Kuu: oktoober 2013

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostääs BIGBANKIGA korraldab 3. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust ja arutlevad sektori tulevikuvisiooni üle.

 

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul peaks seminari üheks märksõnaks olema tõdemus, et kinnisvaraäri ei ole enam ammu lokaalne, vaid seda mõjutavad teised turud nii Euroopas kui maailmas laiemalt.

 

Teiseks, Eesti kinnisvara on atraktiivne ning sellele turule voolab praegu kapitali juurde. Kuna pakkumine on suhteliselt konstantne, siis on hinnatõus loomulik ja usutavasti jätkusuutlik veel mitme aasta jooksul.

 

Samas hoiatab Rüütel, et kohaliku turu suurimad riskid peituvad väliskeskkonnas. Meie jaoks on võtmetähtsusega Soome ja Rootsi kinnisvaraturu käekäik, mis näitavad selgeid ülekuumenemise märke.

 

Seminaril teeb n.ä. makro-pildi ettekande Metro Capital Management AS juhatuse liige Ain Kivisaar, kes annab ülevaate majanduse perspektiividest ja nende mõjust kinnisvaraturule. Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid advokaat Jako Laanemägi räägib uuematest riigikohtulahenditest kinnisvarasektoris. Näiteks huvitavatest arengutest notari tasude osas. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba tutvustab uue ehitus –ja planeerimisseaduse kõige olulisemaid uuendusi.  Näiteks:  miks jätsid uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud kooskõlastamata Kultuuriministeerium ja Siseministeerium, rääkimata linnade ja maaomavalitsuste liitudest. Kas ehitusseadustik võimaldab ehitus- ja kasutuslubade osas paindlikku lähenemist. Visionäär Hardo Aasmäe mõtiskleb probleemi üle – kinnisvara vajab kvalitatiivseid muutusi.

Hannes Kuhlbachi juhtimisel toimub diskussioonpaneel „Mis saab ehitushindadest?“ ja Ardi Roosimaa juhtumisel paneel „Trendid eluruumide ja ärikinnisvara sektorites“. Arutlustes osalevad arvamusliidrid Tõnu Kull, Madis Mägi, Vallot Mangus, Indrek Hääl, Priit Uustulnd, Mart Saa ja Timo Aarmaa.

Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt iga-aastaselt korraldatava konkursi „Säravaim kinnisvaratäht 2013“ laureaat, kelleks on kinnisvarasektori parimaks valitud magistritää autor.

Seminari moderaatorid on EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ja EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Eesti kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid. 

Lisainfo:

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor, mob.: 50 46 517

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ei toeta Rahandusministeeriumi plaani vähendada eluasemelaenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamise soodustust.

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ei saa toetada Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavasse aastani 2017  kavandatavat plaani vähendada veelgi eluasemelaenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamise soodustust.

 

EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel ütleb, et  seda on juba küllalt kärbitud. 2006.a. seadusemuudatusega välistati isiku maksustatavast tulust eluasemelaenult arvestatud intressi mahaarvamise võimalus elamute, korterite remondiks-renoveerimiseks võetud eluasemelaenude puhul.Samas on kehtestatud ka mahaarvamise „lagi“, mille kohaselt koos koolituskulude, kingituste, annetustega kokku võib isiku tulust maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% maksumaksja maksustamisperioodi tulust. Samuti ei ole al. 2005 kehtiva muudatusega soositud näit. laste aitamine –  residendist füüsilisel isikul on õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Rüütel väidab, et paraku on amortiseerunud eluasemete arv ikka liiga suur. Juba need käigud olid riigi poolt väärad, sest paljudel juhtudel oli just tulumaksutagastuse osa määravaks vajalikus mahus eluasemelaenu taotlemisel. Osalt ka seeläbi on majad räämas ja tänavad „uinunud kaunitare“ täis.  

 

Eeläeldu tõsidust kinnitab Rüüteli sõnul statistika, mille kohaselt 2012. aasta jooksul ekpluatatsiooni lubatud elukondlikke ehitusi on kõigest 0,3% kogu eluruumide pinnast. Seda on oluliselt vähem, et kasvõi säilitada olemasolevat mahtu, amortisatsiooni see ära ei kata. Kui lugeda elamu elueaks näit. 90 aastat, siis isegi praeguse taseme säilitamiseks peaks ehitama, renoveerima ca kolm korda rohkem!

 

Riigi tähelepanu ja kodanikku soosiv suhtumine eluasemepoliitikas on tähtis ennekõike ajaloolise paratamatuse tõttu –  97% Eesti elamufondist on eraomanduses.

Uute, maksumaksjale täiendavaid finantskoormisi tekitavate õigusaktide puhul tuleb silmas pidada ka õiguskindluse printsiipi – keskmiseks eluasemelaenu perioodiks on 23-25 aastat.

 

Tõnis Rüütel: EKFL on seisukohal, et sel juhul peab riik tulema välja muu effektiivse meetmega. Samas mingit vähem kulukat meedet oleks keeruline ette kujutada kui eluasemelaenult tasutud intresside maharvamine isiku maksustatavast tulust. ühel hetkel on teema ikkagi riigi „kukil“ ja odavamaid lahendusi kuhjuva probleemi lahendamiseks ei paista.

 

Lisainfo:

  

Tõnis Rüütel

Tegevdirektor

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

GSM: 50 46 517

 

 

 

Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat, vaid langus aina süveneb. 

 

Seda eelkõige muidugi Euroopa Liidu tõukefondide raha vähenemise tõttu, mis esialgu on küll ajutine, paari-kolme aastane. Ehitussektor on olnud siiani suurim kasusaaja neist fondidest. Aastal 2013 lõpeb EL seitsmeaastane eelarveperiood ning 2014 algab järgmine. Nende vahetumisega kaasneb raha sissevoolus aina suurenev auk. Veidi pikemas perspektiivis vaadates, ei ole tegelikult ka järgmise eelarveperioodi prioriteedid enam niivõrd palju kaldu ehitussektori suunas kui varem, vaid püütakse keskenduda rohkem pehmematele väärtustele kui betoon.

 

 

Kuigi valitsus lubas oma 2014. aasta eelarves suuremeelselt ehitussektorit elavdada riigipoolsete kinnisvarainvesteeringute suurendamisega, on nende võimalused seda teha samuti vägagi piiratud ning riigi kinnisvarainvesteeringute suurendamine 10 miljoni euro ulatuses ei tasanda kaugeltki kogu valitsussektori investeeringute langust järgnevatel aastatel. Välisvahendite prognoositav langus 2014. aastal on 8,2 protsenti ning valitsussektori investeeringute langus 9 protsenti.

 

Erasektori ehitusnõudlus ei suuda seda kahanemist tasa teha. Ka ettevõtete investeeringute langus on viimasel ajal olnud seotud just ehitustesse investeerimise vähenemisega.

 

Kuigi kinnisvarahinnad kasvavad ja seda jätkuvalt 8 protsendi määraga aastas, mis viitab vaikselt taastuvale nõudlusele kinnisvaraturul ning suurendab motivatsiooni ehitustegevuseks. Samal ajal aga pakkumine ei suurene eriti. Kinnisvarahindu suruvad üles ka kasvavad ehituskulud, mis suurenevad 5 protsenti aastas, samas palkade kasv on kinnisvarahindade kasvule viimastel aastatel alla jäänud ja ostujõud piirab edasist kinnisvarahindade tõusuhoogu. Kinnisvarahindade tõus pidurdub mõnevõrra ilmselt ka sel hetkel, kui intressid tõusma hakkavad, ehk siis umbes paari aasta pärast.

 

Tarbijate laenunõudlus on küll vaikselt taastumas, kuid nende poolt võetavad uued kinnisvaralaenud on umbes sama suured kui samal ajal tagasi makstavad laenud. Ehk teisiti äeldes, tarbijate laenukoormus hetkel veel ei suurene. Lähiaastateks ei ole näha ka, et laenukoormuse kasv suuremat hoogu sisse saaks.

 

Ehitussektori osakaal kogu majanduses on 7,2 protsenti. Seega heidab sektori käekäik pika varju ka kogu majanduse käekäigule lähiaastatel.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ruta-arumae-ehitussektori-kehvad-ajad-mojutavad-majandust-veel-aastaid.d?id=66805365 

 

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus