{"id":22936,"date":"2024-06-24T16:30:30","date_gmt":"2024-06-24T13:30:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.ekfl.ee\/?p=22936"},"modified":"2024-06-18T16:30:42","modified_gmt":"2024-06-18T13:30:42","slug":"advokaadiburoo-walless-uudiskiri-juuni-2024","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/advokaadiburoo-walless-uudiskiri-juuni-2024\/","title":{"rendered":"Advokaadib\u00fcroo WALLESS uudiskiri juuni 2024"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n

J\u00d5USTUNUD SEADUSED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lisandus veel \u00fche riikliku t\u00e4htsusega kultuuriehitise rahastamise v\u00f5imalus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

15.04.2024 j\u00f5ustus Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seadus<\/strong>, mis v\u00f5imaldab kultuurkapitali n\u00f5ukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni n\u00f5usolekul veel \u00fche riikliku t\u00e4htsusega kultuuriehitise <\/strong>rahastamise, kui see ei m\u00f5juta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist. Seaduse alusel v\u00e4lja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesm\u00e4rke t\u00e4itev riikliku t\u00e4htsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides v\u00f5ib toetamiseks valida j\u00e4rgmise kultuuriehitise alles p\u00e4rast seda, kui eelmisele objektile on k\u00f5ik v\u00e4ljamaksed tehtud. Kultuurkapitali n\u00f5ukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust. Riiklikult t\u00e4htsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse v\u00f5ttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu s\u00fcdalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal \u201eManufaktuur\u201c, Arvo P\u00e4rdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak. Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis v\u00f5imaldab toetada senise kahe asemel \u00fchel ajal mitme riiklikult t\u00e4htsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas j\u00e4rgmise kultuuriehitise toetamine ei m\u00f5juta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist. <\/p>\n\n\n\n

Materjalidega saab tutvuda siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Meretuulepargile saab taotleda \u00fchtse hoonestusloa<\/strong><\/p>\n\n\n\n

21.06.2024 j\u00f5ustub ehitusseadustiku ja teiste seadustemuutmise seadus<\/strong> (taastuvenergia kasutuselev\u00f5tu kiirendamine), millega luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba<\/strong>. Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis seadusemuudatusega koondatakse nende loamenetluste n\u00f5uded \u00fcheks. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on k\u00fcll mahukam kui iga menetlus eraldi, kuid samas \u00a0kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuv\u00f5ttes v\u00e4hem. Hoonestusloa saamine annab \u00f5iguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi v\u00e4ljastatakse vaid \u00fcks haldusakt, mis v\u00e4hendab ka kohtuvaidluste arvu. Samuti lihtsustatakse muudatusega elektrituulikute ja p\u00e4ikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigil\u00f5iv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad \u00fcle minna \u00fchendloa menetlusse. Lisaks v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse \u00fcle direktiiv, et t\u00f5hustada \u00fcleeuroopalise transpordiv\u00f5rgu v\u00e4ljaarendamist. <\/p>\n\n\n\n

Materjalidega saab tutvuda siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

J\u00d5USTUNUD M\u00c4\u00c4RUSED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eluasemelaenu v\u00f5tmise tingimused muutusid leebemaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti Pank muutis 01.04.2024 reeglit intressim\u00e4\u00e4ra kohta, mida kommertspangad peavad igakuise laenumakse arvutamisel kasutama, kui nad hindavad eluasemelaenu v\u00f5tja maksimaalset laenuv\u00f5imekust<\/strong>. Alates 1. aprillist kadus varem intressim\u00e4\u00e4rale liidetud 2 protsendipunktiline lisa ning arvutus tuleb teha kas laenulepingu intressim\u00e4\u00e4raga v\u00f5i 6%-ga s\u00f5ltuvalt sellest, kumb on k\u00f5rgem. <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4\u00e4rus on leitav siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

EELN\u00d5UD<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Elektrituruseadusega plaanitakse laiendada v\u00f5rguettev\u00f5tjate arenduskohustust<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kliimaministeerium on saatnud koosk\u00f5lastusele elektrituruseaduse muudatuste eeln\u00f5u<\/strong>, et laiendada elektriv\u00f5rguettev\u00f5tjate arenduskohustuse ulatust, mis v\u00f5imaldab eelk\u00f5ige \u00fclekandev\u00f5rgu arendamist ettevaatavalt Eesti riigi v\u00f5etud 100% taastuvelektri eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks aastaks 2030. Elektriv\u00f5rguga seotud investeeringute elluviimine on ajamahukas protsess, eriti uue \u00fclekandetaristu, sealhulgas \u00f5huliinide ja alajaamade planeerimine ja rajamine. Seadusemuudatuse eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada esimesed investeerimisotsused p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tjal vastu v\u00f5tta juba 2025. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Materjalidega saab tutvuda siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

H\u00e4daolukorra seadusega laiendatakse elut\u00e4htsate teenuste osutajate ringi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riigikogu menetluses on H\u00e4daolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u, <\/strong>milles kavandatud muudatustega lisandub praegu h\u00e4daolukorra seaduses s\u00e4testatud 14 teenusele seitse elut\u00e4htsat teenust mh aeronavigatsiooni-, lennuv\u00e4ljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused. P\u00e4rast eeln\u00f5u seadusena j\u00f5ustumist on elut\u00e4htsaid teenuseid kokku 21 ning elut\u00e4htsat teenust pakkuvate ettev\u00f5tete arv suureneb 315 ettev\u00f5tte v\u00f5rra ehk 422ni. Elut\u00e4htsa teenuse osutajate arv suureneb eelk\u00f5ige kaugk\u00fctte- ja vee-ettev\u00f5tjate ning teede korrashoidjate arvelt, kuna edaspidi on h\u00f5lmatud k\u00f5ik nimetatud ettev\u00f5tjad, mitte ainult need, kes tegutsevad v\u00e4hemalt 10 000 elanikuga kohalikus omavalitsuses. <\/p>\n\n\n\n

Materjalidega saab tutvuda siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

KOHTU-UUDISED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riigikohus selgitas, et eluruumides peab olema v\u00f5imalik viibida aasta ringi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 05.05.2024 m\u00e4\u00e4ruses, et kaasomanikul on \u00f5igus n\u00f5uda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide k\u00fctmist. Eluruumide k\u00fctmata j\u00e4tmine rikub korrashoiukohustust. Vaidlus oli asjaolude \u00fcle, kus elamu \u00fcks kaasomanik p\u00f6\u00f6rdus kohtusse, kuna teine kaasomanik ei k\u00fctnud enda ainukasutuses oleva esimese korruse ruume. Teisel korrusel aasta ringi elava kaasomaniku s\u00f5nul olid seet\u00f5ttu k\u00fclmad ka tema ainukasutuses olevad ruumid, mis kahjustab tema tervist ja elamut ning suurendab k\u00fcttekulusid. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kaasomanikul on ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus, mis h\u00f5lmab ka neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust. Kohus r\u00f5hutas, et eluruumides peab olema tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond ning seal peab olema v\u00f5imalik viibida aasta ringi. <\/p>\n\n\n\n

Vt uudist ja lahendit siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Riigikohus leidis, et vald v\u00f5is m\u00e4\u00e4rata kaugk\u00fcttepiirkonna v\u00f5rguettev\u00f5tjaks vallale kuuluva \u00e4ri\u00fchingu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

18.04.2024 otsusega lahendatud kohtuasjas oli vaidlusk\u00fcsimuseks see, kas ja kuidas saab kohalik omavalitsus kaugk\u00fctet \u00fcmber korraldada olukorras, kus kaugk\u00fcttev\u00f5rk kuulub mitmele \u00e4ri\u00fchingule. 22. juunil 2020. aastal v\u00f5ttis Tapa Vallavolikogu vastu p\u00f5him\u00f5ttelise otsuse, et alates sama aasta 1. augustist toimub Tapa linna kaugk\u00fcttepiirkonnas soojuse jaotamine ja m\u00fc\u00fck vallale kuuluva ja kaugk\u00fcttetorustikust suuremat osa omava O\u00dc Tapa Vesi kaudu. Varasemalt kasutas neid torustikke eraettev\u00f5te N.R. Energy O\u00dc t\u00e4htajaliste rendilepingute alusel ning jaotas ja m\u00fc\u00fcs v\u00f5rguettev\u00f5tjana tarbijatele ka soojust. Lepingud l\u00f5ppesid 31. juulil 2020. aastal. Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et valla eelnimetatud otsuse n\u00e4ol oli tegu esimese sammuga pikemast protsessist ja see pidi algama N.R. Energy O\u00dc-ga s\u00f5lmitud rendilepingute l\u00f5ppemisest. Otsus t\u00e4hendas, et O\u00dc Tapa Vesi ja Tapa Vallavalitsus pidid asuma tegema edasisi toiminguid, et volikogu otsuses v\u00e4ljendatud tahet \u2013 et O\u00dc Tapa Vesi tegutseks v\u00f5rguettev\u00f5tjana \u2013 tegelikkuses ellu viia. O\u00dc Tapa Vesi v\u00f5rguettev\u00f5tjaks m\u00e4\u00e4ramist ei takistanud ka kaugk\u00fcttev\u00f5rgust v\u00e4iksema osa kuulumine N.R. Energy O\u00dc-le. Riigikohus r\u00f5hutas, et otsuse tegemise hetkeks ei pidanud olema lahendatud kaugk\u00fcttev\u00f5rgu valduse v\u00f5i omandi k\u00fcsimus. Otsust tehes ei teadnud Tapa Vallavolikogu, kas, millises vormis ja millistel tingimustel on N.R. Energy O\u00dc n\u00f5us enda v\u00e4idetava osa \u00fcleandmisega O\u00dc-le Tapa Vesi. Kui Tapa vald ei j\u00f5ua N.R. Energy O\u00dc-ga nimetatud k\u00fcsimuses kokkuleppele, on vallal \u00f5iguslikud v\u00f5imalused sundkorras endale vastava torustiku osa valdus v\u00f5i omand saada. Riigikohus ei lahendanud poolte vahelist vaidlust k\u00fcsimuses, millises osas kuulub kaugk\u00fcttev\u00f5rk vallale ja millises N.R. Energy O\u00dc-le. Sellesisuline vaidlus on pooleli Tartu Ringkonnakohtus. <\/p>\n\n\n\n

Vt uudist ja lahendit siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Riigikohus anal\u00fc\u00fcsis, kuidas tuvastada, kas ebakorrektselt valvekaamerad paigaldanud turvafirma vastutab vargusega tekkinud kahju eest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

10.04.2024 lahendi tegi Riigikohus asjaoludel, kus osa\u00fching s\u00f5lmis turvateenuse osutajaga lepingu ehitusplatsi ja seal asunud merekonteineri videovalveks. Turvafirma paigaldas objektile kaks videokaamerat, millest aga kumbki polnud suunatud merekonteinerile. V\u00e4hem kui kaks kuud peale lepingu s\u00f5lmimist murti lukustatud merekonteinerisse sisse. Riigikohtu tsiviilkolleegium kinnitas, et turvafirmal lasus kohustus paigaldada valvekaamera selliselt, et see tuvastaks merekonteinerisse sissemurdmise ja saadaks turvateenuse osutajale h\u00e4iresignaali, et viimane saaks sissemurdmisele reageerida, kuid Riigikohtu hinnangul on p\u00f5hjusliku seose olemasolu ebapiisavalt kontrollitud. Kolleegium selgitas, et p\u00f5hjusliku seose kontrollimisel pidanuks kohus esmalt tuvastama,mis oleks sarnases asukohas asuva valveobjekti puhul tavap\u00e4rane turvafirmapatrullide ja politsei reageerimisaeg. Samuti oleks pidanud kohus tuvastama, kas on t\u00f5en\u00e4oline, et varastatud asjad oleks olnud v\u00f5imalik selle aja jooksul valveobjektilt eemaldada enne turvapatrulli v\u00f5i politsei valveobjektile j\u00f5udmist v\u00f5i oleks v\u00e4hemalt eksisteerinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne t\u00f5en\u00e4osus varaste tabamiseks. Kui hageja suudab seda kohtus t\u00f5endada, on turvafirmal siiski vastutusest vabanemiseks omakorda v\u00f5imalus t\u00f5endada, et olukord oli erandlik ja isegi kui turvapatrull v\u00f5i politsei oleks tavap\u00e4rase reageerimisajaga kohale j\u00f5udnud, ei oleks see aidanud vargaid tabada. Riigikohus saatis asja samale kohtule uueks l\u00e4bivaatamiseks ja p\u00f5hjusliku seose olemasolu t\u00e4psemaks kontrollimiseks. Kohtuasjas arutleti lisaks selle \u00fcle, kas lepingu t\u00fc\u00fcptingimus, mis piiras turvafirma vastutust vastavalt lepingu hinnale, oli hagejat ebam\u00f5istlikult kahjustav ja seega kehtetu.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist ja lahendit siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Riigikohus selgitas, et metsaomanikul ei ole \u00fcldist kohustust s\u00e4ilitada kasvav mets teise isiku huvides<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riigikohus selgitas 10.06.2024 otsuses, et kui maakonna- v\u00f5i \u00fcldplaneeringust ei n\u00e4htu, et konkreetse rohev\u00f5rgustiku metsa \u00fclesanne on naabreid h\u00e4irivate keskkonnam\u00f5jude v\u00e4ltimine metsa naabruses, ei pea Keskkonnaamet raieloa menetluses omal initsiatiivil uurima, kuidas m\u00f5jutaks raie h\u00e4iringute levimist \u00fchelt \u00fcmbruskonna kinnistult teisele. Vahetult k\u00fclgneva kinnistu omaniku (st naabri) \u00f5igusi tuleb \u00fcldplaneeringu eriregulatsiooni puudumisel h\u00e4iringute aspektist kaaluda juhul, kui naaber t\u00f5endab, et rohev\u00f5rgustiku metsa raiumine toob h\u00e4iringute tulemusena kaasa keskkonnaohu tema kinnistul. \u00a0Selleks, et naaber saaks n\u00f5uda rohev\u00f5rgustiku ala kaitset, peab tal olema alaga eriline seos, st ala m\u00f5jutamine vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist v\u00f5i heaolu tegelikult ja oluliselt. <\/p>\n\n\n\n

Vt lahendit siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

TALLINNA LINNA DETAILPLANEERINGUD<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tallinna Linnavalitsus otsustas 07.05.2024 kehtestada Haabersti linnaosas asuva 0,32 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paldiski mnt 95 kinnistu ja l\u00e4hiala detailplaneering. <\/strong>Detailplaneeringu lahenduse kohaselt liidetakse Paldiski mnt 95 ja Paldiski mnt 95a kinnistud ning m\u00e4\u00e4ratakse ehitus\u00f5igus kuni viie maapealse ja \u00fche maa-aluse korrusega \u00e4ripindadega korterelamu ehitamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Vt t\u00e4psemalt siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

TallinnaLinnavolikogu otsustas 02.05.2024 tunnistada Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna,Vasara t\u00e4nava ja mere vahelise ala detailplaneering <\/strong>P\u00f5hja-Tallinnas Sirbi tn 32 kinnistu osas kehtetuks. <\/p>\n\n\n\n

Vt t\u00e4psemalt siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

MUUD UUDISED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Euroopa Inim\u00f5iguste kohus tegi otsuse maa ostutehingu t\u00fchistamise kohta<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus<\/strong> (EIK) tegi 04.06.2024 otsuse asjas Alpaslan vs T\u00fcrgi,<\/strong> milles oli vaidluse all maa ostutehingu t\u00fchistamine. Otsusest n\u00e4htub, et 2007. aastal toimunud enampakkumisel omandas kaebaja T\u00fcrgi raudteeettev\u00f5ttele kuulunud maa ligikaudu 245 000 euro eest, kuid k\u00f5rgeim kohus t\u00fchistas m\u00fc\u00fcgitehingu. Raudteeettev\u00f5te tegi kaebajale ettepaneku maa tagastada selliselt, et ettev\u00f5te h\u00fcvitaks kaebajale ostuhinna. Kui kaebaja pakkumisele ei vastanud, algatas ettev\u00f5te maa \u00fcmberregistreerimise enda nimele. Kaebaja esitas kahju h\u00fcvitamise hagi, n\u00f5udes h\u00fcvitist maa praeguse v\u00e4\u00e4rtuse ulatuses. Samuti vaidlustas kaebaja m\u00fc\u00fcgitehingu t\u00fchistamise. EIK m\u00e4rgib, et kaebaja j\u00e4tab t\u00e4helepanuta asjaolu, et tegemist on m\u00fc\u00fcgi ebaseaduslikkusest tuleneva tehingu \u00fcles\u00fctlemisega, mist\u00f5ttu ei ole p\u00f5hjendatud, et ostjale tuleks maksta h\u00fcvitiseks m\u00fc\u00fcgihind koos viivistega.<\/p>\n\n\n\n

Vt kokkuv\u00f5tet ja lahendit siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ajakirjas Juridica anal\u00fc\u00fcsitakseRiigikohtu lahendit kaugk\u00fctteteenuse asjas 3-20-1313<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riigikohtu hiljutises haldusasjas 3-20-1313 lahendati vaidlust selle \u00fcle, kas ja millistel tingimustel saab kohalik omavalitsus m\u00e4\u00e4rata kaugk\u00fctteteenuse osutajaks iseenda \u00e4ri\u00fchingu olukorras, kus selle teenuse osutamiseks on turul olemas reaalne konkurents. Artiklis selgitatakse, millises osas on kommenteeritav kohtuasi 3-20-1313 m\u00e4rgiline \u201eteha ise v\u00f5i sisse osta\u201c kaasuste lahendamise ning sisetehingu standardi kohaldamise jaoks Eesti \u00f5igusruumis.                              <\/p>\n\n\n\n

Vt artiklit siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Valmis Keskkonnaameti juhis tee- jaliinikoridoride hooldust\u00f6\u00f6deks kaitstavatel aladel<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juhis on m\u00f5eldud k\u00f5igile, kelle t\u00f6\u00f6\u00fclesanded n\u00f5uavad liinikoridoride v\u00f5i teetrasside hooldamist kaitstavatel aladel ning aitab t\u00f6id kavandada kaitse-eesm\u00e4rkidega arvestades. Samuti aitab juhis kavandada kaitsealustel objektidel metsamajandust\u00f6id, metsaelupaikadest l\u00e4bi s\u00f5itmise ja valida \u00f5igesti ladustuspaiku. Juhis aitab juba tegevuste planeerimisel arvesse v\u00f5tta, millised on Keskkonnaameti p\u00f5him\u00f5tted ja kaalutlused, et vajaminevad t\u00f6\u00f6d ei kahjustaks kaitstavaid loodusv\u00e4\u00e4rtusi. Juhises v\u00e4lja toodud p\u00f5him\u00f5tted seab Keskkonnaamet vajadusel tegevuste koosk\u00f5lastamisel tingimusteks.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist ja juhist siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Eesti Kaubandus- ja T\u00f6\u00f6stuskoda ei toeta maamaksuseaduse muutmist<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda saatis Riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse maamaksuseaduse muutmise kohta. Koda ei toeta maamaksu aastase piirangu kaotamist, mis t\u00e4hendab, et tulevikus v\u00f5iks kohalik omavalitsus t\u00f5sta maamaksu aastas kuni 50%. Samuti on koda vastu \u00e4ri- ja tootmismaa maksimaalse maamaksum\u00e4\u00e4ra suurendamisele 1%-lt 2%-le. <\/p>\n\n\n\n

Vt artiklit siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n

\u00dclevaate koostaja Advokaadib\u00fcroo WALLESS on \u00fcks Baltikumi suurimaid \u00e4rikliendile suunatud advokaadib\u00fcroosid. Meil t\u00f6\u00f6tab kokku \u00fcle 150 \u00f5iguseksperdi, neist Eestis umbes kolmandik. WALLESSi kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. Oleme v\u00f5rdselt tugevad nii kohtuvaidlustes kui tehingutes ja \u00fcldises \u00e4rin\u00f5ustamises. Rahvusvahelised advokaatide reitinguagentuurid The Chambers Europe, The Legal500, IFLR on tunnustanud WALLESSi eksperte k\u00f5rgeimate tunnustustega ning \u00c4rip\u00e4ev paigutas meid 2023. aasta l\u00f5pus advokaadib\u00fcroode TOPis auv\u00e4\u00e4rsele kolmandale kohale Eestis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esolev \u00fclevaade on suunatud \u00fcksnes selle adressaadile ning selle edastamine kolmandatele isikutele ilma koostaja eelneva n\u00f5usolekuta ei ole lubatud.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00d5USTUNUD SEADUSED Lisandus veel \u00fche riikliku t\u00e4htsusega kultuuriehitise rahastamise v\u00f5imalus 15.04.2024 j\u00f5ustus Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seadus, mis v\u00f5imaldab kultuurkapitali n\u00f5ukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni n\u00f5usolekul veel \u00fche riikliku t\u00e4htsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei m\u00f5juta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist. Seaduse alusel v\u00e4lja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[12],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22936"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22936"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22936\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22938,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22936\/revisions\/22938"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22936"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22936"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22936"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}