Kuu: oktoober 2014

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostääs Swedbankiga korraldab 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust. Samas ka sektori tulevikuvisioonist globaalsemalt – millised võiksid olla mõjud lähtuvalt tänasest rahutust maailmast?

 

 

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul peaks seminari üheks märksõnaks olema tõdemus, et kinnisvaraäri ei ole enam ammu lokaalne, vaid seda mõjutavad teised turud nii Euroopas kui maailmas laiemalt.

Teiseks, Eesti kinnisvara on atraktiivne ning sellele turule voolab praegu kapitali juurde. Kuna pakkumine kipub kohati ületama nõudlust, siis võib täheldada mõningast pidurit hinnatõusus.

Samas hoiatab Rüütel, et kohaliku turu suurimad riskid peituvad väliskeskkonnas. Meie jaoks on võtmetähtsusega Soome ja Rootsi kinnisvaraturu käekäik, kus majandused ei ole parima tervise juures.

 

 

Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab? Selle üle arutleb oma ettekandes Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Samateemalises diskussioonipaneelis osalevad ka Tarmo Kase, Mika Sucksdorff ja Andres Tukk.

Maailma rahandusest räägib Eesti Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik ning tema poolt juhtavas diskussioonipaneelis osalevad ka Sven Sester, Erkki Raasuke ja Priit Perens. 

Eesti majanduse väljavaadetest annab ülevaate Swedbanki peaäkonomist Tõnu Mertsina.

Millised on trendiliikumised kinnisvaras? Mõtiskleb Tallinna ülikooli imagoloogia dotsent Linnar Priimägi.

Energiasääst – madalenergiamaja tasuvuse küsitavusest annab ülevaate Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand. Järgnevas diskussioonipaneelis osalevad  ka prof. Jarek Kurnitski, Toomas Alle, Tarmo Tamm ja Ardi Roosimaa.

Kinnisvaraga seonduvatest maksudest räägib advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat Priit Raudsepp.

Elamispindade tehingute arvu languse mõju ulatusest ja tagajärgedest kõneleb Adaur Grupi juhatuse liige Tõnu Toompark ning ettekandele järgnevas diskussioonipaneelis osalevad Peep Sooman, Mart Saa ja Ero Viik.

Kinnisvaraturundus – kus ikkagi king pigistab? Kinnisvarakuulutuste head ja vead toob välja Postimehe kinnisvara ja ehituse teemalehe toimetaja Rain Uusen.

 

 

Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt iga-aastaselt korraldatava konkursi „Säravaim kinnisvaratäht 2014“ laureaat, kelleks on kinnisvarasektori parimaks valitud magistritää autor.

 

 

Seminari moderaatorid on EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ja EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

 

 

Eesti kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid. 

 

 

 

Lisainfo:

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor, mob.: 50 46 517 

Eesti taasiseseisvumisest kui 2006. aastani elasime me teadmises, et kinnisvara hinnad ainult tõusevad. Siis aga tuli teadmine, et nii see ei ole. Hinnad kukkusid kolinal ning paljud jäib selle tõttu suurde hätta. Nüüd on hinnad taas tõusnud ning piir on ees. Uut kinnisvara-kriisi aga ei tule, sest me oleme kõik palju targemad.

 

Ehk ei ole paljudel meeles, mis siis aastaid tagasi juhtus. Kui mõtlematult osapooled käitusid. õnneks õpetas kriis meile seda, et suurte rahasummade väljaandmine ja vastuvõtmine vajab eelnevat analüüsi. Samas on inimestel täna sarnaseks komistuskiviks sms-laenud.

 

„Meie kinnisvaraturu ajalugu on väga lühike. Peale omandireformi sai kinnisvara ostma ja müüma hakata ning sellest ajast kuni 2006. aastani hinnad ainult kasvasid. Siis kasvasid hinnad korraga hästi järsult ning laenuintressid läksid järjest madalamaks, sest pangad tahtsid laenu anda, ükskõik kellele. Pangad soodustasid laenamist ja pakkusid eluasemelaene nagu praegu pakutakse sms-laene. Igal laadal oli pangabuss, kus sai laenulepinguid vormistada. Laenajate tausta ja sissetulekuid ei kontrollitud nagu praegu, pangad arvestasid püsiva sissetulekuna isegi üüritulu. Ei kontrollitud ka kinnisvara dokumentatsiooni ega kasutuslubade olemasolu, mida praegu hoolikalt jälgitakse. Kinnisvaratehingutega seotud inimesed rääkisid ostjatele, et kõik läheb ainult paremaks,’ kirjeldas Arco Vara vahendusbüroode juht Maia Daljajev.

 

Tema sõnul praegu küll antakse laenu, kuid pank on huvitatud pigem kvaliteetsest laenukliendist kui kinnisvarast. Ettekujutus kvaliteetsest laenukliendist on hoopis teistsugune kui aastatel 2006-2007. Emotsioonioste enam pole, nagu pole ka emotsioonimüüke. Ostudega kaasneb alati mahukas eeltää.

 

„Toonane langus tulenes paljuski arendajate ja laenajate üle jõu käivatest ning edasilükkamatutest kohustustest. Müüdi selleks, et võlgu maksta. Ajaline surve sundis hinda alla laskma. Praegu on kinnisvaramüüjate seas vähe neid, kes peaks hinda langetama tugeva majandusliku surve ning võlakohustuste pärast. Hinnas tulevad tasapisi alla vaid need, kes tahavad varast vabaneda ning kasutada müügist teenitud raha kuskil mujal. Kui vara ülalpidamine pole probleem, ei lase omanik hinda alla, vaid lihtsalt hoiab oma kinnisvara,’ lisas ta.

 

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing toob välja, et majanduslangusele eelnenud perioodil finantseeriti kinnisvaratehinguid 98-99% ulatuses pangalaenuga. Täna on pangalaenuga finatseeritvate tehingute osakaal hinnanguliselt 50%. Seega eelmisel perioodile iseloomulik ülisuur müügisurve puudub. Toona tuli näiteks alustada müügiga kolmandiku võrra allpool hetke turuhinda, sest müügiks kuluva kolme kuni nelja kuu jooksul langesid hinnad orienteeruvalt 10% kuus.

 

„Toona lõpetasid pangad eluasemelaenude väljastamise või karmistasid tingimusi märkimisväärselt. Täna on pangad pakkumas eluasemelaene iseseisvusaja praktiliselt parimatel tingimustel. Kui toona oli üüriturg laenumaksete tasumiseks leevendust toov lühiajaline meede, siis täna pakub see selget alternatiivi elamispinna müügile. Tänased elamispindade üüritasemed pakuvad juba äripindadega võrreldavat tootlus ning nõudlus on üürikorterite osas jätkuvalt suurlinnades kasvav,’ ütles Saksing.

 

„Kui toona oli laenuturul palju soodsat raha, siis praegu see puudub. Kui tollal oli suur tähtsus spekulatiivsel kinnisvaraäril, siis nüüd ostetakse pigem endale ja pikaajaliseks investeeringuks. Kui tollal sai võitu kvantiteet, siis pärast masu on tähtsal kohal kvaliteet. Kui tollane „pidu’ lõppes krahhiga, siis nüüd on osatud pidada piiri,’ ütles Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi.

 

Kvaliteedist rääkis ka Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Tema sõnul on lolle arendusi täna vähe ja see on suur erinevis võrreldes 2008. aastaga. „„Kvaliteet on üldiselt hea, arendajate standard on tõusnud. Soss-sepad on läinud.’

 

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/meenutus-mis-toimus-kinnisvaraturul-enne-kriisi-ja-mis-on-muutunud.d?id=69755027 

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt läbiviidud uuringu kohaselt prognoosivad kinnisvaraettevõtted järgnevaks pooleks aastaks käibekasvu ja töötajaskonna suurendamist. Küsitlusele vastas 87 kinnisvaraettevõtjat, enam kui pooled vastajatest ennustasid järgnevaks poolaastaks käibekasvu.Märkimisväärne on, et käibelangust nägi ette vaid alla 10% vastajatest.

Kinnisvaraturu suhtes on ettevõtjad mõõdukalt optimistlikud, lõviosa prognoosidest nägid ette nii hindade kui tehingute arvu stabiliseerumist. Kui eristada elamis- ja äripindade turg, siis eelkõige äripindade turult oodatakse ka kerget kasvu.

„Elamispindade osas oldi mõnevõrra tagasihoidlikumad, kuna kiire kasv leidis juba tänavu kevadeni aset ning eelkõige prognoositakse sellele turusegmendile stabiilsust,“ kommenteeris küsitluse tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

„Seda tähelepanuväärsem on, et vaatamata vahepeal veidi langenud turukonjunktuurile on ettevõtjate töötajate arvu ja käibe kasvatamise ootused optimistlikud,“ ütles Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 45 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Lisainfo: Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige +372 525 9703 tonu@adaur.ee

EKI konjunktuuribaromeetrite andmetel on kindlustunne ettevõtluses viimase kuuga halvenenud, tarbijate kindlustunne on paranenud

 

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga tõusis (indikaator juunis –4, juulis –1) ja püsib pikaajalisest keskmisest (–10) paremal tasemel. Paranesid ootused Eesti majandusolukorra suhtes, säästuprognoos ja tääturu prognoos. Inflatsiooniootused püsivad madalal tasemel.

Perede rahanduslik olukord on natuke parem kui aasta tagasi juulis. 42% peredest suudab säästa, 51% kulutab nii palju kui teenib ja 7% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu.

 

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne juulis vähenes (indikaator juunis +23, juulis +17), kuid on endiselt muude majandusharude hulgas parim ja on parem ka kaubanduse pikaajalisest keskmisest. Viimase 3 kuu müük on läinud hästi. 57% kauplusi suurendas käivet, 30% käive ei muutunud ja 13% käive kahanes. Müügiprognoos järgnevaks 3 kuuks on mõõdukalt halvem kui eelmisel aastal samal ajal ning halvem kui eelnevatel kuudel. Müügi suurenemist prognoosib 32% kauplusi (juunis 45%). Suvine hooajaline täätajate arvu suurendamine on määdas ja 87% kauplustel täätajate arv järgnevatel kuudel ei muutu. ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on muutnud negatiivseks (saldo juunis +4, juulis –5) ja 16% kaupluste arvates on konjunktuur 6 kuu pärast halvem kui praegu.

 

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on juulis –3 ja see on halvem kui eelmisel kuul. Teenuste müük ja nõudlus on viimastel kuudel enamikes teenindusharudes küll suurenenud, kuid samas mitmed harud ootavad järgnevalt 3 kuult nõudluse ja müügi langust. Vähenevat nõudlust järgneva 3 kuu jooksul nimetasid 63% reklaamiagentuuridest, 34% maanteetranspordi ettevõtetest, 31% telekommunikatsiooni ettevõtetest, 26% logistikafirmadest. Suvine nõudluse langus on enamikele neist valdkondades olnud iseloomulik aastaid.

Märkimist väärib toimuv kinnisvaraturu korrektuur. Esmakordselt peale 2009. aastat on negatiivsele poolele kandunud kinnisvarasektori kindlusunne (–6) ja iga viies ettevõte näeb ette ärikonjunktuuri halvenemist II poolaastal.

 

Ehitusettevõtete kindlustunde langus jätkus ka juulis (juunis –14, juulis –21) ja kindlustunne on oluliselt alla pikaajalist keskmist (–1). Tellimuste portfell on tavapärasest õhem igal teise firmal. Keskmiselt on ettevõtetel tellimusi 3,5 kuuks (aasta tagasi 3,7 kuuks). Madalam on kindlustunne elamute ja rajatiste ehitajatel, kõrgem mitteeluhoonete ehitajatel.

Ootuste kohaselt järgneva 3 kuu jooksul ehitustääde maht kasvab, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline ning 20%-l ettevõtetest tellimuste vähenemine jätkub. Enamuse (84%) ettevõtete hinnangul ehitushinnad ei muutu.

 

Täästusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud (kindlustunde indikaator nii juunis kui juulis –1). Eksporttellimuste osas on endiselt olukord kesine.

Viimasel kuudel on ettevõtjad küll suutnud toodangu mahtu kasvatada (saldo +14), kuid seda vähem kui eelmisel aastal. Suurema osa (66%) täästusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt, kuid 22%-l ettevõtetest on tellimusi alla tavapärase. Täätajate arv täästussektoris järgnevatel kuudel natuke kahaneb ja müügihinnad püsivad paigal.

 

Kindlustunde indikaatorid (sesoonselt tasandamata), juuli 2014

 

 

Teenindusbaromeeter1

Juuli 2014

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator langes juulis –3-le. Arengud olid sektorite lõikes erinevad. Kuna nõudlus mitmes sektoris vähenes, siis teenuste müügi kasv tervikuna aeglustus. Ka järgmise 3 kuu nõudluse prognoosid on tavalisest madalamad.

Teenindussektori ettevõtete kindlustunde indikaatori2 maikuus alanud langus juulis jätkus ja kindlustunne (–3) on allpool juuli pikaajalist keskmist taset (+20). Kindlustunne langes juuniga võrreldes seitsmes vaatlusaluses teenindussektoris ja tõusis kolmes. Kindlustunde langus on osalt tingitud hooajalistest põhjustest (näiteks logistika- ja transpordisektoris), aastases võrdluses on kindlustunne aga kõige enam langenud kinnisvaraturul, vähemal määral transpordi- ja turismisektoris. IT teenuste turul ja hotellinduses on olukord parem kui aasta tagasi, restoranidel sama.

Võrreldes eelmise kuuga langesid kõik kindlustunde indikaatori komponendid: teenuste müügi kasv aeglustus viimastel kuudel (saldo3 juulis +4, juunis +23, mais +14), vähenenud nõudlusega ettevõtete osakaal suurenes 29%-le (saldo –3, juunis +14), ja ettevõtete prognoosid lähema 3 kuu nõudluse suhtes alanesid (saldo –11, juunis –3, mais +11). Kõik eeltoodud näitajad on ka allpool eelmise aasta juuli taset. Samas on ressursside rakendatus, mis on 83%, samal tasemel kui eelmise aasta juulis.

äritegevust piirab peamiselt ebapiisav nõudlus, seda 45% ettevõtetel, 15%-l on probleemiks vajaliku tääjõu puudus, 12%-le on suurenenud muude piiravate tegurite, sh riikidevaheliste pingete mõju. Täätajate arv kasvas eelmistel kuudel peaaegu igas viiendas ettevõttes (saldo +7) ja lisatääjõudu vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +6), eriti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektoris, restoranides ja hotellides. Hindade tõusu kiirus järgmistel kuudel ei muutu (saldo +7).

ärikonjunktuuri poole aasta pärast prognoosivad IT-ettevõtted, hotellid ja restoranid praegusest soodsamana, kuid ootused teenindussektoris tervikuna on veidi tagasihoidlikumad kui aasta tagasi (saldo –7, juulis 2013 –4).

 

 

 

 

1  Koostatud juulis 330 teenindusfirma hinnangute põhjal. Baromeeteruuring on läbi viidud Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

2  Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab teenuste müüki ja nõudlust eelmisel 3 kuul, ning järgmise 3 kuu nõudluse prognoosi

3  Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed

 

 

TEENINDUSBAROMEETER, JUULI 2014

(saldod %-des)

 

 

 

 

 

Kinnisvara

Kinnisvarateenuste turul jahenemine jätkus. Kindlustunde indikaatori näit langes miinuspoolele
(–6-le) ja on oluliselt madalam kui eelmise aasta juulis (+33), sest nõudlus päärdus eelmistel kuudel langusele (saldo –20) ja langustrendi jätkumist prognoosivad ettevõtted ka järgmiseks 3 kuuks (saldo –4). Eelmise 3 kuu müügitulemused ei olnud nii head kui varasematel kuudel (saldo juulis +7, juunis +14), seejuures 24%-l ettevõtetel müük eelmisel 3 kuul siiski kasvas, 59%-l ei muutunud ja vaid 17%-l vähenes. Lähema poole aasta jooksul ettevõtete hinnangul olukord soodsamaks ei muutu – ärikonjunktuuri 6 kuu prognoosi saldo on liikunud miinuspoolele (–7).

Vähese nõudluse mõju äritegevust piirava tegurina on kasvanud, juulis oli see piiravaks 45%-le ettevõtetele (aprillis 13%-le), 10% ettevõtete tegevust häirisid finantsprobleemid, 31%-l tegevuses takistusi ei olnud. Täätajate arv viimastel kuudel kasvas (saldo +7) ja lisatäätajaid vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +14). Teenuste hinnatase jääb lähemal 3 kuul valdavalt samaks (90%-l ettevõtetel), 10%-l tõuseb.

 

 

 

 

 

KINNISVARABAROMEETER

(vastuste jagunemine %-des)

 

 

 

 

 

KINNISVARABAROMEETER

(saldod %-des)

 

 

 

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus