Kuu: oktoober 2009

Jutul tõsi taga. Nimelt toovad lumelaudurid endaga esimese lume Rotermanni kvartalisse, kui toimub “Lumelaualaat 2009”.

 

           

Sel laupäeval toimub Tallinnas, Rotermanni kvartalis kobarkino taga lumelaualaat, kus saab kaubelda kasutatud lumelauavarustusega ning uudistada uut.

  Rotermanni väljakule tuuakse lumi ning ehitatakse spetsiaalne sõidurada, kus lauduritel võimalus lustida. Prooviveskis toimuval laadal saab spetsiaalses täätoas õppida varustuse hooldamise nippe, vaadata värskeid lauafilme, pidada talviseid reisiplaane ning proovida osavust Wii lumelauamängus.

 

 

Live esinemisega astuvad üles Reket ja Põhjamaade Hirm koos DJ Lauri Tähega.

  

Laadakülaliste vahel jagatakse välja mitmeid tasuta hüvesid, muuhulgas ka reis Alpidesse koolivaheajal. Sissepääs laadale ning kauplemine seal on TASUTA. Uksed on avatud 12-19.00

   

Lisainfo Lustilauduri kodulehelt www.swb.ee.

 

Kuidas leida Rotermanni kvartal, vaata www.rotermannikvartal.ee/asukoht   

Info edastas:Andre Poopuu

Rotermann Eesti Oü

turundusjuht

Tel +372 50 39 696

E-mail andre.poopuu@rotermann.com 

Lisainfo:

Lustilaudur / Klubi SWB

Karel Kangro

52 55 666

E-mail  karel@swb.ee

Tallinna Ettevõtlusameti poolt korraldatav ettevõtluskonkurssil sai Rotermann Eesti Oü kategoorias „Tallinna turismitegu 2009“ auhinnalise tunnustuse osaliseks.

 

Tallinna linn tunnustab traditsiooniliselt sügiseti toimuva Tallinna Ettevõtluspäeva raames kohalikke ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid.

 

Rotermann Eesti tunnustuse pälvisid erinevad tegevused ja sündmused kvartalis läbi kevad-suve, sh Rotermanni toiduturu käimalükkamine, pühapäevane käsitää- ja disainiturg, erinevad kontserdid Rotermanni väljakul (Tõnis Mägi & Chalice, Sofia Rubina, ansambel Külalised, Toe Tag), suurejoonelised Tallinna Uue Linna Päevad (TULP) koostääs Vanalinnapäevade ja festival „Trefff“ meeskonnaga, nõukogude tehnika näitus ajaloolises Elevaatorihoones ja mitmed teised näitused kvartali territooriumil.

 

Rotermann Eesti Oü juhataja Mart Saa: „Oleme tunnustuse üle väga õnnelikud. Eriti teeb heameelt teadmine, et meie kandidatuuri seadis ülesse Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond, kelle tääkad inimesed meie tegemisi igapäevaselt ju kommunikeerivad nii linnarahvale kui turistidele.“

 

 „Oleme kvartali tegemistega linnarahva tähelepanu all, eelmisel aastal tunnustati Rotermanni kvartalit kui „Parim arendusprojekt 2008“ ja käesoleval aastal siis juba kvartalis toimuvate tegevuste ja sündmuste pärast. Tegemist on ühe linnaruumi osaga ning linnarahva tähelepanu on väga teretulnud arenevas kvartalis.“

 

Rotermanni kvartal on Tallinna südalinnas Postimaja ja kobarkino Coca-Cola Plaza taga olev väike linnak, kus paiknevad kaubanduspinnad, korterid, bürood, kohvikud, restoranid ja turg ning regulaarselt leiab aset erinevaid sündmusi.

Kuidas leida Rotermanni kvartal, vaata www.rotermannikvartal.ee/asukoht     

Info edastas:

Andre Poopuu

Rotermann Eesti Oü turundusjuht

Tel +372 50 39 696

E-mail andre.poopuu@rotermann.com

Kõik väljaütlemised maakleri asendamatusest leiavad netikommentaatorite ja asjaosaliste terava vastukaja. Eksisteerib arvamus, mille kohaselt on maakler kinnisvara vahendustegevuses ebavajalik.

Pakkumaks klientidele valikuvabadust, oleme tähelepanu pääranud ka nendele kinnisvaramüüjatele, kes soovivad ise müügiga tegeleda.

Sisestades müügipakkumise meie keskkonda, edastatakse see automaatselt kõikidesse suurematesse müügikanalitesse.

Info täiendamiseks, fotode vahetamiseks või hinna muutmiseks ei pea külastama taas kõiki müügikanaleid, vaid piisab muudatuse tegemisest meie keskkonnas.

Klubi luues oli turuolukord teine, pangad jagasid lahkelt raha, tulevik oli helge ja inimesed ostsid valimatult kõike.

Sellisel turul ei olnudki vaja teha muud, kui avaldada kuulutus ja suure tõenäosusega oli vara peagi müüdud. Kõik muutus aga ootamatult. Puutume oma tääs kokku omanikega, kes müüvad kinnisvara juba mitmendat aastat. Vara soetushinnast on halvemal juhul järel vaid kolmandik.

Maakleritasu – kokkuhoid?

Kuidas käituda praegusel turul? Ise müües on müüja jaoks suurimaks eeliseks vaieldamatult kokkuhoid maakleritasult.

See julgustab ka ostjat müüja poole päärduma, kuna nii on lihtsam hinnas kaubelda. Kas aga müüja ikka hoiab maakleri teenustasult ka tegelikult kokku?

Maakleritasu on tavapäraselt 3-5% müügihinnast. Kui keskpärane korter müüakse näiteks 600 000 krooni eest, kulub maakleriteenusele umbes 20 000 krooni. Praegustest tingimustes teab ostja, et hinna üle võib julgelt kaubelda.

Ostjad kauplevad mitte kümnetes tuhandetes, vaid sadades tuhandetes kroonides. Seega võib tihti olla kaotus suurem kui võit maakleritasult.

Koduleidjal on ainuüksi augustist tuua mitu näidet, kus maakleri tää tulemusel on kinnisvara müüdud müüja poolt seatud hinnast ligi 100 000 krooni tulusamalt. Kuidas see võimalik on?
Maakleri tää on tuua omanikule parim tulemus. Objekti huvilistele tutvustades tunneb maakler ära «tõsise ostja». Kui neid on mitu, valitakse ostja enampakkumise teel.

õiglane lahendus müüja jaoks on eelistada kõrgema hinna pakkujat, kuigi ka see ei pruugi alati tuua lahenduse.

Meie maakler Ave-Liis korraldas hiljuti enampakkumise, kus kaks kõrgema hinna pakkujat peatusid ühe hinnataseme juures. Antud juhul otsustas võitja loos ning tulemuseks oli müüja rahulolu.

Ostutehingust kõrvale jäänud kliendile leiab maakler aga sobiva variandi teiste pakkumiste hulgast. Sarnaseid näiteid on mitmeid. 

Maakleri plussiks kontaktid

Maakler leiab ostja suure tõenäosusega kiiremini, kui ise müües. Maakleritel on hulga kontakte ostuhuvilistega, kes sobivat kinnisvara otsivad.

Omanikul kulub müümiseks aega rohkem, kuna ta siseneb turule ilma, et tal oleks kontaktid eelmiste, müüdud ja müügis olevate objektide ostuhuvilistega.

Käesoleval aastal on korterite hinnad Tallinnas kukkunud 30%, mis teeb keskmiseks languseks 3,75% kuus. Lihtne arvutus näitab, et kui tulemuseni jõutakse maaklerist kuu võrra hiljem, on omanik kaotanud 600 000 kroonise hinnaga vara väärtusest juba 22 500 krooni.

Maakler Kristjanile tuli juulis müüki korter Mustamäel. Kuna omanikul oli tehinguga kiire, näitas Kristjan korterit nimekirjas olnud ostuhuvilisele juba sama päeva õhtul. Hind lepiti kokku ja järgmisel päeval olid osapooled notaris. Oluline oli ka see, et tehingu kiirust arvestades oli müügihind vääriline.

Ma ei propageeri maaklerite asendamatust. Kes leiab, et maakler lisaväärtust ei too, võib kahtlemata ise müügiõnne proovida. Koduleidja klubi klientide näitel loobutakse mõne aja määdudes sageli katsetamisest ja usaldatakse müügi korraldamine maaklerile.

Iseseisvalt on soovitav müüa neil kinnisvaraomanikel, kes omavad vastavat kogemust ja on kursis turu pideva liikumisega ning neil, kes on valmis selle oskuse omandamiseks «kooliraha» maksma.

Olen veendunud, et praegusel turul aitab kogemustega, turuga igapäevaselt kursis olev ja kontakte omav maakler tagada müüjale parema tulemuse.

Allikas: 30.09.2009.a. Postimees

Kriisijärgselt tänavu sügisel laenukampaaniaga alustanud Nordea esindajad Sandel Klaos ja Loit Linnupõld näitasid ilmekalt, kuidas olukorra muutudes muutusid kuust kuusse ka panga majandusprognoosid.

ühiselt tõdeti siiski, et praegu koostatud tulevikugraafikud peaks paika pidama. Järgmiseks aastaks prognoositakse Eestile veel vaid kaheprotsendilist majanduslangust. Positiivsena toodi välja kinnisvara ostujõu kiiret kasvu ning tarbijate kindlustunde suurenemist viimaste kuude jooksul.

Samuti tutvustasid Nordea esindajad pankade turuosade muutusi viimase aasta vältel. Suurima tagasikäigu on teinud suurpangad ning enim on sellest võitnud Nordea. Väga oluliseks indikaatoriks kinnisvaraturu suhtes peetakse aga probleemlaenude osakaalu suurenemist – üle 60 päevaste võlgnevuste arv on pooleteise aastaga kasvanud 0,7 protsendilt 6,1 protsendile.

See näitab omakorda varaomanike müügivajadust ning viitab jätkuvale hinnasurvele. Küll aga väitsid Nordea esindajad, et pankurite hinnangul ollakse nüüd juba kriisi põhjas.

Ehitushinnad tõusevad

Tänavuse ja 2010. aasta laenupoliitika eripäradeks saavad olema fookus kliendi maksevõimele ja tääandja usaldusväärsus. Kui üldiselt on madalate marginaalide aeg läbi ning omafinantseeringu määr jääb 20-30% vahele, kinnitavad pankurid, et pankade endi poolt finantseeritud ning «hapuks läinud» arendusprojektidesse eluaseme ostmisel on võimalik saada keskmisest palju soodsamaid laenutingimusi.

Selliste varade soetamisel pole konkureerivatelt pankadelt mõtet pakkumisi küsida – niikuinii suudab projekti finantseerinud pank selle üle trumbata.

Laenuvõtjate puhul peetakse oluliseks, et lõpetatud oleks eelnevad võlgnevused ja puuduksid maksehäired. Ka kiirlaenu võtnud, hasartsemad kasiinokülastajad ning muude, tavamõistes ebaratsionaalsete kulutustega silmapaistnud isikud peavad arvestama pangapoolsete võimalike lisaküsimustega.

Eesti ühe suurema ehitusfirma Koger ja Partnerid juht Andres Pärloja ütles seminaril, et ehitushinnad on langenud keskmiselt 40 protsendi võrra. Tema sõnul on selline langus põhjendamatu ning seda tõestab ka ilmekalt suurte Skandinaavia ehituskontsernide huvipuudus massturul aktiivselt osaleda.

«Hankeprotsess on muutunud kulukaks ja kurnavaks, iga viies ehituse riigihange vaidlustatakse ning teeme juba nalja, et enam ei ehita me kelluga, vaid juristidega,» lausus Pärloja.

Ta tõi ilmeka näite, kus pidev vaidlustamine peatas ühe koolimaja ehitamise, sest vaidluste lõppedes polnud eelarves enam raha ehituse jaoks.

Pärloja leidis, et järgneva paari aasta jooksul peaksid ehitushinnad tõusma praegusega võrreldes 10-15%.

Pärloja sõnul on suured arendajad valmis kunagi soetatud maa ostuhinna ning juba kantud projekteerimis- ja planeeringukulud äriplaani sisestamata jätma. Sellisel juhul on võimalik kortermaja brutopind valmis ehitada veidi alla 7500-kroonise ruutmeetrihinnaga, millele lisandub käibemaks.

Ka vaid 14 000-kroonise müügihinnaga (netopind, sisaldab käibemaksu) suudab arendaja projektist kasumit lõigata. Kuna praegu on Tallinnas asuvate uute korterite hinnad siiski mõnevõrra kõrgemad, kinnitab Pärloja, et vajadusel on hinnareservi veelgi, mis omakorda võib mõjutada kogu elamusektori hindu.

Mure üürnikega

Soraineni advokaadibüroo esindajad Kaido Loor ja Leho Pihkva tõid ühe olulisema teemana välja riigikohtu hiljutise otsuse, et kohustused üürileandja ees säilivad kuni lepingu tähtaja määdumiseni.

Soraineni advokaadibüroo esindaja Kaido Loor ütles seminaril, et riigikohtu hiljutisele otsusele tuginedes säilivad kohustused üürileandja ees kuni lepingu tähtaja määdumiseni.   Soraineni advokaadibüroo esindaja Kaido Loor ütles seminaril, et riigikohtu hiljutisele otsusele tuginedes säilivad kohustused üürileandja ees kuni lepingu tähtaja määdumiseni.

Foto: Lembi Võsumägi

Levinud on olukord, kus üürnik esitab lepingu ülesütlemise avalduse ilma selleks õigust omamata või lahkub üüripinnalt. Selline käitumine ei lõpeta üürilepingut ning üürileandja saab üürnikult nõuda kogu üüri tasumist kuni lepingu tähtaja saabumiseni või üüripinna uuele üürnikule väljaüürimiseni või muul viisil kasutusse võtmiseni.

Kui üürnik rikub tähtajalist üürilepingut ja üürileandja ütleb seetõttu lepingu üles, saab üürileandja nõuda kogu üüri tasumist kuni lepingu ülesütlemiseni või ülaltoodud tingimuste (tähtaeg, uus üürnik) täitumiseni.

Riigikohtu hinnangul saab alates uue üürilepingu sõlmimisest nõuda üürileandja endise üürihinna ja uue hinna vahe tasumist kuni endise üürilepingu tähtaja määdumiseni, kui uus üürisumma on endisest väiksem.

Sellega on riigikohus nõustunud selgelt käsitlusega, et üürivahet võib nõuda endise üürilepingu kokkulepitud tähtaja määdumiseni, mis ongi lahendi kõige suuremaks väärtuseks.

Advokaadid soovitavad ärihoonete omanikel tingimusteta üüri alandamise asemel leida kompromisse, küsides ka ise midagi vastu – olgu selleks kas ettemaksud, paremad tagatised, ennetähtaegse ülesütlemise võimalus, üüri tasumise iganädalaseks muutmist või miks mitte ka osalust üürniku kapitalis.

Samuti jäi kõlama, et üürileandja pandiõigus on hoolimata seadusandja tahtest õiguslikult küllalt raskelt realiseeritav.

Soodsamad turundusideed

Turundusspetsialist Jüri Peetson reklaamiagentuurist Goldberg, Ivanov ja Tamm väitis, et turundamine on imelihtne, kui ettevõtjad suudavad analüüsida tehtut ja mõõta turundustoimingute tulemuslikkust.

Praegusel keerulisel ajal pole tingimata vaja luua lõpuni uut kontseptsiooni, mis võib kulutada ettevõtte ressursse – ka kopeeritud ideele uue vaatenurga andmine võib osutuda piisavaks.

«Ise turundamisel ehk ilma kulukaid agentuure kaasamata on võimalik ellu viia elementaarseid turundusvõtteid ja parandada klienditeeninduse kvaliteeti,» lausus Peetson.
Peetson soovitab ettevõtete turundusjuhtidel kasutada ka kõrvaltvaataja (kas või sõbra) abi – see võib välistada suured probleemid, mis ise tegemisel kahe silma vahele jäävad.

Peep Sooman

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

Allikas: 14.oktoober 2009.a. Postimehe lisa Kodu&Kinnisvara

Eesti kinnisvarafirmade liidu ja Nordea panga koostääs toimub 9. oktoobril Eesti rahvusraamatukogu väikeses saalis seminar «Masu ja kinnisvarasektor».

Seminaril astuvad üles Nordea panga, KogerjaPartnerite, Sorainen advokaadibüroo ja turundusagentuuri Coldberg, Ivanov ja Tamm esindajad. Seminari modereerib Tõnis Rüütel.

Päevakavas on arutada näiteks tarkade otsuste, masu tingimustes äripindade üürilepingute ülesütlemise ning võlgnike õiguste ja sundmüükide teemal.

Seminari tasu on 1200 krooni, kinnisvarafirmade liidu liikmesfirmade täätajatele kehtib aga 400 kroonine soodustus.

 

Allikas: 30.09.2009.a. Postimees

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus