• Esileht
  • Konjunktuuribaromeetrid 2014.a. juulis

Konjunktuuribaromeetrid 2014.a. juulis

EKI konjunktuuribaromeetrite andmetel on kindlustunne ettevõtluses viimase kuuga halvenenud, tarbijate kindlustunne on paranenud

 

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga tõusis (indikaator juunis –4, juulis –1) ja püsib pikaajalisest keskmisest (–10) paremal tasemel. Paranesid ootused Eesti majandusolukorra suhtes, säästuprognoos ja tääturu prognoos. Inflatsiooniootused püsivad madalal tasemel.

Perede rahanduslik olukord on natuke parem kui aasta tagasi juulis. 42% peredest suudab säästa, 51% kulutab nii palju kui teenib ja 7% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu.

 

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne juulis vähenes (indikaator juunis +23, juulis +17), kuid on endiselt muude majandusharude hulgas parim ja on parem ka kaubanduse pikaajalisest keskmisest. Viimase 3 kuu müük on läinud hästi. 57% kauplusi suurendas käivet, 30% käive ei muutunud ja 13% käive kahanes. Müügiprognoos järgnevaks 3 kuuks on mõõdukalt halvem kui eelmisel aastal samal ajal ning halvem kui eelnevatel kuudel. Müügi suurenemist prognoosib 32% kauplusi (juunis 45%). Suvine hooajaline täätajate arvu suurendamine on määdas ja 87% kauplustel täätajate arv järgnevatel kuudel ei muutu. ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on muutnud negatiivseks (saldo juunis +4, juulis –5) ja 16% kaupluste arvates on konjunktuur 6 kuu pärast halvem kui praegu.

 

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on juulis –3 ja see on halvem kui eelmisel kuul. Teenuste müük ja nõudlus on viimastel kuudel enamikes teenindusharudes küll suurenenud, kuid samas mitmed harud ootavad järgnevalt 3 kuult nõudluse ja müügi langust. Vähenevat nõudlust järgneva 3 kuu jooksul nimetasid 63% reklaamiagentuuridest, 34% maanteetranspordi ettevõtetest, 31% telekommunikatsiooni ettevõtetest, 26% logistikafirmadest. Suvine nõudluse langus on enamikele neist valdkondades olnud iseloomulik aastaid.

Märkimist väärib toimuv kinnisvaraturu korrektuur. Esmakordselt peale 2009. aastat on negatiivsele poolele kandunud kinnisvarasektori kindlusunne (–6) ja iga viies ettevõte näeb ette ärikonjunktuuri halvenemist II poolaastal.

 

Ehitusettevõtete kindlustunde langus jätkus ka juulis (juunis –14, juulis –21) ja kindlustunne on oluliselt alla pikaajalist keskmist (–1). Tellimuste portfell on tavapärasest õhem igal teise firmal. Keskmiselt on ettevõtetel tellimusi 3,5 kuuks (aasta tagasi 3,7 kuuks). Madalam on kindlustunne elamute ja rajatiste ehitajatel, kõrgem mitteeluhoonete ehitajatel.

Ootuste kohaselt järgneva 3 kuu jooksul ehitustääde maht kasvab, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline ning 20%-l ettevõtetest tellimuste vähenemine jätkub. Enamuse (84%) ettevõtete hinnangul ehitushinnad ei muutu.

 

Täästusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud (kindlustunde indikaator nii juunis kui juulis –1). Eksporttellimuste osas on endiselt olukord kesine.

Viimasel kuudel on ettevõtjad küll suutnud toodangu mahtu kasvatada (saldo +14), kuid seda vähem kui eelmisel aastal. Suurema osa (66%) täästusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt, kuid 22%-l ettevõtetest on tellimusi alla tavapärase. Täätajate arv täästussektoris järgnevatel kuudel natuke kahaneb ja müügihinnad püsivad paigal.

 

Kindlustunde indikaatorid (sesoonselt tasandamata), juuli 2014

 

 

Teenindusbaromeeter1

Juuli 2014

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator langes juulis –3-le. Arengud olid sektorite lõikes erinevad. Kuna nõudlus mitmes sektoris vähenes, siis teenuste müügi kasv tervikuna aeglustus. Ka järgmise 3 kuu nõudluse prognoosid on tavalisest madalamad.

Teenindussektori ettevõtete kindlustunde indikaatori2 maikuus alanud langus juulis jätkus ja kindlustunne (–3) on allpool juuli pikaajalist keskmist taset (+20). Kindlustunne langes juuniga võrreldes seitsmes vaatlusaluses teenindussektoris ja tõusis kolmes. Kindlustunde langus on osalt tingitud hooajalistest põhjustest (näiteks logistika- ja transpordisektoris), aastases võrdluses on kindlustunne aga kõige enam langenud kinnisvaraturul, vähemal määral transpordi- ja turismisektoris. IT teenuste turul ja hotellinduses on olukord parem kui aasta tagasi, restoranidel sama.

Võrreldes eelmise kuuga langesid kõik kindlustunde indikaatori komponendid: teenuste müügi kasv aeglustus viimastel kuudel (saldo3 juulis +4, juunis +23, mais +14), vähenenud nõudlusega ettevõtete osakaal suurenes 29%-le (saldo –3, juunis +14), ja ettevõtete prognoosid lähema 3 kuu nõudluse suhtes alanesid (saldo –11, juunis –3, mais +11). Kõik eeltoodud näitajad on ka allpool eelmise aasta juuli taset. Samas on ressursside rakendatus, mis on 83%, samal tasemel kui eelmise aasta juulis.

äritegevust piirab peamiselt ebapiisav nõudlus, seda 45% ettevõtetel, 15%-l on probleemiks vajaliku tääjõu puudus, 12%-le on suurenenud muude piiravate tegurite, sh riikidevaheliste pingete mõju. Täätajate arv kasvas eelmistel kuudel peaaegu igas viiendas ettevõttes (saldo +7) ja lisatääjõudu vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +6), eriti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektoris, restoranides ja hotellides. Hindade tõusu kiirus järgmistel kuudel ei muutu (saldo +7).

ärikonjunktuuri poole aasta pärast prognoosivad IT-ettevõtted, hotellid ja restoranid praegusest soodsamana, kuid ootused teenindussektoris tervikuna on veidi tagasihoidlikumad kui aasta tagasi (saldo –7, juulis 2013 –4).

 

 

 

 

1  Koostatud juulis 330 teenindusfirma hinnangute põhjal. Baromeeteruuring on läbi viidud Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

2  Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab teenuste müüki ja nõudlust eelmisel 3 kuul, ning järgmise 3 kuu nõudluse prognoosi

3  Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed

 

 

TEENINDUSBAROMEETER, JUULI 2014

(saldod %-des)

 

 

 

 

 

Kinnisvara

Kinnisvarateenuste turul jahenemine jätkus. Kindlustunde indikaatori näit langes miinuspoolele
(–6-le) ja on oluliselt madalam kui eelmise aasta juulis (+33), sest nõudlus päärdus eelmistel kuudel langusele (saldo –20) ja langustrendi jätkumist prognoosivad ettevõtted ka järgmiseks 3 kuuks (saldo –4). Eelmise 3 kuu müügitulemused ei olnud nii head kui varasematel kuudel (saldo juulis +7, juunis +14), seejuures 24%-l ettevõtetel müük eelmisel 3 kuul siiski kasvas, 59%-l ei muutunud ja vaid 17%-l vähenes. Lähema poole aasta jooksul ettevõtete hinnangul olukord soodsamaks ei muutu – ärikonjunktuuri 6 kuu prognoosi saldo on liikunud miinuspoolele (–7).

Vähese nõudluse mõju äritegevust piirava tegurina on kasvanud, juulis oli see piiravaks 45%-le ettevõtetele (aprillis 13%-le), 10% ettevõtete tegevust häirisid finantsprobleemid, 31%-l tegevuses takistusi ei olnud. Täätajate arv viimastel kuudel kasvas (saldo +7) ja lisatäätajaid vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +14). Teenuste hinnatase jääb lähemal 3 kuul valdavalt samaks (90%-l ettevõtetel), 10%-l tõuseb.

 

 

 

 

 

KINNISVARABAROMEETER

(vastuste jagunemine %-des)

 

 

 

 

 

KINNISVARABAROMEETER

(saldod %-des)

 

 

 

© 1994-2019 EKFL | Privaatsus