Kuu: juuni 2011

Arco Vara Kinnisvarabüroo AS juhatuse liige ja Eesti vahendusbüroo juht Mart Saa võttis alates 20. juunist üle ka kogu kontserni turundustegevuse juhtimise.

 

Enne tääleasumist Arco Vara Kinnisvarabüroosse aastal 2010 oli Mart Saa Rotermann Eesti Oü juhatuse liige ning vastutas Rotermanni kvartali käivitamise eest. Varasemalt on Mart Saa juhtinud Eri Elamispindade Kinnisvara Oü-d, vastutanud kinnisvaraliisingute eest Hoiupanga Liisingu AS-s, täätanud Varahalduskeskuse AS-s, Facio Kinnisvara AS-s ja Tallinna Linnavaltisuses.

 

„Arco Vara turundus vajab praegu, uue kasvu ootuses, Mardi suguse mehe agressiivset, ent väga süsteemset lähenemist. Mardi ideedepagas on põhjatu ja viies ellu kasvõi osa nendest, ei ole kahtlust, et oma positsioone turul tugevdame,“ selgitas Mart Saa kutsumist ettevõtte turundusdirektoriks Arco Vara AS juhatuse liige Lembit Tampere.

 

Värske turundusdirektor, kes on kinnisvara turundusega tegelenud kümmekond aastat ja müügiga pea seitseteist aastat, usub, et kogemusi tal uueks ametiks jätkub. „Turundus ja müük on väga lähedased ja seotud valdkonnad. Ettevõttes on tääl professionaalsed turundusspetsialistid ja ühiselt saame kindlasti suuri asju teha,“ sõnas Saa.

 

1992. aastal asutatud Arco Vara põhitegevus on kinnisvaraarendus, mida toetavad vahendamine, hindamine, ehitus ja kinnisvarahaldus. Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias.

 

Allikas: http://www.ehitusuudised.ee/article/2011/6/28/arco-vara-turundusdirektor-nuud-mart-saa 

Kinnisvaraturul läheb paremaks, aga arenguruumi on veel piisavalt. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on eluaseme keskmine ruutmeeter kallinenud 620 eurolt 760 eurole ehk 22%. Võiks ju rahule jääda? Paraku näitab tehingustatistika siiski, et kui aastail 2003 ja 2004 tehti Eestis eluasemetega kokku keskmiselt 1000-1300 tehingut kuus, siis tänaseks on sellest järel vaid napp 600-700 tehingut. See on tase, mida viimati nähti kümmekond aastat tagasi. Keskmine hindki on võrreldav buumieelse 2005. aastaga.

 

Eesti eluasemeturg uueneb tempos 1% aastas. Eeltoodule lisaks vaatleme eluasemefondi üldist uuenemist uusehitistega ning saame tulemuse, et Eestis ehitatakse juurde tublisti alla 1% uusi eluasemeid aastas kogu eluasemete mahust. Seega peaks keskmiselt igaühe eluase kestma oluliselt üle sajandi. Teame kõik maju, mis on ehitatud eelmise sajandi alguses või veel varem, ent tänaseks on neist lõviosa siiski aegunud ja seda ennekõike moraalselt.

 

Suurim osa eestimaalastest elab paneelmajades, millest vanem osa on tänaseks juba pool sajandit vanad ja kuigi raudbetooni püsivuses ka järgmisel poolsajandil pole meil põhjust kahelda, ei ole ilmselt ülekohtune arvata, et aja edenedes on paljudel soov millegi uuema ja kaasaegsema järele.

 

Kuhu siis ikkagi liigume? Selgelt on meie majade tulevikku suunamas energiakandjate kallinemine ning vajadus teha soojemaid/jahedamaid majasid ilma, et koduomanik peaks igakuiselt selleks kulutama. Teiseks oluliseks suunaks on ühiskonna enda areng – koos elatustaseme tõusuga väheneb põlvkonniti koos elamine ja sellest tuleneb ruutmeetrite arvu tõus inimese kohta. Soomes ja Rootsis on inimestel keskmiselt veerandi kuni kolmandiku võrra ruutmeetreid rohkem kasutada, ent korterid ei ole oluliselt Põhjalas suuremad, vaid neid on lihtsalt rohkem.

 

Võrreldes arenenud Euroopaga ei saa me praegu äelda, et kinnisvara on Eestis kallis – keskmine ruutmeetri hind on samas suurusjärgus keskmise palgaga ja rahvusvaheliselt peetakse seda mõistlikuks tasemeks. Nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, pole ka keskmist kinnisvara, ikka on mõni piirkond odavam ja teine kallim ning alati on majal ja majal ka vahe sees.

 

Sattusin aasta eest siia lehte tsitaadiga “me ehitame neid maju veel nii, et paha hakkab” – siis ei olnud mahti siintoodud selgitust välja tuua, loodan, et sain toonase vajakajäämise parandatud. Jään endale kindlaks – lähikümnenditel ehitatakse Eestisse maju oluliselt rohkem kui viimasel kümnendil.

 

Lembit Tampere

Arco Vara juhatuse liige

 

Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Peep Sooman märkis ehitusuudised.ee-le antud online-intervjuus, et tänavuse kesise tehinguaktiivsuse taga on üleüldine elukalliduse järsk tõus, millest pole pääsenud ükski eurotsooniga liitunud riik.


 

„See oli euro hind meie jaoks. Toidukorvi järsk kallinemine avaldab kinnisvaraturule aga tugevat mõju, sest kuna enamus tehingutest tehakse siiski laenu abil, siis varasemalt laenumakseks kuluda võinud summa süüakse täna sõna otseses mõttes lihtsalt maha,“ märkis Sooman.

 

Tema sõnul on hinnatrend kinnisvaraturul siiski ülespoole suunatud, arvestades asjaolu, et Eesti majanduskliima on täna oluliselt parem, kui paar aastat tagasi.

„Iseasi muidugi, kui kiirelt see kõik toimub. Miski ei välista, et üleüldise elukalliduse kasvu tõttu jääb kinnisvaraturg loiuks ka lähitulevikus. Taastumisprotsess ei toimu üleää, vaid vastavalt inimeste reaalpalga kasvule. Ja ma tahaksin loota, et Eesti turg ei ignoreeri edaspidi gravitatsiooni – see oleks kõikidele turuosalistele, kui just spekulandid välja arvata, kasulik,“ kirjutas Sooman.

 

Allikas: http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/sooman-kinnisvaraturg-maksab-euro-tulekule-loivu.d?id=47880699

 

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus