„Ehedaimaks näiteks selles vallas on ehk Swedbank, mille minimaalne laenumarginaal alanes novembri lõpus vahepealselt 3,75 protsendilt 2,1 protsendile,” selgitab Sooman. „Tõsi, teistel pankadel pole ametlik miinimummarginaal ka nii kõrge olnud. Leebumismärke näitavad aga ka teised pangad.”

Pärast ülemaailmse finantskriisi lahvatamist käesoleva aasta septembris muutusid ka pea kõik Eestis tegutsevad pangad uute eluasemelaenude väljastamisel äärmiselt ettevaatlikuks – kinnisvarabüroode esindajad teavad rääkida kümneid juhtumeid, kus klient „peletati” enda juures ära ebamõistlikult kõrgete intresside või muude tingimustega. Lisaks tuhniti agaralt paljude klientide finantsasjades, mis võimaldas avastada nende nelja-viie aasta taguseid maksehäireid ning seeläbi laenuandmisest keelduda.

Tema sõnul on pangandusturul märgata mõningast rahunemist. „Suurem osa krahhist tingitud kahjusid on kokku arvutatud ning müügiplaanid tahavad siiski täitmist. Kindlasti mängib oma osa ka nädalatagune Rootsi keskpanga lubadus, et finantsstabiilsuse tugevdamiseks ollakse valmis tagama vajalikku likviidsust. Eestis mängivad peamist rolli just Rootsi taustaga finantsasutused.”

Loomulikult ei hakka pangad lähiaastatel andma raha välja sama kergekäeliselt, kui seda tehti aastatel 2005-2006, kuid juba praegu on mitmelt raha-asutuselt tulnud positiivsemaid signaale eluaseme ostu finantseerimiseks. „Olgu selleks siis laenumarginaali alandamine, omafinantseeringumäära korrigeerimine mõnevõrra allapoole või lihtsalt positiivne laenuotsus varasema eituse asemel,” lisab Sooman.

Allikas: 3.detsember 2008.a. www.delfi.ee

Pangad kinnitavad omalt poolt, et kinnisvara müügihind võib jääda objekti peale võetud laenusummast ka madalamaks, kuid sel juhul peab arendaja lisaks müügist saadavale rahale kasutama laenu tagasimaksmiseks ka omavahendeid.

Pankade huvi kinnisvarahindade püsimise vastu on mõistetav, kuna kolm neljandikku 260 miljardi krooni suurusest laenuportfellist on tagatud kinnisvaraga.

1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter kinnitas, et teab mitmeid näiteid, kus pankade määratud minimaalne müügihind segab arendajaid korteritest lahti saamast. ‘Ost-müük on selgelt panga tingimustega seotud neil arendajatel, kelle puhver on väike,’ märkis ta ja lisas, et tegemist on patiseisuga, kus arendajad uut laenu ei saa, müüa ka mitte. Vahter oli kindel, et pankades juba luuakse täie hooga osakondi, mis hakkavad probleemse kinnisvaraga tegelema.

Arendaja: pank tahab oma raha tagasi saada

Kinnisvaratehingute vahendaja Uus Maa juht Mika Sucksdorff on müügitehingu katkijäämisel saanud nii mõneltki arendajalt põhjuseks pankade määratud minimaalse müügihinna.

‘Meie edastame klientide pakkumised, kuid arendaja ei saa neid aktsepteerida, kui hind vajub alla poole panga nõudmisest,’ märkis ta. Sucksdorffi sõnul ongi nõiaring valmis, sest arendaja ei saa müüdud ja pank ei saa raha tagasi.

‘Minimaalne müügihind, millest me allapoole ei tohi minna, on meil SEB pangaga laenulepingus kokku lepitud. Pank tahab olla kindel, et saab oma raha tagasi,’ sõnas Fine Kinnisvara juht Janek Saveljev. Ta väitis, et miinimumhinnaga pole ta Mustamäe Keskuse tänava arenduse kortereid siiski seni veel müüma pidanud. ‘Miinimumhindade teema on tõusnud päevakorda seoses osa arendajate sooviga lahendada likviidsusprobleeme kiirema ning odavama müügiga, mis aga panga poole pealt vaadates ei pruugi olla parim lahendus,’ arvas Saveljev.

Osa kinnisvaraprojekte on selgelt miinuses

Hiljuti pankrotistunud BREC Kinnisvara juht Sven Soomuste nentis, et osa projekte on selgelt vee all ehk nende turuhind jääb laenujäägile alla. ‘Kui laenujääk on näiteks 10 000 krooni ruutmeetri kohta, siis arendaja ei saa korterit müüa 5000 krooniga ruutmeetri eest,’ selgitas ta. Pankadel on Soomuste sõnul sellises olukorras kaks varianti: saada ise kinnisvaraomanikuks või muuta laenulepingut.

Hulga teiste arendajatega vesteldes selgus kiiresti, et äripäeva tõstatatud teema on asjaosalistele valus, et mitte äelda tabu.

ühed väitsid, et probleem on olemas, kuid võõras mure. Teised ei soovinud üldse kommenteerida. Kolmandad küll kommenteerisid, ent eitasid pankade sekkumist hinnapoliitikasse.

‘Praegu on enamikul juhtudel kinnisvaralaenude tagatise väärtus suurem kui hind, mida turult võib saada,’ kinnitas Tootal Kinnisvara juht Talis Toompere.

Ta pidas igati loogiliseks, et pangad müügihindadele piiranguid seavad.

‘Meid see probleem praegu ei puuduta, kuna oleme kõik oma arendused külmutanud. Mis üldse edasi saab, sõltub pankade paindlikkusest,’ märkis Toompere.

Pangad sekkuvad jõuliselt arendajate tegevusse

‘Ma ütlen kohe ära, et meil pole sellist asja olnud,’ teatas ASi Kolle kinnisvaraarenduse direktor juba enne, kui küsimus päriselt lõppeda jõudis. Pankade viimase aja karmistunud käitumine on Nikitini sõnul siiski ootuspärane.

‘Enne laenu pikendamist küsivad nad osa laenu tagasi. Teatud arendajatele võib see põntsu panna küll,’ nentis ta.

Müügihindade jõulise alandamisega on viimastel nädalatel algust teinud mitmed suuremad kinnisvaraarendajad.

Arco Vara langetas sel nädalal oma Kodukolde arenduse korterite hindu keskmiselt 34%, kuid firma ise müügihindade dikteerimist ei karda.

‘Finantseerimislepingutes fikseeritakse reeglina minimaalne laenu tagastamine müükidelt. Müügihinda ei fikseerita,’ märkis Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere.

Ta lisas, et pangad sekkuvad praegusel ajal arendajate äriplaanidesse päris aktiivselt. Erilise tähelepanu all on eelkõige finantseerimisel lisatingimuste kehtestamine.

Pangad: me ei sekku kinnisvara müügiprotsessi

Suuremate pankade esindajad väitsid justkui ühest suust, et arendajate hinnapoliitikasse nad otseselt ei sekku, ent tagatisvara müügist saadud raha peab siiski katma kohustused panga ees.

‘Arendajate laenulepingutes on punkt, mis reguleerib, kui palju tuleb tagastada laenu ruutmeetri kohta olukorras, kus müüakse korter lõpptarbijale,’ sõnas Swedbanki ettevõtete finantseerimise juht Tauno Vanaselja.

Tagatisvara müük peab katma kohustused

Ta jätkas, et olukorras, kus korterite hinnad on langenud, võib buumi tipus laenu võtnud arendajal olla lepingus fikseeritud vastav ruutmeetri hind tasemel, millest praegune tegelik turuhind on allpool.

‘See tähendab, et laenulepingu tingimuste kohaselt peaks arendaja korteri müügil alla selle hinna pangale omast taskust peale maksma,’ nentis Vanaselja. Hea tava kohaselt lepingus märgitud piiri arendaja või panga initsiatiivil siiski alandatakse, et arendaja saaks kortereid turuhinnaga müüa.

Nordea Pank Eesti juhatuse liikme Ivar Kallasti sõnul peab tagatisvara müügist saadav summa katma panga ees võetud kohustused. Samas eitab ka Nordea müügihindade dikteerimist. ‘Me ei sekku arendajate müügiprotsessi. Kui tagatisvara müügiperiood muutub ebamõistlikult pikaks, teeme ettepaneku pigem tagatisvara müügisumma alandamiseks,’ märkis ta.

SEB: soovime, et arendajad saaks kaubast kiiresti lahti

SEBs ei peetud vajalikuks teemat pikemalt kommenteerida kui kahe lausega pressiesindajalt: ‘SEB ei ole kirjeldatud miinimumhindasid kehtestanud. Pigem on praegu olnud panga poolt arendajatele surve müügihindu rohkem langetada, et tagada projektide kiiremat müüki.’ Fine Kinnisvaraga sõlmitud laenulepingus minimaalse müügihinna kehtestamist ei soovinud SEB kommenteerida.

Rehe: arenduses on oodata suuremaid tagasilääke

‘Kinnisvara müügi hinnataseme määrab turg ning kui on objekt ehitatud laenutooteid kaasates, peaks müügihind ühelt poolt katma laenu tagasimakset ning teine osa jääb omanikule.

Kui tulenevalt turuhindade muutusest ei suudeta objekti realiseerida oodatud tasemel, lepime kliendiga kokku, kuidas jagatakse madalama müügihinna puhul omaniku osa ning laenumakseid,’ rääkis Sampo Panga juht Aivar Rehe. Ta lisas, et kinnisvaraarenduse valdkonnas on oodata suurimaid tagasilääke ja vajadust teha laenude restruktureerimise otsuseid. ‘Kindlasti pangad kannatavad enim selles sektoris ka kahjusid.’

Kommentaar

Meie õnneks oleme objektide vastu vähe laenanud ja see on taganud ka kõikide laenude pikendamise, kuna pangad tunnevad ennast mugavalt ja parem lasevad minul seda stressirohket tääd teha, kui ise kinnisvaraärisse sukelduvad.

Pangad on huvitatud kinnisvara müümisest hinnaga, mis pole madalam kui nende laenujääk. Kui laenu on antud ruutmeetrisse selgelt valesti, siis peavad pangad laene maha kirjutama. Meil sellist muret pole, me pole ostnud ühtki kinnistut turu tipust ega võtnud suuri laene ruutmeetri kohta eelmise kahe aasta jooksul.

Allikas: 28.november 2008.a. äripäev

09. detsember 2008

 Karel Rüütli: Kodulaenu intressipuhkuse idee kogub toetust Rahvaliidu algatus võimaldada hättasattunud lastega peredele kodulaenu tasumisel ajutist intressipuhkust kogub toetust. Intressipuhkuse riikliku tagamise kavale on toetava hinnangu andnud Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Eesti Pangaliit ning ka laenude garanteerimisega tegelev Sihtasutus KredEx. 

„Kuigi koalitsioon otsustas intressipuhkuse algatuse jätta välja 2008.a eelarve muutmise eelnõust, toetavad mitmed olulised ühendused ja asutused selle rakendamist,“ sõnas Rahvaliidu esimees Karel Rüütli.

 Rahvaliidu Riigikogu fraktsioon konsulteeris mitmete kodanikeühenduste saamaks erinevate huvirühmade seisukohad lastega perede kodulaenu intressipuhkuse riikliku tagamise rakendamise vajaduse kohta.

„Kuna ühenduste signaal on selgelt jaatav, jätkame intressipuhkuse eest võitlemist ja otsime uusi võimalusi selle seadustamiseks” lisas Karel Rüütli.

Rahvaliidu fraktsioon kutsub kõik huvitatud osapooled ümarlauale 16. detsembril algusega 15:00 Riigikogu ruumi R-332. Kodulaenu intressipuhkuse riikliku tagamise teemaline ümarlaual osalevad konsultatsioonides kodanikeühendused. Lisaks on teretulnud teiste erakondade esindajad ja huvigrupid.

Lisainfo:

Karel Rüütli

Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees

52 46 312

karel.ryytli@riigikogu.ee

•• Kas riigi eelarvekärped ja majanduse hetkeseisu turgutamise meetmed on läinud nüüd omavahel täielikult vastuollu? Meie ris­kid on rii­gi ra­han­dus­lik seis ja et­tevõte­te kre­dii­dip­rob­leem. Aga alus­ta­da tu­leks olu­kor­ra hin­nan­gust. Prae­gu sõida­me sta­tis­ti­lis­te näi­ta­ja­te­ga paar-kolm kuud ron­gist maas. Mi­nu ar­va­tes võiks va­lit­sus võtta ene­sek­rii­ti­li­se hoia­ku, sest ühte­gi op­ti­mis­mi te­ki­ta­vat in­di­kaa­to­rit ma ei näe, tões­ti ei näe. Küsi­mus on ka: kui jät­ku­suut­li­kud on Eu­roo­pa ja Amee­ri­ka nn bail-out (pääs­te- – toim) plaa­nid? Olu­kord, kus Gor­don Brown ja Ing­li­se amet­ni­kud pea­vad kor­ra­ga juh­ti­ma kol­me suurt pan­ka… Eks­per­did on sel­le jät­ku­suut­lik­ku­se osas krii­ti­li­sed.

•• Kuid Rootsi pangad veel ju ei kõrbe… See, mis toi­mub USA au­totääs­tu­ses, aval­dab Root­si ma­jan­du­se­le Vol­vo kau­du täien­da­vat mõju ja nen­de han­ketääs­tus oma­kor­da ka meie et­tevõte­te­le. Li­saks tu­le­vad se­ga­sed sõnu­mid Lä­tist. Mi­da sa elav­dad, kui kriis kes­tab? Kui sa ra­vid kop­supõle­tik­ku ter­vi­se­spor­di­ga, siis ei tea, mis juh­tub. Paar nä­da­lat ta­ga­si kin­ni­ta­sid Ees­ti pan­ka­de ko­ha­li­kud ju­hid mul­le, et käi­bek­re­dii­di osas neil ra­ha on.

•• Ettevõtjad kinnitavad, et seda välja ei anta. Just. Seetõttu oleks tar­vis sel­geks saa­da, mil­li­ne see seis te­ge­li­kult on, võib-ol­la lä­heb seetõttu pank­rot­ti mõni olu­li­ne et­tevõte. Seetõttu on küsi­mus: mil­li­ne on va­lit­su­se võima­lus pan­ka­sid mõju­ta­da? Tei­seks, kas Ees­ti pan­gad va­hen­da­vad prae­gu väi­ke- ja kesk­mi­se suu­ru­se­ga et­tevõte­te­le too­teid, mis on Eu­roo­pas võima­li­kud – pean sil­mas Eu­roo­pa in­ves­tee­ri­mis­pan­ga lae­nup­rog­ram­mi. Kol­man­daks on rii­gil Kre­d-Exi sih­ta­su­tus, mil­le too­teid saa­me ri­kas­ta­da. Need ei ole pääs­tep­laa­nid, kuid on as­jad, mi­da riik saab olu­kor­ra lee­ven­da­mi­seks te­ha. Tar­be­tu on las­ta en­nast pet­ta Ma­ris Lau­ri või teis­te analüüti­ku­te hin­nan­gust, et võib-ol­la järg­mi­se aas­ta lõpus lä­heb pa­re­maks.

•• Reformierakond on oma seitse teesi esitanud. Um­bes sa­mal ajal käi­sid oma sei­su­ko­had väl­ja ka et­tevõtjad ja mi­nu ar­va­tes ei lä­he nen­de rõhua­se­tu­sed kok­ku, kui lu­ge­da li­saks Lu­ma­ni kom­men­taa­ri eu­ro ka­su­tu­se­levõtust. Ei saa tä­na­ses olu­kor­ras loit­si­da, kui ta­ha­me saa­da 2010. aas­taks Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni po­si­tiiv­set hin­na­n-gut. Inf­lat­sioo­ni ja ee­lar­vede­fit­sii­di ta­san­da­mi­seks tu­leb te­ha kind­laid ot­su­seid. Võib-ol­la suu­da­me ee­lar­vet 1,5 mil­jar­di osas nä­da­la­ga kor­ri­gee­ri­da, mis tu­le­neb põhi­li­selt SKT kor­ri­gee­ri­mi­sest. ühte­gi po­lii­ti­list ot­sust need ot­se­selt ei nõua. Kui nüüd ot­sust ei sünni, tu­leks kok­ku lep­pi­da, et tea­tud de­fit­sii­dilä­ve juu­res on va­lit­sus ko­hus­ta­tud tu­le­ma väl­ja sea­du­se­muu­da­tus­te pa­ke­ti­ga, mil­le pu­hul saak­si­me rää­ki­da eu­ro ka­su­tu­se­levõtust ka­he aas­ta pers­pek­tii­vis.

•• Kui palju peab siis tegelikult kärpima? Koa­lit­sioo­nil ei ole enam mõtet te­ge­le­da ma­tu­se­toe­tus­te­ga, s.t et suu­rusjärk peaks ole­ma ala­tes poo­lest mil­jar­dist kär­pe koh­ta. Kui võta­me prae­gu alu­seks kesk­pan­ga prog­noo­si, ole­me 10 mil­jar­dit de­fit­sii­dis – see on ju­ba SKT suh­tes pal­ju. Ju­tud ee­lar­ve paind­li­ku­maks muut­mi­sest on prae­gu­ses sei­sus asen­dus­te­ge­vus. Kui rää­gi­me tõsi­selt 2011. aas­tal eu­ro­le üle­mi­ne­kust, peaks va­lit­sus prae­gu mi­ne­ma üle sel­li­se­le kä­sit­si­juh­ti­mi­se­le, kus hak­ka­vad lu­ge­ma iga kuu teh­ta­vad ku­lu­tu­sed.

•• Räägime sellest, millel peaks põhinema järgmiste aastate majanduskasv. See ei saa tu­gi­ne­da tu­lu­mak­su alan­da­mi­se­le prot­sen­di­punk­ti võrra. Olen era­kon­na sei­su­ko­ha ta­ga. Ma ei os­ka ühe­le Kesk-Eu­roo­pa et­tevõtja­le vas­ta­ta ise­gi se­da, mil­li­ne on tu­lu­mak­susüs-teem järg­mi­se aas­ta 1. jaa­nua­rist. Ole­me se­da muut­nud vii­ma­se aas­ta jook­sul kaks kor­da. üks­ki et­tevõtja, kel­le­ga olen rää­ki­nud, ei pea olu­li­seks, kas tu­lu­maks on 20 või 19 – te­da hu­vi­ta­vad ab­so­luut­selt tei­sed küsi­mu­sed. Meil on pii­sa­valt hea mak­susüsteem ja kui me ei tea, mi­da ta­ha­me saa­vu­ta­da, ei ole mõtet se­da muu­ta. Ma­jan­dus­kas­vu tin­gi­mus­tes võime te­ha to­re­daid ot­su­seid, kuid prae­gu on riik olu­kor­ras, kus mak­su­koor­mus ja rii­gi­le võetud ku­lu­tu­sed ei ole kor­re­lat­sioo­nis – me pea­me sel­le taas­ta­ma. Me ei ole naf­ta­riik.

•• Kas midagi konkreetset on ka välja pakutud? Prae­gu on ole­mas ri­da nn ra­hu ajal käi­vi­ta­tud prog­ram­me, mil­lel on vä­ga eri­nev toi­meaeg. Näi­teks tuu­ma­jaa­ma ehi­ta­mi­se mõju aval­dub ma­jan­du­se­le heal ju­hul 15 aas­ta pä­rast. Ener­gee­ti­kas on aga tun­du­valt teist­su­gu­seid võima­lu­si – näi­teks käi­vi­ta­me kord ome­ti hoo­ne­te soo­jus­ta­mi­se prog­ram­mi, mis an­nab tääd si­se­tu­ru­le ja on ka pi­kaa­ja­li­ne in­ves­tee­ring. Võta­me sel­le kii­res­ti vas­tu, et saak­si­me ha­ka­ta ener­gee­ti­ka aren­gu­ka­vas in­ves­tee­rin­guid te­ge­ma – see puu­du­tab nii Ees­ti Ener­gia kui ka eraet­tevõte­te võima­lu­si.

•• Ettevõtjad on sõna võtnud. Kui oluline on ettevõtjate roll suuna andmisel? Et­tevõtjas­kon­na si­su­li­ne vas­tu­tus Ees­ti ma­jan­du­se suu­na kor­ri­gee­ri­mi­sel ja hoia­ku­te muut­mi­sel on väl­ti­ma­tu. Se­da ei saa te­ha Svens­son ega Uhls­son, vaid Mänd, Kask ja Tam­me­puu. Need pea­vad ole­ma n-ä te­gut­se­vad ka­pi­ta­lis­tid, kes on sel­ja­ga ko­du, näo­ga maail­ma poo­le. Me ei saa ku­jun­da­da ma­jan­dus­po­lii­ti­kat, il­ma et ei rää­giks ka­pi­ta­lis­ti hääl, kes tun­neb ko­ha­lik­ke olu­sid.

•• Kuid kas järjekordsel nn hea tahte protokollil oleks üldse mingit efekti? Ma ei usu enam pa­be­ri­tes­se, vaid ini­mes­tes­se, kes sei­sa­vad tribüünil, kes vee­na­vad ühis­kon­da ja esi­ta­vad nä­ge­mu­si, mil­les­se saab ar­mu­da.

•• Kes need Eesti ettevõtjad võiksid olla? Kas Kilk ja Luman? Miks ai­nult ne­mad? Kilk ja Lu­man kind­las­ti nen­de hul­gas. Mõned on ka väik­se­mad, noo­re­mad. Mit­te et­tevõtjad, kes ela­vad ai­nult rii­gi­han­ge­te peal ja era­kon­da­de po­pu­ta­mi­sest.

•• Viimasel ajal on räägitud hoiu-laenuühistute rollist, mis meil Lääne-Euroopaga võrreldes puudub. Erinevalt pankadest on seal hoiustajate raha seaduse järgi maksustatud ja teie koalitsioonipartner ei ole väidetavalt selle sätte muutmisega nõus. Ma ei ole küll kur­sis nen­de ta­kis­tus­te­ga, aga suh­tun ühis­tu­lis­se te­ge­vus­se ter­vi­ta­valt. Võib-ol­la ole­me va­si­ka­vai­mus­tu­ses ala­hin­na­nud, kui täh­tis on lo­kaal­sel ta­san­dil ka ühis­te­ge­vus. Kui sel­le vor­miks on ühis­tu, siis tu­leb luua sel­leks võima­lus. Miks sel­le­le ta­kis­tu­si te­ha, mi­na põhjust ei näe. ühis­tu vorm on ehk na­tu­ke ar­hai­li­ne, aga vor­mi­na võib ta ol­la as­ja­ko­ha­ne mõnes­ki ma­jan­dus­sek­to­ris. Ka EAS pa­kub klast­ri­te toe­ta­mi­se prog­ram­mi, mis on n-ä paind­lik ühis­tu vorm.

Eesti majanduse päästeplaan Kahe nädala eest pakkus Reformierakond välja seitse teesi, mida järgides pürgida uue majanduskasvuni. Keskenduti kapitalile, tääjõule, energiale ja vabaturule. •• 1•• Seada sihiks euro ja allutada eesmärgile eelarvepoliitika. •• 2•• Vähendada tääjõule seatud makse ja parandada maksukeskkonda. •• 3•• Tänapäevastada Eesti õigus- ja haldussüsteemi, vähendada bürokraatiat ja suurendada kapitali ligitõmbavust. •• 4•• Koondada riigi toetus järgmise kolme aasta jooksul põhiosas kolmele valdkonnale: transport, eksportiv täästus ja Eesti maine. •• 5•• Vähendada mahajäämust tääturu arengus ja rakendada riiklik tegevuskava Eesti tääturu kindlustamiseks piisava hulga targa tääjõuga. •• 6•• Rajada 2020. aastaks oma tuumajaam ja kiirendada energiajulgeolekut suurendavate ja hinnasurvet vähendavate projektide elluviimist. •• 7•• Laiendada kodanike vabadusi, kaitsta eraomandit, ettevõtlusvabadust, liberaalset majanduspoliitikat.

Allikas: 3.detsember 2008.a. Eesti Päevalehe lisa ärileht

Nii nagu Eesti ülikiiret majanduskasvu vedas suurel määral kinnisvaraturu tormiline areng, on langustsüklis jällegi just muutused kinnisvaraturul need, millega õhutatakse paanikat.

Hiljuti avaldati meedias III kvartali kinnisvaratehingute kogusumma ja -väärtus. Tulemusi saime lugeda väga emotsionaalsete pealkirjade alt: ‘Kinnisvaraturg veereb kindlalt allamäge’, ‘Kinnisvaraturul haigutab langus’. Pole kahtlustki, et kinnisvarasektoris toimub jõuline korrektsioon, mida ilmestab kõige paremini kinnisvaratehingute arv, mis on langenud 2004. aasta eelsesse aega. See ei tähenda, et turul valitseks haudvaikus – tehinguid tehti III kvartalis, tehakse täna ja homme. Kinnisvaraturu surma puudutavate uudiste tõepärasuses võime julgelt kahelda.

Kinnisvaratehingute koguväärtus Eestis on langenud võrreldes tippajaga 50-64 protsenti. Samas on just tippaeg viinud kinnisvarasektori tasakaalust välja. Kuidas sektor praegusest olukorrast väljub, sõltub suuresti majanduskeskkonnast, pankadest ning finantskriisi lahenemisest ja kinnisvaraettevõtete kohanemisvõimest. Kinnisvaramulli lõhkemine korrastab mõneti julmalt, aga õiglaselt meie sektori tegijate ridu. Pinnale jäävad need, kelle edu ei rajanenud ainult odavast laenurahast tingitud nõudluse kiirel kasvul, vaid kes panustasid kvaliteeti ja ettevõtete arendamisse.

Kohanemisvõime on omadus, mida peaks eriti esile tõstma – sellest sõltub paljuski ettevõtte käekäik ja head uudised tulevikus. Pole mõistlik hinnata firmade tulevikuväljavaateid, võttes aluseks vaid näitajad kõrgperioodist ja tänasest. ühelt poolt ei ole see adekvaatne, teisalt oleks see justkui karistuse määramine eduperioodi oskusliku ärakasutamise eest. Loeb see, kas aasta pärast on tulemusi, mis näitavad, et ettevõte suudab keerulise aja üle elada.

Kinnisvarasektor on selgelt tänase maailma finantskriisi üks tekkekohti, aga vaatamata sellele, et Baltimaades ühtis kinnisvaraturu langus ajaliselt USAs toimuvaga, ei saa neid kaht sündmust päris üheselt võrrelda.

Ameerika kinnisvaraturult alguse saanud finantstorm oli ilmselge ülelaenamisele ja reguleerimatusele järgnenud vältimatu varing. Eestis aga ei antud ka positiivseimate turuolude korral inimestele eluasemelaenu, kui puudus püsisissetulek või omafinantseering. Finantsasutused ei tegelrnud eluaseme laenude ebakvaliteetse osa edasimüügiga mõne muu nime all.

Finantskriisist tekkinud pankade omavahelise usaldamatuse tõttu kannatab väga suurelt kinnisvarasektor, kuid äärmuseni karmistunud laenu- või liisingutingimuste mõju on jõudnud ka teistesse sektoritesse.

Finantsurg on kui kolmepealine lohe, millest me kõik kuulnud oleme, oma silmaga näinud pole teda keegi, ometi on tema mõju meile kõigile vägagi tuntav. Iga laenu võtnu teab, et kiri pangalt, milles teatakse intressi suurenemisest, tähendab pere eelarves kardinaaseid muudatusi. Kõrgem intress tähendab vähem raha kõigile majandussubjektidele. Seega on finantslohe stabiilsus oluline meie kõigi jaoks, sest kõrgema intressi keskkonnas on uppujad paratamatud.

Kinnisvaraturul on hinnasula – praegu on kinnisvara soetamiseks soodsam aeg kui aasta tagasi. Pakkumisi on rohkem kui kunagi varem, samas ettevõtted uut ‘valmistoodangut’ – maju ja kortereid – praegu massiliselt juurde ei tooda.

Keeruline on tabada mis tahes hinnagraafiku põhja, ent ei pea olema majandusanalüütik, et mõista – olukord, kus müügil on hulk vara alla selle omahinna, on ajutise iseloomuga. Ei maksa kahelda selleski, et kriis määdub, elu Eestis areneb ka tulevikus vaatamata ajutisele langusele. Pole vaja meelt heita kollapsi pärast, mis pidavat kohe-kohe saabuma. Tääd peab tegema ja endasse uskuma. Lõppkokkuvõttes läheb kõigil paremaks.

Allikas: 27.november 2008.a. äripäev