{"id":23356,"date":"2025-06-12T12:15:12","date_gmt":"2025-06-12T09:15:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.ekfl.ee\/?p=23356"},"modified":"2025-06-12T12:15:12","modified_gmt":"2025-06-12T09:15:12","slug":"advokaadiburoo-walless-uudiskiri-juuni-2025","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/advokaadiburoo-walless-uudiskiri-juuni-2025\/","title":{"rendered":"Advokaadib\u00fcroo WALLESS uudiskiri juuni 2025"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n

J\u00d5USTUNU<\/strong>D SEADUSED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/a>J\u00f5ustuvad elektrituruseaduse<\/strong> muudatused<\/a><\/p>\n\n\n\n

Riigi Teatajas avaldati elektrituruseaduse muutmise seaduse, millega muudetakse v\u00f5rguga \u00fchendamise tasu kontseptsiooni. Muudatuse kohaselt katavad olemasoleva elektriv\u00f5rguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole v\u00f5rguga liitujad ning eraldi kehtestatakse liitujatele fikseeritud hinnakiri. Seletuskirja kohaselt v\u00f5imaldatakse nii potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektriv\u00f5rguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektriv\u00f5rku, j\u00e4\u00e4b endiselt kehtima kulup\u00f5hine liitumistasu.<\/p>\n\n\n\n

Seaduse muudatused j\u00f5ustuvad 13.06.2025.<\/p>\n\n\n\n

Vt elektrituruseaduse muutmise seadust siin<\/a> ja uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5ustusid h\u00e4daolukorra seaduse<\/strong> muudatused<\/p>\n\n\n\n

01.05.2025 j\u00f5ustus h\u00e4daolukorra seaduse muutmise seadus, mille j\u00e4rgi peab elut\u00e4htsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks h\u00e4davajalikud andmed v\u00f5i seadmed asuvad v\u00e4lisriigis, tagama \u00fchenduse v\u00e4hemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu, et v\u00e4hendada katkestuste riski ja kindlustada teenuse j\u00e4rjepidevus. V\u00e4lisriigis asuva elut\u00e4htsa teenuse osutaja infos\u00fcsteemide \u00fcle teeb edaspidi j\u00e4relevalvet Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti asemel teenuse toimepidavust korraldav asutus elut\u00e4htsa teenuse osutajate \u00fcle tehtava j\u00e4relevalve raames.<\/p>\n\n\n\n

Vt muudatust siin<\/a> ja uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5ustusid ehitusseadustiku, halduskoost\u00f6\u00f6 seaduse ja veeseaduse muudatused<\/p>\n\n\n\n

25.04.2025 j\u00f5ustunud ehitusseadustiku, halduskoost\u00f6\u00f6 seaduse ja veeseaduse<\/strong> muutmise seaduse kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi koosk\u00f5lastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, \u00fcmberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid p\u00f5hjaveele. Sellega l\u00fcheneb osade puurkaevude ehitusloa taotlemise aeg. Reoveekogumisalade kinnitamise \u00f5igus antakse ministrilt Keskkonnaameti peadirektorile. Veeprooviv\u00f5tjate atesteerimise korraldamise \u00f5igus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga p\u00e4devale era\u00f5iguslikule juriidilisele isikule. Veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine viiakse ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele ning t\u00e4psustatakse p\u00f5hjavee \u00fcmberjuhtimiseks veeloa n\u00f5uet selliselt, et lisatakse konkreetne k\u00fcnnis, millal on p\u00f5hjavee \u00fcmberjuhtimiseks veeluba vajalik.<\/p>\n\n\n\n

Vt muudatust siin<\/a> ja uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

J\u00d5USTUNUD M\u00c4\u00c4RUSED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

J\u00f5ustusid energiat\u00f5hususe m\u00e4\u00e4ruste<\/strong> muudatused<\/p>\n\n\n\n

01.06.2025 j\u00f5ustusid uuendatud hoonete energiat\u00f5hususe n\u00f5uded. Muudatused kajastuvad kolme m\u00e4\u00e4ruse uutes redaktsioonides: \u201eHoone energiat\u00f5hususe miinimumn\u00f5uded\u201c, \u201eHoone energiat\u00f5hususe arvutamise metoodika\u201d ja \u201eN\u00f5uded energiam\u00e4rgise andmisele ja energiam\u00e4rgisele\u201d. Muutused puudutavad energiam\u00e4rgiseid, arvutusmetoodikat, aga ka k\u00fctte- ja jahutuse seadev\u00e4\u00e4rtuseid.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

SEADUSTE JA M\u00c4\u00c4RUSTE EELN\u00d5UD<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Koosk\u00f5lastusringile esitati  Kliimaministeeriumi m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u \u201eElektriauto laadimispunktide<\/strong> rajamise toetamise tingimused ja kord\u201c<\/p>\n\n\n\n

Koosk\u00f5lastusele esitatud m\u00e4\u00e4rusega reguleeritakse elektriautode laadimistaristu rajamise toetuse andmist kortermajade piirkonda, millega antakse muude riiklike meetmetega koosm\u00f5jus t\u00f5uge elektriautode laialdasemaks kasutuselev\u00f5tuks Eestis. Ettepanekuid saab eeln\u00f5ule esitada kuni 20.06.2025.<\/p>\n\n\n\n

Materjalidega saab tutvuda siin<\/a> ja uudisega siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Justiits- ja Digiministeeriumile esitati koosk\u00f5lastamiseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eeln\u00f5u keskne eesm\u00e4rk on lahendada planeerimisseaduse ligi k\u00fcmne aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud \u00f5iguslikke, rakenduslikke ning kohtupraktikast tulenenud probleeme. Seaduse \u00fcldine eesm\u00e4rk on muuta planeerimismenetlused selgemaks ja kiirendada neid. Koosk\u00f5lastamise t\u00e4htaeg on 17.06.2025.<\/p>\n\n\n\n

Materjalidega saab tutvuda siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Riigikogu menetluses on h\u00e4daolukorra seadus ja teiste seaduste muutmise seadus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riigikogu menetluses olev eeln\u00f5u kehtestab selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettev\u00f5tetele, et kriisiolukordades liiguks info inimesteni v\u00f5imalikult kiiresti ja inimesed teaksid kuidas k\u00e4ituda. Seadusesse lisatakse mitmed m\u00f5isted, n\u00e4iteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse s\u00fcsteem EE-ALARM. Uue korra j\u00e4rgi peavad k\u00f5ik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja v\u00e4hemalt 10 000 l\u00f5ppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad liituma EE-ALARM s\u00fcsteemiga. Suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, tekib kohustus rajada varjend v\u00f5i v\u00e4hemalt kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb rajada uutesse hoonetesse, mille suletud pindala on v\u00e4hemalt 10 000 m\u00b2. Eeln\u00f5u kohaselt hakkab see n\u00f5ue kehtima alates 1. juulist 2026. Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui p\u00fcstitatakse elamu, majutus v\u00f5i toitlustushoone, b\u00fcroohoone, kaubandus- v\u00f5i teenindushoone v\u00f5i meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- v\u00f5i muu avalik v\u00f5i erihoone, mille suletud netopind on v\u00e4hemalt 1200 m2, v\u00f5i t\u00f6\u00f6stus- ja laohoone, mille suletud netopind on v\u00e4hemalt 1500 m2. Ka olemasolevates hoonetes tuleb ruumid v\u00f5imalusel kohandada varjumiskohtadeks. <\/p>\n\n\n\n

Vt eeln\u00f5ud ja materjale siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Riigikogu v\u00f5ttis menetlusse ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eeln\u00f5u n\u00e4eb ette ehitusseaduse muutmist nii, et igas uues v\u00f5i p\u00f5hjalikult uuendatavas kortermajas peab olema kiire interneti \u00fchenduse jaoks vajalik taristu juba ette n\u00e4htud. See t\u00e4hendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli k\u00f5rid, et sidev\u00f5rku saaks pakkuda rohkem kui \u00fcks ettev\u00f5te. Oluline uuendus on ka \u00fchtsete riiklike digitaalsete teabepunktide loomine, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitust\u00f6\u00f6de infot. Eestis t\u00e4idavad seda rolli ehitisregister ja maakatastri kitsenduste kaart. See muudatus parandab info k\u00e4ttesaadavust sideettev\u00f5tjatele, kes soovivad v\u00f5rku laiendada, ja aitab v\u00e4ltida tarbetuid kaevet\u00f6id v\u00f5i dubleerivat taristut. Muudatuse eesm\u00e4rk on avada kiire interneti turg k\u00f5igile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitab see v\u00e4ltida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutuks keeruliseks v\u00f5i kulukaks. <\/p>\n\n\n\n

Materjalidega saab tutvuda siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

KOHTU-UUDISED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riigikohus tegi lahendi maakleritasu<\/strong> n\u00f5udes<\/p>\n\n\n\n

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 11.06.2025 otsuses, et maakleri kohustuste t\u00e4itmise hindamisel on oluline k\u00e4sundiandjaga s\u00f5lmitava lepingu n.-\u00f6 identiteet – kui maakler leiab k\u00e4sundiandjale ostja, kuid k\u00e4sundiandja j\u00e4tab seej\u00e4rel maakleri lepingu s\u00f5lmimise protsessist k\u00f5rvale ja s\u00f5lmib ostjaga lepingu m\u00f5nev\u00f5rra teistsugustel tingimustel, kui ta maakleriga kokku leppis, on maakleril siiski \u00f5igus saada kokkulepitud tasu, kui k\u00e4sundiandja saavutab s\u00f5lmitava lepinguga olulises osas maaklerilepinguga silmas peetud eesm\u00e4rgi. Iseenesest on maakleri tasun\u00f5uet reguleerivad s\u00e4tted dispositiivsed, mis t\u00e4hendab, et pooled v\u00f5ivad muu hulgas leppida kokku ka nii, et maakleril on \u00f5igus saada tasu \u00fcksnes siis, kui vahendatav leping s\u00f5lmitakse kindla hinnaga v\u00f5i mingite muude lisatingimustega. Siiski on kolleegium oma varasemas praktikas leidnud, et maaklerilepingu tingimus, mille kohaselt on maakleril \u00f5igus saada tasu \u00fcksnes siis, kui tehing tehakse kindla hinnaga, peab oma erandlikkuse ja maaklerit kahjustava olemuse t\u00f5ttu olema poolte vahel selgesti kokku lepitud. Selline erikokkulepe, mis oleks maakleritasu saamise eeldus, peab n\u00e4htuma maaklerilepingust v\u00f5i olema t\u00f5endatud muude t\u00f5enditega, n\u00e4iteks lepingueelsete l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus avaldatud ja t\u00f5endatud asjaoludega. Nende juhistega saatis Riigikohus asja uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtule.<\/p>\n\n\n\n

Vt lahendit <\/a>siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Riigikohus selgitas korteriomaniku \u00f5igusi korterelamu ohu<\/strong> korral<\/p>\n\n\n\n

Riigikohus selgitas, millistel tingimustel on korteriomanikul \u00f5igus teha korterelamu s\u00e4ilitamiseks vajalikke toiminguid teiste omanike v\u00f5i korteri\u00fchistu n\u00f5usolekuta, samuti n\u00f5uda sellise toimingu tegemiseks kantud kulutuste h\u00fcvitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et erandkorras on korteriomanikul \u00f5igus teha kaasomandi eseme s\u00e4ilitamiseks vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike ja korteri\u00fchistu n\u00f5usolekuta. Selliste toimingute tegemiseks kantud kulutuste h\u00fcvitamist saab korteriomanik hiljem n\u00f5uda korteri\u00fchistult, kuid sedagi \u00fcksnes vajalikus ulatuses. Vaidlusaluses kohtuasjas ei kontrollinud maa- ega ringkonnakohus, kas korteriomaniku toiming (katuste vahetamine) oli kaasomandi eseme s\u00e4ilitamiseks vajalik v\u00f5i mitte, mist\u00f5ttu saatis Riigikohus asja uueks l\u00e4bivaatamiseks ringkonnakohtule.<\/p>\n\n\n\n

Vt lahendit siin<\/a> ja uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Riigikohus selgitas korteriomandi eriomandi esemest tekkinud kahju h\u00fcvitamist korteriomanike vahelistes suhetes<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kohtusse p\u00f6\u00f6rdus kindlustusandja (edaspidi avaldaja), kes n\u00f5udis kahju h\u00fcvitamist korteriomanikult, kelle korteri vaheseinas asunud \u00e4ravoolutoru hakkas lekkima. Selle tagaj\u00e4rjel toimus veeavarii, mille t\u00f5ttu sai kahjustada alumise naabri korter. Avaldaja h\u00fcvitas naabrile tekitatud kahju ning esitas kahju p\u00f5hjustanud korteriomaniku vastu (edaspidi puudutatud isik) kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude. Viimane aga leidis, et n\u00f5ue tuleb esitada korteri\u00fchistule, kuna veelekkega seotud torustik asub kaasomandis oleva seina sees, ning et korteriomanikul puudus v\u00f5imalus toru seisukorda kontrollida. Maa- ja ringkonnakohus j\u00e4tsid avaldaja n\u00f5ude rahuldamata. Riigikohus j\u00e4ttis samuti avaldaja m\u00e4\u00e4ruskaebuse rahuldamata. Riigikohus selgitas, et ka juhul, kui kahju l\u00e4htub eriomandi esemest, on sellel korteriomanikul kahju h\u00fcvitamise kohustus \u00fcksnes juhul, kui ta on rikkunud enda kohustust, st kahju ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest v\u00f5i tegevusetusest. Praeguses asjas olid kohtud tuvastanud, et veeleke oli tingitud ehitusveast, mitte korteriomaniku rikkumisest, mist\u00f5ttu j\u00e4tsid kohtud \u00f5igesti avalduse rahuldamata.<\/p>\n\n\n\n

Vt lahendit siin<\/a> ja uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Riigikohus selgitas korteri\u00fchistu otsuste<\/strong> vastuv\u00f5tmist koosolekut kokku kutsumata<\/p>\n\n\n\n

Kohtuasjas oli keskse t\u00e4hendusega korteri\u00fchistu p\u00f5hikirja p 6.14, mis s\u00e4testas, et \u00fcldkoosoleku otsustega v\u00f5rdsustatakse otsused, mis on vastu v\u00f5etud kirjaliku h\u00e4\u00e4letamise teel, kui h\u00e4\u00e4letamisele pandud otsuse poolt h\u00e4\u00e4letasid k\u00f5ik \u00fchistu liikmed. Menetlusosalised vaidlesid selle \u00fcle, kas nimetatud s\u00e4te on vastuolus seadusega ning kas selle s\u00e4tte asemel tuli otsustusv\u00f5ime tuvastamisel otsuste vastuv\u00f5tmisel koosolekut kokku kutsumata l\u00e4htuda seaduses s\u00e4testatust. Riigikohus n\u00f5ustus, et p\u00f5hikirjas oli kokku lepitud eris\u00e4ttes, mis v\u00f5imaldas v\u00f5tta otsuse vastu koosolekut kokku kutsumata vaid siis, kui h\u00e4\u00e4letamisel osalevad k\u00f5ik korteri\u00fchistu liikmed. Riigikohus selgitas, et p\u00f5hikirjas v\u00f5ib m\u00e4\u00e4rata erinevad n\u00f5uded otsustusv\u00f5imele otsuste vastuv\u00f5tmisel \u00fcldkoosolekul ja koosolekut kokku kutsumata. Kui p\u00f5hikirjas ei ole eraldi reguleeritud n\u00f5uet otsustusv\u00f5imele koosolekut kokku kutsumata, kohaldub sellele p\u00f5hikirjas v\u00f5i seaduses etten\u00e4htud h\u00e4\u00e4lte arv, mis on vajalik, et \u00fcldkoosolek oleks otsustusv\u00f5imeline.<\/p>\n\n\n\n

Vt lahendit siin<\/a>.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Riigikohus selgitas kaasomandi <\/strong>l\u00f5petamist<\/p>\n\n\n\n

Kolleegium selgitas otsuses kaasomandi l\u00f5petamise asjas esitatavaid n\u00f5udeid ning r\u00f5hutas, et kohus ei saa l\u00f5petada kaasomandit muul viisil, kui on s\u00e4testatud A\u00d5S \u00a7 77 lg-s 2, mis on kaasomandi l\u00f5petamise n\u00f5ude alusnorm. See ei ole v\u00f5imalik ka juhul, kui kaasomanike panused kinnisasja soetamisse v\u00f5i sellel asuva elamu parendamisse ja hooldamisse on erinevad. Kaasomandi jagamine muul viisil, kui on A\u00d5S \u00a7 77 lg-s 2 s\u00e4testatud, ei ole v\u00f5imalik ka juhul, kui kinnisasja kaasomanikud on endised elukaaslased, kes soetasid kinnisasja mitteabielulise kooselu kestel eesm\u00e4rgiga kinnisasjal asuvas elamus \u00fchiselt elada ja tegid selleks v\u00f5rreldavad majanduslikud panused. Olukorras, kus \u00fcks kaasomanik on teinud kaasomanike kokkuleppel v\u00f5i enamuse otsusel kinnisasja korrashoiuks, s\u00e4ilitamiseks v\u00f5i parendamiseks kulutusi v\u00f5i kinnisasja s\u00e4ilitamiseks vajalikke toiminguid eelneva kokkuleppe v\u00f5i enamuse otsuseta, on kulusid kandnud kaasomanikul \u00f5igus n\u00f5uda teistelt kaasomanikelt A\u00d5S \u00a7 72 lg-te 1 ja 4 alusel kulutuste h\u00fcvitamist v\u00f5rdeliselt nende osaga.<\/p>\n\n\n\n

Vt lahendit siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Kohus lahendas asulareovee puhastamise<\/strong> k\u00fcsimust<\/p>\n\n\n\n

27.03.2025 Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-515\/23 Euroopa Komisjon vs. Itaalia (asulareovee puhastamine) m\u00e4\u00e4ras Euroopa Kohus Itaaliale rahalised karistused, kuna Itaalia ei t\u00e4itnud nelja linna reovee kogumise ja puhastamise kohustust. Euroopa Kohus oli juba 2014. aastal tehtud otsuses tuvastanud, et Itaalia ei ole oma kohustusi t\u00e4itnud.<\/p>\n\n\n\n

Vt lahendit siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

TALLINNA LINNA DETAILPLANEERINGUD<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tallinna linnavalitsus kehtestas 27.05.2025 korraldusega nr 523 Paev\u00e4lja asumis detailplaneeringu (Narva mnt 150, 150a, 150b ja Alvari tn 1, 1a, 3, 5 kinnistute ning l\u00e4hiala detailplaneering<\/strong>), misv\u00f5imaldab rajada uusi elukohti ning \u00e4risid. Planeering h\u00f5lmab 5,53 hektari suurust maa-ala, kus moodustatakse 14 krunti, mille sihtotstarve jaguneb elamu- ja \u00e4rimaa, \u00fchiskondlike ehitiste, \u00fcldkasutatava maa ja transpordimaa vahel. Planeeringuga antakse ehitus\u00f5igus kuni 16 hoone rajamiseks, mille k\u00f5rgus varieerub kolmest kuni kaheksa korruseni.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Vt materjale <\/a>siin<\/a> ja uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

22.05.2025 – 04.06.2025 toimus USA saatkonna detailplaneeringu (Suur-Ameerika tn 3 \/\/ V\u00e4ike-Ameerika tn 4 kinnistu detailplaneering<\/strong>)lahenduse avalik v\u00e4ljapanek. Tegemist on rahvusvaheliselt m\u00e4rgilise objektiga, mida kujundatakse kohalikke tavasid ja olusid arvestades.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vt t\u00e4psemalt siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tallinna linnavolikogule esitati vastuv\u00f5tmiseks Asula 6a, Asula 6d ja Asula 16d kinnistuid h\u00f5lmav detailplaneering<\/strong> Kitsek\u00fclas. Planeering n\u00e4eb ette 1,3 hektari suuruse pargi, lisaks ka korterelamute ja \u00e4riruumide rajamise. Detailplaneeringu eesm\u00e4rk on kavandada alale hoonestus, mis koosneb viiest 5-korruselisest korterelamust ning \u00fchest kuni 8-korruselisest \u00e4ripindadega korterelamust v\u00f5i \u00e4rihoonest. Planeeringuala suure osa moodustab sinna kavandatud park, mis paikneb t\u00e4navamaaga k\u00fclgneval krundil, tagades mugava ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5igile kasutajatele. Park rajatakse arendaja poolt ning antakse p\u00e4rast valmimist tasuta \u00fcle Tallinna linnale.<\/p>\n\n\n\n

Vt t\u00e4psemalt siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tallinna Linnavolikogu algatas P\u00f5hja-Tallinna endisel t\u00f6\u00f6stusalal kaks uut detailplaneeringut<\/strong>: Sepa t\u00e4nav 16 ning Sepa t\u00e4nav 22 ja 22a detailplaneeringud. M\u00f5lema planeeringu keskne eesm\u00e4rk on anda uus elu endistele tootmis- ja \u00e4rimaadele, v\u00f5imaldades nende arendamist elamualadena.<\/p>\n\n\n\n

Vt materjale siin<\/a>\/siin<\/a> ja uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

TARTU LINNA DETAILPLANEERINGUD<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tartu Linnavalitsus saatis 05.06.2025 linnavolikogule Siuru kultuurikeskuse <\/strong>detailplaneeringu kehtestamise eeln\u00f5u. Uueturu tn 1 krundi ja l\u00e4hiala detailplaneeringu eesm\u00e4rk on anda ehitus\u00f5igus kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kujundada Uueturu, K\u00fc\u00fcni ja Poe t\u00e4nava ning Emaj\u00f5ega piirnev ala kvaliteetseks ja inims\u00f5bralikuks avalikuks ruumiks.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist <\/a>siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tartu Linnavalitsus suunas 03.06.2025 istungil volikokku eeln\u00f5u Aruk\u00fcla tee 30<\/strong> krundi osa detailplaneeringu vastuv\u00f5tmiseks ja avalikule v\u00e4ljapanekule suunamiseks. Detailplaneeringuga antakse v\u00f5imalus anda Kvissentali piirkondaehitus\u00f5igus 22 kahekorruselise kaheksa korteriga elamu rajamiseks Kvissentali linnaosas. Planeeringuala suurus on 5,2 hektarit. \u00dche hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 414 m\u00b2.<\/p>\n\n\n\n

Vt t\u00e4psemalt siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

29.05.2025 toimus Ilmatsalu piirkonna \u00fcldplaneeringu <\/strong>lahendust tutvustav avalik arutelu. Ilmatsalu piirkonna \u00fcldplaneeringuga luuakse v\u00f5imalus laiendada Ilmatsalu alevikku v\u00e4ikeelamute piirkonnaga ja rajada endiste kalakasvatustiikide alale golfik\u00fcla. Planeeringuala suurus on 200 hektarit.<\/p>\n\n\n\n

Vt t\u00e4psemalt siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tartu Linnavalitsus algatas Sadamakvartali detailplaneeringu<\/strong> eesm\u00e4rgiga kaaluda v\u00f5imalusi ehitus\u00f5iguse m\u00e4\u00e4ramiseks \u00e4ri- ja eluhoonete rajamiseks ning avalike alade kavandamiseks. Planeeringuala suurusega 5,2 ha asub Kesklinna linnaosas Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res.<\/p>\n\n\n\n

Vt t\u00e4psemalt siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

MUUD UUDISED<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tallinn alustab uue \u00fclelinnalise \u00fcldplaneeringu koostamist<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tallinna linnavolikogu kinnitas 29.05.2025 istungil \u00fcldplaneeringute \u00fclevaatamise aruande, mille j\u00e4rel alustab linnaplaneerimise amet uue \u00fclelinnalise \u00fcldplaneeringu \u201eTallinn 2035+\u201c ettevalmistamist. Uue planeeringu koostamine aitab \u00fchtlustada planeerimistavade kvaliteeti eri linnaosades, suurendada ruumilise planeerimise selgust ja efektiivsust ning tagada, et linna arendamisel l\u00e4htutakse terviklikust visioonist. Samuti pannakse paika planeeringute ajakohastamise teekaart, t\u00f6\u00f6jaotus ja prioriteetsed teemavaldkonnad.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tallinna linn kiirendab detailplaneeringute menetlemist<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tallinna linnavalitsus muutis linnaplaneerimise valdkonna t\u00f6\u00f6korraldust selliselt, et edaspidi teeb detailplaneeringu algatamisotsuse linnavalitsuse asemel Tallinna linnaplaneerimise amet. Muudatus v\u00f5imaldab algatada detailplaneeringud seaduses ette n\u00e4htud 30 p\u00e4eva jooksul ning sellest tulenevalt kiirendada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kogu detailplaneeringu koostamise protsessi. Samuti viidi protsessid paremasse vastavusse \u00fcld- ja detailplaneeringute menetlemise praktikaga.. <\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tallinna linn tegi esimeses kvartalis rekordarvu planeeringuotsuseid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tallinna linnaplaneerimise ametis tehtud t\u00f6\u00f6korralduslikud muudatused on kiirendanud planeeringute menetlemist. 2025 aasta esimeses kvartalis on Tallinna linn teinud otsused 20 planeeringu osas, mis on kaks korda rohkem kui 2024. aastal ja neli korda rohkem kui 2023. aastal samal perioodil. 2025. aasta esimeses kvartalis on Tallinna linn teinud otsused 20 detailplaneeringu osas, sh algatanud \u00fcheksa, vastu v\u00f5tnud seitse ja kehtestanud neli detailplaneeringut. 2024. aastal samal perioodil tehti otsus 11 detailplaneeringu ja 2023. aastal viie detailplaneeringu osas. 2025. aasta I kvartalis on l\u00f5petatud ligi 50 mitteaktiivset detailplaneeringut.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Valmis Rail Balticu P\u00e4rnumaa trassi planeering<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusministri 01.04.2025 k\u00e4skkirjaga nr 47 kehtestati Rail Balticu P\u00e4rnumaa trassi planeering, mis annab v\u00f5imaluse raudtee v\u00e4ljaehitusega alustada ka P\u00e4rnumaa l\u00f5igul, mille varasema planeeringu Riigikohus 19.05.2020 otsusega nr 3-18-529 osaliselt t\u00fchistas.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Valitsus algatas tuumajaama riigi eriplaneeringu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Valitsus algatas majandus- ja t\u00f6\u00f6stusministri ettepanekul 600 MW elektrilise v\u00f5imsusega tuumaelektrijaama<\/strong> ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise. Riigi eriplaneeringu planeeringuala h\u00f5lmab maa-alasid L\u00e4\u00e4ne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni vallas ning Ida-Viru maakonnas L\u00fcganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-J\u00e4rve linnas ning mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km\u00b2.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Valmis ruumilise planeerimise deklaratsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ruumilise planeerimisega seotud ministrid, Maa-ja Ruumiamet, \u00fclikoolid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda ja erialaliidud allkirjastasid Eesti Planeerijate \u00dchingu eestvedamisel valminud ruumilise planeerimise deklaratsiooni, millega lepiti kokku \u00fchises v\u00e4\u00e4rtusruumis.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Selgusid riigi toel valmivad ehitusvaldkonna digiprojektid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kliimaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus avalikustasid ehituse e-h\u00fcppe programmi viimasest voorust toetust saavad 34 projekti. Rahastatavate projektidega arendatakse ehitusprotsessidega seotud digilahendusi ja nende kasutuselev\u00f5ttu ehitussektoris.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Ilmus artikkel kinnisasja omaniku \u00f5iguste kitsendamisest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ajakirjas Juridica ilmus artikkel \u201eKinnisasja omaniku \u00f5iguste kitsendamine tulenevalt teise isiku majanduslikest huvidest\u201c. <\/strong>Asja\u00f5igusseaduse \u00a7 68 l\u00f5ige 2 s\u00e4testab p\u00f5him\u00f5tte, et omaniku \u00f5igused v\u00f5ivad olla kitsendatud ainult seaduse v\u00f5i teiste isikute \u00f5igustega. Artikkel keskendub kinnisasja omaniku \u00f5iguste kitsendamisele erahuvide t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n

Vt artiklit siin <\/a><\/p>\n\n\n\n

Artikkel korteriomaniku kahju h\u00fcvitamise n\u00f5udest korteri\u00fchistu vastu <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 19.03.2021 tsiviilasjas 2-18-13649 otsuse, milles k\u00e4sitles kahju h\u00fcvitamise v\u00f5imalust olukorras, kus korteriomandi omanikule on tekkinud kahju kaasomandi esemest tuleneva kahjuliku m\u00f5jutuse t\u00f5ttu. Artikli autor uuris maa- ja ringkonnakohtute j\u00f5ustunud kohtulaeid, kus viidati kolleegiumi otsusele, sooviga teada saada, kuidas on Riigikohtu otsusest aru saadud.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Artikkel vastutustundliku kindlustamise p\u00f5him\u00f5ttest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Artiklis anal\u00fc\u00fcsitakse, kuhu maani ulatub kindlustuse turustaja kohustus aidata kindlustusv\u00f5tjat teadliku kindlustamisotsuse tegemisel ehk kas kindlustus\u00f5iguses eksisteerib vastutustundliku kindlustamise p\u00f5him\u00f5te ning millal kindlustusandja, kindlustusmaakler ja kindlustusagent vastutavad (ja mis ulatuses) vastava kohustuse rikkumise eest.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5ustus k\u00e4ibemaksu digiajastu pakett<\/strong><\/p>\n\n\n\n

14.04.2025 j\u00f5ustus k\u00e4ibemaksu digiajastu pakett (ViDA \u2013 VAT in the Digital Age), mille eesm\u00e4rk on kaasajastada ja \u00fchtlustada ELi k\u00e4ibemaksus\u00fcsteemi vastavalt digimajanduse arengutele. Reformi rakendamine toimub j\u00e4rk-j\u00e4rgult kuni 2035. aastani ning toob kaasa olulisi muudatusi e-arveldamises, platvormimajanduses ja piiri\u00fcleses maksuarvestuses.<\/p>\n\n\n\n

Vt uudist siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclevaate koostaja Advokaadib\u00fcroo WALLESS on \u00fcks suurimaid \u00e4rikliendile suunatud advokaadib\u00fcroosid Baltikumis. Meie tiimi kuulub \u00fcle 150 \u00f5iguseksperdi, neist ligikaudu kolmandik tegutseb Eestis. WALLESSil on kontorid Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses.<\/p>\n\n\n\n

Oleme v\u00f5rdselt tugevad nii kohtuvaidlustes kui tehingutes ja \u00fcldises \u00e4rin\u00f5ustamises. Meie t\u00f6\u00f6d on k\u00f5rgelt hinnanud rahvusvahelised \u00f5igusekspertide reitinguagentuurid The Chambers Europe, The Legal 500 ja IFLR, kes on tunnustanud WALESSI eksperte k\u00f5rgeimate tunnustustega. 2023. aasta l\u00f5pus tunnustas \u00c4rip\u00e4ev WALLESSit, asetades meid Eesti advokaadib\u00fcroode TOPis auv\u00e4\u00e4rsele kolmandale kohale.<\/p>\n\n\n\n

*K\u00e4esolev \u00fclevaade on suunatud \u00fcksnes selle adressaadile ning selle edastamine kolmandatele isikutele ilma koostaja eelneva n\u00f5usolekuta ei ole lubatud.<\/p>\n\n\n\n

<\/code><\/pre>\n\n\n\n
<\/code><\/pre>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
J\u00d5USTUNUD SEADUSED J\u00f5ustuvad elektrituruseaduse muudatused Riigi Teatajas avaldati elektrituruseaduse muutmise seaduse, millega muudetakse v\u00f5rguga \u00fchendamise tasu kontseptsiooni. Muudatuse kohaselt katavad olemasoleva elektriv\u00f5rguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole v\u00f5rguga liitujad ning eraldi kehtestatakse liitujatele fikseeritud hinnakiri. Seletuskirja kohaselt v\u00f5imaldatakse nii potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektriv\u00f5rguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. […]<\/p>","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[12],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23356"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23356"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23356\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":23360,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23356\/revisions\/23360"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23356"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23356"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekfl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23356"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}