• Esileht
  • Kinnisvara hinnalangus ei kummita kõikjal

Kinnisvara hinnalangus ei kummita kõikjal

Juba üle aasta tagasi alanud kinnisvarahindade langus ei üllata enam kedagi. Nii nagu varem oli suur hulk asjatundjaid kinnisvaraturu «tõusu» alal, nii on nüüd «langus» paljude ekspertiisiks. Kui paljud aga teavad, et on ka piirkondi, kus hinnad ei ole langenud või on hoopiski tõusnud?
Muidugi huvitab paljusid, kuidas leida pakkumine, mis langevate hindadega turul oma väärtust ei kaota.

Suures plaanis on tehingute arv langenud kõikjal. Väiksemalt piiritletud aladel (nt väiksem piirkond mõne Tallinna linnaosa sees) võib 2007. ja 2008. aasta I poolaastat võrreldes ka tehingute mahult kasvada, kuid see on üldjuhul seotud mõne konkreetse arendusprojekti müügi alustamisega.

Leidub üllatajaid

Sisuliselt sama tendents iseloomustab ka 2007. ja 2008. aasta II poolaasta võrdlust.
Samas aga on ka üllatajaid – näiteks mitte kaugel Tallinnast asuv Vaida alevik. Kui 2007. aasta novembrist kuni 2008. aasta märtsini toimus Vaidas 5 tehingut, keskmise hinnaga 7431 kr/m², siis 2008. aasta aprillist septembrini on toimunud 11 tehingut keskmise hinnaga 14 318 kr/m².

Kuigi tehingute üldarv on väike, on kasv siiski oluline. ühest küljest on see põhjustatud piiratud pakkumisest (praegu www.kv.ee portaalis kõigest neli korteripakkumist) ning teisalt piirkonna kiirest arengust tulenevast nõudluse kasvust – Tallinna–Tartu maantee renoveerimine on toonud Vaida Tallinnale oluliselt «lähemale».

Tehinguaktiivsus ja hinnalangus ei ole omavahel otseses seoses, kuna mõlemal on lisaks sarnastele ka erinevaid põhjuseid. Näiteks on praegusel kinnisvaraturul hinnalanguse ning liiga pikaks edasilükatud ostuotsuste mõjul taastumas nõudluse pool, mida aga piirab oluliselt finantskriis ja sellest tulenev pankade poolne laenutingimuste karmistamine.

Vanalinnas hinnatõus

Seetõttu ei ole hinnalangus suutnud oluliselt mõjutada tehinguaktiivsust. Samuti tasub arvestada, et hinnamuutusele on vähem tundlikud piiratud pakkumisega turud. Heaks näiteks on Tallinna vanalinn, kus maad ja autentsete ehitiste pinda sisuliselt juurde ei teki. Tallinna vanalinnas tehti 2008 I poolaastal 8% vähem tehinguid kui aasta varem, kuid keskmine m² hind tõusis 7%.

Tumeda või veelgi tumedama tuleviku prognoosijaid on praegu piisavalt ning vahepeal võib tekkida mulje nagu kinnisvaravaldkond oleks põrgu katlaruum, kus kõik igal juhul kõrvetada saavad. Päris nii see kindlasti ei ole. Probleemide vältimiseks on selle loo autorite ettepanekud suhteliselt lihtsad.

Oma kodu soetajatel ei ole mõtet muretseda järgnevate kuude hinnamuutuste pärast, sest 30-aastase laenuperioodi jooksul õnnestub teil näha veel vähemalt kahte tõusu ja languse tsüklit.

Praegune turuolukord võimaldab hinda piisavalt alla kaubelda, et ennetada üldist hinnalangust vähemalt pool aastat. Hoopis olulisem on, et teie poolt ostetav vara vastaks teie soovidele ja vajadustele ning oleksite põhjalikult läbi kaalunud ostetava varaga seotud kohustuste (laenud, kommunaalmaksed, remondid jne) täitmise võimalused. Valed otsused nendes küsimustes võivad põhjustada oluliselt suuremat kahju, kui ostetud vara võimalik hinnalangus.

Samuti on selge, et kinnisvara jääb ka edaspidi heaks investeeringuks. Kuigi osa aastail 2006–2007 tehtud investeeringuid toodavad omanikele kahjumit, on nii suurtel kui väikestel kinnisvarainvestoritel nüüd ostjana suurepärased võimalused hinna allakauplemiseks.

Investeerigem teadlikult

Sealjuures ei maksa ka väikeinvestoritel enam lähtuda olemasolevatest pakkumistest, emotsioonidest või kõhutundest, nagu see oli tavaks 1-2 aastat tagasi, vaid selgitada ikkagi välja tehtava investeeringu tasuvus endale sihiks seatud investeerimisperioodi jooksul.

Kuna investeering peab olema ka likviidne, siis tuleks vaadata piirkondi, kus nõudlus ja sellega koos ka hinnatase tuginevad kindlalt püsival kasutusväärtusel, mida toetab piirkonna või objekti eripärast tulenev piiratud pakkumine.

Allikas: 3.detsember 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara ja Ehitus

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus