Kuu: detsember 2007

“Teile ei anta laenu.”

See filmist “Suvi” eestlastele pähe sääbinud lause on jäänud viimastel aastatel kuulmata liiga paljudel ameeriklastel, kellele tõepoolest poleks tohtinud mingil tingimusel raha anda. Ning nende tasumata kohustuste pärast võib veel kogu maailma majandus upakile lennata.

Majanduskoostää- ja arenguorganisatsioon (OECD) alandas hiljuti peaaegu kõigi liikmesmaade kasvuootusi. “Usun, et rahanduskriis hoiab meid tegevuses suurema osa 2008. aastast,” andis Prantsuse raadiojaamale Inter oma pessimistliku hinnangu Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.

Kriisi tõsiduse tõenduseks astusid mitmed maailma keskpangad eelmisel nädalal enneolematu sammu, teatades üheskoos, et paiskavad krediiditurule täiendavalt 110 miljardit dollarit. Pankadele antavate lisalaenude puhul aktseptitakse märksa laiemat tagatisteringi ning neid hakatakse jaotama oksjonitel. Vähemalt Euroopa Keskpanga jaoks uudne meetod peaks aitama murda kommertspankade tavapärast tõrksust küsida raha keskpankadelt muidu kui vaid viimases hädas.

Keskpangad loodavad, et rahasüst aitab üle saada krediidipõuast, mis juba augustist alates takistab üha sügavamalt maailmamajanduse tääd.

Kui nii, siis tulid esimesed reageeringud külma dušina. Loodetud kukkumise asemel Euroopa pankadevaheline intressimäär euribor vaevalt võbeles. “See programm ei ravi vähkkasvajat, mis meid niisuguse olukorrani viis,” kommenteeris Financial Timesile UBS-i analüütik William O’Donnell.

 

Küsimus on usalduses

 

Vähkkasvaja tähendab usalduse puudumist. Pangad lihtsalt ei taha üksteisele rohkem raha laenata, sest keegi ei saa enam olla kindel võlgniku maksevõimes. Pankade vähese likviidsuse tõttu jäävad raha saamisel hätta needki, keda võib igati ontlikeks klientideks pidada. Kukile võetud halbade laenude tagajärgedest pakub eheda näite peaaegu pankrotti läinud Briti pank Northern Rock, mille väljaaitamiseks on kulunud umbes 25 miljardit naela maksumaksja raha.

Maailmapanga hinnangul ähvardab panganduskriis küündida Jaapani 1990. aastate krahhini ning ületada kõiki finantskriise, mis on maailma tabanud 1970. aastatest saadik.

Asjalugu sai alguse sellest, et ühel hetkel tundus elu palju roosilisemana, kui see tegelikult oli. Rahakraanid avati lausa kirvega: hapuksminevaid laene näib olevat jagatud sadade miljardite dollarite eest. Ja mis kõige hullem: keegi ei tea täpselt, kus need kajastuvad – suurem osa riskantseid tehinguid on peidetud teiste finantspakettide sisse ning siis rahvusvahelistel rahaturgudel edasi müüdud.

USA majandus kasvab siiski edasi. Kuid eluasemekriis on jõudnud teise ning ühtlasi ohtlikumasse faasi. Fäderaalreservi eksjuht Alan Greenspan hindab praegu majanduslanguse võimalust peaaegu üks kahele.

Nagu ikka, ei tule hädad üksinda. Just nüüd, kui krediidipitsitus maailmal hinge korralikult kinni pigistab, kompab saja dollari piire ka toornaftabarreli hind. Nagu hindas ajakirjale Economist Goldman Sachsi analüütik Jan Hatszius, võib kallis kütus tuleval aastal USA-s tarbimist vähendada tervelt 1,2 protsendi võrra.

Ehkki keskpangad on nüüd viimaks ärganud, küsivad paljud: kus te varem olite? Nii kritiseeris Inglise Panga turgudejuht Paul Tucker teravalt keskpankade suhtumist, nagu oleksid nemad üksnes mulli lõhkemist ootavad koristajad, mitte aga need, kes peaksid selle ära hoidma.

ühendriike võib pikemas perspektiivis aidata dollari nõrgenemine, tänu millele kasvavad ekspordimahud ja väheneb väliskaubanduse defitsiit. Kuid nagu sageli – Ameerika on aevastanud ning ülejäänud maailmal tuleb gripp oma kehast juba ise välja ajada.

Erinevalt USA-st ja Euroopast peavad Aasia eluasemeturud siiski päris hästi vastu. See viitab, et maailmamajandus on ühendriikide käekäigust võib-olla hakanud vähem sõltuma.

Nagu märgib ajakiri Economist, erineb seekordne eluasemekriis aga varasematest, kus pitsitused ehitussektoris olid üksnes krahhi sümptomiteks. Seekord seisab probleemi taga eluasememull ise.

 

Sajad tuhanded hädas laenude tagastamisega

 

•• Esimesena tabab laenuvoogude kokkukuivamine ehitussektorit, mis suundub USA-s tõsise kriisi poole.

•• Juba praegu ootab Ameerikas maha müümist sadu tuhandeid laenuraskustesse sattunud inimeste kodusid. Ega nendest lahtisaamine lihtsalt käi: enam kui kümne kuu peale kerkinud keskmine ooteaeg on viimase 22 aasta pikim.

•• Esialgu ei kipu heldelt jagatud laenu abil soetatud kodude hinnad veel oluliselt langema, kuid ilmselt mitte enam kaua.

•• Euribori ning ühes sellega laenumaksete tõus ähvardab ka miljoneid Euroopa koduomanikke, kellest on maksete tasumisega hädas juba sajad tuhanded. Kuivaks jäänud krediidikaevud ei luba olulist leevendust isegi siis, kui Euroopa Keskpank peaks oma intressimäärasid kärpima.

•• Vaikselt, kuid kindlalt on hakanud langema ka kinnisvarahinnad. Economisti ülevaatest võib teha selge järelduse, et keskmise kodu maksumus on kukkunud kõige tuntavamalt Iirimaal, ent puutumata pole jäänud pea ükski EL-i suurem majandus.

Allikas: 17.dets.07 Eesti Päevaleht

Et koos huvi kadumisega hakkavad arendajad massiliselt hindu langetama, ei osanud ette näha, ehkki aasta alguses arvasin, et huvi nende vastu raugeb ning pakkumiste arv kasvab kiiresti.

akna sulgemiseks klikkige pildil

Selle aasta märksõnadeks kinnisvaraturul on erinevate väljendite kasutuselevõtmine, et vältida hirmsat sõna ‘hinnalangus’. Küll on räägitud hindade korrigeerimisest, diferentseerimisest, turu normaliseerumisest ning kvaliteetkinnisvarast, mis mingil tingimusel ei odavne.

Kinnisvarafirmade eelmise aasta prognoosid kubisevadki sellistest ümberütlemistest, otsest hinnalangust keegi välja tuua ei julgenud.

Paraku sai reaalne hinnalangus siiski teoks. Sellega murti müüt, et Eestis saavad kinnisvara hinnad ainult tõusta.

Kinnisvarabüroode prognoosid 2007. aastaks polnud täpsed

Arco Vara Kinnisvarabüroo
Siinkohal on vaevalt põhjust prognoosida hoonestamata elamumaa hinnalangust 2007. aastaks, samas ei saa ennustada ka erilist hinnakasvu. Nõudlus uute eramute järele saavutatud hinnatasemelt ilmselt ei suurene, ent kallinenud ehitushinnad avaldavad survet elamute hinnatõusule, aga kuna elanike ostujõud lähiajal ilmselt ei tõuse, siis hindade tõus jääb pigem väga tagasihoidlikuks.

Uus Maa Kinnisvarabüroo
Korteriturul on oodata suhteliselt stabiilselt perioodi. Keskmiseks hinnatõusuks 2007. aastal prognoosime eri piirkondades kuni 10%. Mõnevõrra tõusevad uute korterite hinnad kesklinnas ja selle lähipiirkondades, kus arenduste maht on tulenevalt maa defitsiidist piiratud.

äärelinnakorterite puhul ei ole lähitulevikus olulist hinnatõusu oodata, pigem hinnad stabiliseeruvad ning lähevad vastavusse asukoha ja korteri seisukorraga. Siiski võib 2007. aasta jooksul vanemate korterite turul oodata nõudluse kasvu, kuna uued arendused tulevad müügile kõrgemate hindadega ning madalama ostujõuga kliendid on sunnitud soetama korteri vanemasse elamusse.

Pindi Kinnisvara
Suurt ja järsku hinnatõusu pole lähiajal loota, hinnad püsivad stabiilsetena.

Spekulatiivne ning kiire turg on praeguseks lõplikult läbi.

Mõningates turusektorites võib keskmine ruutmeetrihind ka pisut langeda, seda vanemates korterelamutes suurte magistraalide ääres.

Kesklinnas prognoosime järgmisel poolaastal hinnatõusu keskmiselt kuni 5%.

2006. aasta lõpus tehtud prognoosid

Allikas: 18.dets.07 äripäev

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus