Kuu: oktoober 2017

  1. aasta toob endaga kaasa õigusmaastikul mitmeid põnevaid muudatusi. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning isikuandmete kaitse üldmäärus on kahtlemata esmajärgus mainimist väärivad õigusaktid, millega kaasnevad väiksemad või suuremad muutused pea iga inimese jaoks. Sellega seoses näib olevat paras aeg juba praegu hakata mõtlema, kas uute regulatsioonidega kohanemiseks oleks vaja ettevalmistusi tegema asuda.

 

01.01.2018 jõustub korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Teema sissejuhatuseks ja esmase ettekujutuse saamiseks on oluline teada järgmist:

 

  • kõikides majades, millistes puudub seaduse jõustumise hetkeks ehk seisuga 01.01.2018 korteriühistu, tekib see automaatselt, st riik loob selle ise;

 

  •  kuni 10 korteriga majades on korteriühistu juhtimine võimalik ilma juhatuseta.Juhatuse puudumisel loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks, mis tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on nõutav kõigi korteriomanike nõusolek;

 

  • korteriühistud, millised olid moodustatud mitme kinnisasja majandamiseks ningei olevastu võtnud ja hiljemalt 31.12.2017 registripidajale esitanud otsust senisel viisil jätkamiseks, loetakse lõppenuks ning nende asemele tekivad automaatselt uued korteriühistud.

 

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega seoses tasub kindlasti vähemasti kõigil, kellele kuulub korteriomand, juba praegu läbi mõelda, kas ja kui siis millises ulatuses tingib uus regulatsioon muudatusi selle maja jaoks, kus vastav korteriomand asub.

 

14.04.2016 kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse ning juba järgmisel aastal, täpsemalt 25.05.2018 hakatakse seda kohaldama. Siinkohal on oluline rõhutada, et määrus on otsekohalduv ning see hakkab asendama Eesti isikuandmete kaitse seadust, mis omakorda tähendab, et ei saa jääda ootama vastavat Eesti siseriiklikku regulatsiooni vaid tuleb kohandada oma tegevust vastavalt määruses sätestatule. Eelnevat arvesse võttes paneksin kõigile südamele, et enne kui nö kell kukub, tasuks isikuandmete kaitse üldmäärusega ennast kurssi viia. Regulatsioon on parasjagu keeruline, seega soovitan kõigil, kes igapäevaselt õigusaktidega kokku ei puutu, leida abi uue korraga tutvumiseks. Sellega seoses kutsun lugejaid üles osalema Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt 05.10.2018 korraldataval ümarlaual, kus tutvustatakse andmekaitse uusi reegleid.

 

 

Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

PRESSITEADE

05. mai 2017.a.

PRESSITEADE

05.05.2017.a.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimeheks valiti Mika Erik Sucksdorff.
‹ÛÛ
4. mail valis‹ÛÛ Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) uue juhatuse esimehe, kelleks on Mika Erik Sucksdorff, Oü Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige. Aseesimeheks valiti Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara Oü juhatuse liige.
‹ÛÛ
EKFL-i üldkoosolekul valiti järgnevaks kaheks aastaks lisaks Mika Sucksdorffile ja Kalev Roosiväljale juhatuse koosseisu Mart Saa – LAAM Kinnisvara Oü juhatuse liige, Ardi Roosimaa – Oü Uus Maa Property Advisors juhatuse liige, Evelin Kanter – Arco Vara juriidilise osakonna juht, Gert Jostov – AS Technopolis ülemiste juhatuse liige, Tõnu Toompark – Adaur Grupp Oü juhatuse liige ja Ingvar Allekand – Oü Domus Kinnisvara juhatuse liige.

Vastvalitud EKFLi juhatuse esimees Mika Erik Sucksdorff sõnas, et Liidu eesmärgiks on lisandväärtuse loomine liikmesfirmadele läbi turuinfo kogumise ja levitamise ning kvaliteetsete konverentside korraldamise. Oluline on järgida mis mujal maailmas toimub ja suhelda välisriikide kinnisvaraettevõtjate ja organisatsioonidega,“ lausus Sucksdorff.

Liidu tegevdirektorina jätkab Tõnis Rüütel.
‹ÛÛ‹ÛÛ
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 10. märtsil 1994.a. EKFL on kinnisvara vahenduse, arenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Lisainformatsioon:

Mika Erik Sucksdorff

Oü Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige

Tel: + 372‹ÛÛ 517 4206

E-mail: mika@uusmaa.ee

 

25.-26. Septembril toimunud FIABCI Baltic Real Estate Development forum 2017 oli taaskord suurepärane võimalus saada osa rahvusvahelise kinnisvara kogukonna vaadetest.

 

Juba kolmandat korda toimunud FIABCI forum tõi seekord peateemana kuulajate ette tuleviku tehnoloogiate kohaldamise kinnisvara sektoris. Riias toimunud foorumil osales lisaks Balti maade spetsialistidele esinejaid Hispaaniast, Suurbritanniast, Indiast, Bulgaariast, Norrast, Šveitsist, Taanist ja Venemaalt.

 

Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kus kõik tehnoloogilised lahendused ja uuendused võetakse ruttu omaks. Iga põlvkond toob ärisse oma nüansid ja uuendused. Pole põhjust arvata, et kinnisvara sektor sellest puutumata jääb.

Konverents keskendus teemadele, mille tähtsus kinnisvarasektori arengule lähiajal on selgelt tõusuteel.

 

10 märksõna FIABCI Development Forum 2017 esinejatelt:

 

1. Eristumine – sõnumi edastamise vorm ja kiirus on oluline, võidab see, kellel on selgem sõnum/brand. Mõtle läbi oma lugu ja edasta see võimalikult lühidalt.

2. Turvalisus – blockchain tehnoloogiate juurutamine kinnisvaras toob uued tehingumudelid ja usaldusväärsema info.

3. Tehnoloogia – AI võtab üle palju lihtsat kliendisuhtlust ja nõuab ärimudelite efektiivsemaks muutmist. Tehnoloogia toomine kinnisvaraärisse on vältimatu.

4. Informatsioon – Big Data protsessimisvõime muudab maailma. Info omajad kontrollivad vahendeid. Data is the new oil!

5. Demograafia – uute põlvkondade struktuur muutub, kinnisvara peab kohanduma. Eakate ja üksikute osakaal kasvab.

6. Kiirus – kinnisvara on pika rajamistsükliga. Turu trendid vahelduvad kiiremini, seega peab ehitamise kiirus kasvama. 3D printimine, tehasemajad, paindlikud lahendused.

7. Mugavus – kodude kontrollimine kesksüsteemist, IoT ja turvaseaded. Praegu räägib inimene koduga, tulevikus räägib kodu inimesega.

8. Ligipääs – isesõitvad autod vabastavad suure osa linnakeskkonnast, toovad juurdepääsu täiesti teisele tasandile. ühistransport muutub paindlikumaks.

9. Energia – salvestite arenedes muutub taastuvenergia kasutegur ja kättesaadavus märkimisväärselt. Salvestid tagavad ka autonoomse süsteemi funtsioneerimise. Paraneb tarbimiskindlus.

10. Keskkond – Elu-/töökeskkonna valikul saab peamiseks teguriks kvaliteet. Rohealad koju, mängulisus töökeskkonda, puhtam õhk ja paremad teenused määravad valikud.

 

Nende märksõnade lahti mõtestamiseks loomulikult ei piisa ühest lausest. Esinejate ettekanded olid väga sisukad.

 

Tehnoloogia imbub meie igapäeva ellu järjest sügavamalt. Rakenduste ja tehnika kasutamine laieneb. Vahest tundub, et kinnisvara sektor on sellest näiliselt puutumata. Loomulikult mõjutab kinnisvara alaste uuenduste kliendini jõudmist ka see, et arendusperiood on kinnisvaras mõõdetav aastates, mitte kuudes nagu paljudel muudel aladel.

Siiski näeme me juba planeerimist BIM süsteemis, ehitiste 3D printimist, vihmavee kasutamist veevarustuses, nanokatetega isepuhastuvaid hoone fassaade, iseparanevaid materjale, taastuvenergia efektiivsuse kasvu, taaskasutuse süsteemide arenemist jne.

Innovatsioon on kinnisvaras väga laiaulatuslik.

 

Kinnisvara loob keskkonna ja inimeste harjumused muutuvad.

Selle kõigega käivad kaasas nn. Megatrendid:

1) Paindlikkus – 10 aastased 10’000 lepingud hakkavad minevikku vajuma. Lühemad lepingud ja väiksemad pinnad võimaldavad kiiremat arengut.

2) Efektiivsus – vähem ruutmeetreid, mitte rohkem.

3) Kodutöö/töökodu – 24/7 tööpäevad elukeskkonna tulek töökeskkonda ja vastupidi.

4) Jagamismajandus – Kogukonnas on jõud. Sõidujagamine, kontori jagamine. Teenindatud büroode areng ja laienemine.

 

Konverentsile järgnenud Prix d’Excellence auhinnagaalal tunnustati Balti parimaid kinnisvara projekte. Eestisse sel aastal auhindu ei tulnud.

Täpsemat tagasisidet erinevate teemade osas saate UMPA kontaktidelt.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu iga-aastaselt kaks korda läbiviidava uuringu järgi ootavad kinnisvaraettevõtjad aktiivset tehingute turgu, kuid mõningat tagasiminekut nii elamispindade kui äripindade üürihindades. Ettevõtete täätajate arvu ja käibe kasvatamise osas valitsevad positiivsed meeleolud.

 

„Uuringus osalenud ettevõtete ootused elamispindade ostumüügituru aktiivsuse ja hindade kasvu osas on pigem optimistlikud,“ tõi välja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark. „Hea majandusseis julgustab ostjaid kinnisvaratehinguid tegema. See omakorda surub hindu tõususuunas. Samas võiks oodata seniste hinnatõusutempo ja tehingute arvu kasvu aeglustumist.“

 

Elamispindade üürihindade osas on kinnisvaraettevõtjate ootused vastukäivad. Siiski on enam neid, kes kasvava üüripakkumise valguses näevad survet elamispindade üürihindade mõningaks alanemiseks. Sama kehtib äripindade sektori kohta, kus pakkumist järjest lisandub ja see hakkab üha enam üürihindu survestama.
Majanduskeskkond soosib kinnisvaratehingute tegemist. Sellest tulenevalt ootavad pea kõik uuringus osalenud ettevõtted lähitulevikult nii täätajate arvu kui käibe kasvu. Seejuures on käibekasvuootus viimase viie aasta kõrgeimal tasemel.

 

„Uuringus osalejate ootused on valdavalt optimistlikud sisaldades siiski annuse ettevaatlikkust. Osalejad tõid välja nii konkurentsi tihenemist pakkumiste turul, kui seniste kasvutempode pidurdumise võimalikkust. Lähima poole aasta kinnisvaraturg liigub uuringus osalenute hinnangul positiivsel kursil,“ võttis Tõnu Toompark uuringu tulemused kokku.

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 60 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

 

Kinnisvarasentiment 05.2017  

Kinnisvarasentimendi dünaamika 

Lisainfo:
Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp Oü, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

 

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus