019. aastal. Sarnaselt varasematele aastatele t\u00f5stsid \u00fc\u00fcrileandjad sellistes supermarketites \u00fc\u00fcri, tuginedes eelmise aasta inflatsioonim\u00e4\u00e4rale.<\/p>\n <\/p>\n Kontoripindade sektor muutus samuti 2020. aastal oluliselt. Ehkki kontorid olid p\u00e4rast t\u00f6\u00f6formaadi muutust inimestest t\u00fchjad, ei l\u00f5petanud ettev\u00f5tted \u00fc\u00fcrilepinguid ja kontorihoonete haldajad said teenida stabiilset \u00fc\u00fcritulu.<\/p>\n <\/p>\n Siiski kasvas Baltimaade pealinnades 2020. aastal kontoripindade pakkumine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, mis langes kokku pandeemia perioodiga. See tekitab turuosalistes sektori j\u00e4tkusuutliku arengu ja l\u00e4hituleviku v\u00e4ljavaadete osas \u00f5igustatud muret. Ober-Hausi andmetel kerkis 2020. aastal Vilniuses, Riias ja Tallinnas 186\u00a0100 ruutmeetrit uut b\u00fcroopinda, mida on 30% rohkem kui 2019. aastal (Vilniuses 102\u00a0600 m2<\/sup>, Riias 49\u00a0500 m2<\/sup> ja Tallinnas 34\u00a0000 m2<\/sup>).<\/p>\n <\/p>\n M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6tajatest t\u00f6\u00f6tab praegu t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt kodus ning pandeemia ei v\u00f5imalda ettev\u00f5tetel t\u00e4pselt hinnata oma kontoripindade vajadust tulevikus. Reginise s\u00f5nul on nendes ebakindlates tingimustes endiselt raske hinnata pandeemiaj\u00e4rgse \u00e4rimudeli suunda, millest tulevikus s\u00f5ltub n\u00f5udlus kontoripindade j\u00e4rele.<\/p>\n <\/p>\n \u201eKui vaadata praegust turgu, siis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa ettev\u00f5tteid viivitab endiselt strateegiliste otsustega, mis puudutavad kontorite edasiarendamist v\u00f5i olemasoleva ruumi optimeerimist. Turul on regulaarselt n\u00e4ha olukordi, kus \u00fc\u00fcrnikud otsivad oma \u00fc\u00fcritavatele pindadele all\u00fc\u00fcrnikke, mis t\u00f5estab, et m\u00f5ned ettev\u00f5tted on otsustanud viivitamata oma kontoripinda v\u00e4hendada\u201c,\u00a0 lausus Ober-Hausi esindaja.<\/p>\n <\/p>\n Kuigi kontoripindade n\u00f5udluse puhul esineb endiselt ebakindlust, on pakkumine Leedu pealinnas paremini prognoositav. Aastal 2020 oli kontoripindade pakkumine Vilniuses rekordiline, mille turg aga samas edukalt alla neelas ning Vilniuse kontorite vakants t\u00f5usis 2020. aastal suhteliselt m\u00f5\u00f5dukalt 3,0% -lt 6,1% -le.<\/p>\n <\/p>\n Arendajaid v\u00f5ivad aga ees oodata suuremad katsumused, kui j\u00e4tkuvalt kasvab kontoripindade pakkumine, mis 2021. aastal saab olema v\u00e4hemalt 130\u00a0000 m2<\/sup>. Reginise v\u00e4itel v\u00f5ib pandeemia kontekstis selline m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kogus kontoripinda saada v\u00e4ljakutseks mitte ainult uute projektide arendajatele, vaid ka vanemate hoonete omanikele.<\/p>\n <\/p>\n Ettev\u00f5tte kontoripindade optimeerimise riski v\u00f5ivad kompenseerida ainult uued ettev\u00f5tted v\u00f5i juba tegutsevate ettev\u00f5tete laiendamine Balti riikide pealinnades. Ometi n\u00e4itab kasvav t\u00e4ituvuse m\u00e4\u00e4r k\u00f5igis Balti riikide pealinnades, et kontoripindade pakkumise kasv leiab aset eriti ebasoodsates oludes ja just kontorite \u00fc\u00fcrnikud v\u00f5ivad olla need, kes sellest kasu saavad.<\/p>\n <\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n T\u00f6\u00f6stuskinnisvara sektoril Balti riikides olid 2020. aastal k\u00f5ik eeldused edasiseks kasvuks. Ober-Hausi andmetel ehitati Vilniuses, Riias, Tallinnas ja nende \u00fcmbruses aasta jooksul 208\u00a0000 m2<\/sup> uut laopinda, mis on 46% rohkem kui 2019. aastal.<\/p>\n <\/p>\n Aastal 2020 ehitati k\u00f5ige rohkem uusi laopindu Riias, sealhulgas arendati Baltimaade suurimat logistikakeskust. Rimi lao- ja jaotuskeskus renoveeriti ning ehitati juurde m\u00f5ningaid uusi hooneid. Kompleksi kogupindala on 84\u00a0000 m2<\/sup>, millest 74\u00a0000 m2<\/sup> on ette n\u00e4htud ladudele.<\/p>\n <\/p>\n Vilniuses algas lisaks tavap\u00e4raste ladude suhteliselt aktiivsele arendamisele 2020. aastal ka stock-office<\/em>\u2019i kontseptsioonile (hoone, kus on \u00fchendatud kauplus, kontor, ladu ja m\u00f5nel juhul ka tootmine) vastavate projektide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. \u201eKui selliseid projekte on juba m\u00f5nda aega Tallinnas ja viimastel aastatel ka Riias rakendatud, siis Vilniuses viiakse sellised esimesed suuremahulised projektid ellu alles 2021. aastal\u201c, m\u00e4rkis Reginis.<\/p>\n <\/p>\n Projektid, mis pakuvad \u00fche katuse all erineva suurusega ruume mitmesuguseks otstarbeks, v\u00f5ivad ligi meelitada palju suuremat hulka potentsiaalseid \u00fc\u00fcrnikke, mis v\u00f5imaldab selliste projektide elluviimist paindlikumalt planeerida. \u201ePraegu on Vilniuses kavandatud k\u00fcmme sellist projekti ja neist osadega on juba alustatud. Veebim\u00fc\u00fcgi kiire laienemine ja vajadus tooteid l\u00f5pptarbijatele kiiresti tarnida v\u00f5i sobiv kauba vastuv\u00f5tukoha olemasolu aitab kaasa nende projektide arengule\u201c, lisas Reginis.<\/p>\n Leedu statistikaameti andmetel kasvas aastatel 2015\u20132019 postim\u00fc\u00fcgi v\u00f5i veebim\u00fc\u00fcgi k\u00e4ive keskmiselt 28% aastas. 2020. aastal registreeriti 52% kasv ja rekordiline, 814 miljoni euro suurune k\u00e4ive.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Aastale 2020 tagasi vaadates n\u00e4eme, et nii globaalne kui ka Baltikumi kinnisvaraturg pidasid pandeemiaga seotud katsumustele enamjaolt vastu. \u00dclemaailmsed rahas\u00fcstid olid suunatud ka kinnisvaraturule, kus elukondlik kinnisvara p\u00fcsis rekordiliste n\u00e4itajatega esirinnas 2020. aasta l\u00f5pus ning 2021. aasta alguses. Globaalses perspektiivis n\u00e4eme, et elamuhindadele n\u00e4idatakse n-\u00f6 rohelist tuld, kuiv\u00f5rd USA-s, Hiinas ja Euroopas, sealhulgas Balti riikides, […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[12],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22634"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22634"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22634\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22635,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22634\/revisions\/22635"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22634"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22634"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22634"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Pandeemia m\u00f5jutas k\u00f5ige karmimalt hotelle<\/h4>\n
<\/h1>\n
Jaekaubanduspindade \u00fc\u00fcritulu \u2013 kahekohalisest langusest inflatsioonim\u00e4\u00e4ra suuruse kasvuni<\/h4>\n
<\/h1>\n
Pandeemia pakkus kontoripindade \u00fc\u00fcrnikele h\u00e4id v\u00f5imalusi<\/h4>\n
Riia oli liider laoarenduses; Vilniuse arendajad alustasid multifunktsionaalsete projektidega<\/h4>\n