• Esileht

7.novembril pärjati EfTEN Capital AS kolmeteistkümnendat korda toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Eesti ärikinnisvara sektorisse tehtud panuse eest tiitliga Kinnisvara Guru 2014.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli sõnul omistati EfTEN Capitalile Kinnisvara Guru 2014 tiitel viimase viie aasta jooksul Eesti ärikinnisvara sektoris toimunud aktiivse varade konsolideerimise eest. „EfTEN Capital AS juhib EfTEN Kinnisvarafondi, mis on oma 200 miljonilise varade mahuga suurim ärikinnisvarafond Balti riikides. Eestis on kahtlemata viimase aja silmapaistvaks saavutuseks hotell Palace täieliku renoveerimise lõpetamine selle aasta suvel,“ lisas Rüütli.

Kinnisvara Guru 2014 esindaja, EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas sõnas tiitlit vastu võttes, et see on meile suur au ning et see tiitel on eelkõige tunnustuseks kogu EfTEN Capitali meeskonna suurepärasele tööle ja pühendumisele.
”Teeme oma igapäevast tööd ning on tore, kui meie tegemisi on märgatud. See innustab meid jätkama valitud suunal,“ märkis Arakas.

Kinnisvara Gurud läbi aegade on olnud:

Kinnisvara Gurud 2003 – asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno
Kinnisvara Guru 2004 – Nordea Panga juht Juhani Seilenthal
Kinnisvara Guru 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Ene Kolbre
Kinnisvara Guru 2006 – Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe
Kinnisvara Guru 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias
Kinnisvara Guru 2008 – ettevõtja Urmas Sõõrumaa
Kinnisvara Guru 2009 – SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem
Kinnisvara Guru 2010 – Ülemiste City AS
Kinnisvara Guru 2011 – Riigi Kinnisvara AS
Kinnisvara Guru 2012 – KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov
Kinnisvara Guru 2013- SA KredEx

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu Seminar koostöös Swedbankiga “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

8. oktoober 2014 Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses, Paldiski mnt.4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.45 Seminari avamine
Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

9.45 – 10.05 Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab?
Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees

10.05 – 10.30 Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Marko Mihkelson
Osalejad:
– Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
– Andres Tukk, Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor
– Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner

10.30 – 10.50 Maailma rahandus
Kristjan Lepik, Arengufondi majandusekspert

10.50 – 11.15 Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Kristjan Lepik
Osalejad:
– Sven Sester, Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees
– Erkki Raasuke, LHV Pank juhatuse liige
– Priit Perens, Swedbanki peadirektor Eestis

11.15 – 11.30 Säravaim/Tõusev kinnisvaratäht laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

11.30 – 12.00 Eesti majanduse väljavaated
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

12.00 – 13.00 Lõuna

13.00 – 13.45 Trendiliikumised kinnisvaras
Linnar Priimägi, Tallinna Ülikooli imagoloogia dotsent

13.45 – 14.05 Energiasääst – madalenergiamaja tasuvuse küsitavusest
Ingvar Allekand Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige

14.05 – 14.30 Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Ingvar Allekand
Osalejad:
– Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli professor, Ehitiste projekteerimise instituudi direktor
– Toomas Alle, NCC Ehitus AS juhataja
– Tarmo Tamm, OÜ Sense juhataja
– Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors juhatuse esimees

14.30 – 14.50 Elamispindade tehingute arv: languse mõju ulatus ja tagajärjed
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

14.50 -15.15 Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Tõnu Toompark
Osalejad:
– Peep Sooman, Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige
– Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
– Ero Viik, Swedbanki kinnisvara osakonna juhataja

15.15 – 16.00 Kinnisvaraturundus – kus ikkagi king pigistab? Kinnisvarakuulutuste head ja vead
Rain Uusen, Postimehe kinnisvara ja ehituse teemalehe toimetaja

Seminari moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Peep Sooman.

Seminari tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks)

Omavahenditest soetatud kinnisvara on parim viis vaba raha paigutamiseks, sest tootlus üüritulust on oluliselt suurem kui hoiuseintress, märkis Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu.

Eestis ei peeta täpset statistikat selle kohta, milline on kinnisvaraturul osakaal koduomanike ja investorite vahel. Tammistu hinnangul on umbes 5-10% kinnisvara omanikest investorid, rohkem kindlasti mitte.

„Laenuga investeerijad on üldjuhul väikeettevõtted ja seda vähesel määral üksikute korterite näol. Omavahenditega ostmist tuleb ette kuni 60 000€, maksimaalselt 100 000€ suuruste ostude puhul,“ lisas ta.

„See on parim viis vaba raha paigutamiseks. Tootlus üüritulust on oluliselt suurem kui hoiuseintress, lisaks ei ole näha ka ohtu, et kinnisvarahinnad peaksid järsult langema, pigem on nad ikkagi kerges tõusus. Üüriturg on jätkuvalt aktiivne,“ jagas ta investeerimissoovitusi.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arco-vara-kuni-10-protsenti-kinnisvara-omanikest-on-investorid.d?id=69311363

Võrreldes eelmise aasta algusega on Tartus korterite tehingute arv ja rahaline maht langustrendis, kuid tõusnud keskmine tehingu- ja pinnaühiku hind ehk ostetud on hinnatud asukohas paiknevaid heas korras objekte. Sarnaselt eramute ja kruntide turuga jätkub korterite hindade diferentseerumine täpsemast asukohast ja kvaliteedist lähtuvalt. Kui aasta lõpus korterite müügipakkumiste hulk tervikuna langes ja tehingute arv tõusis, siis käesoleva aasta alguses on müügipakkumiste arv tõusutrendis. Lisaks on pakkumiste hulka suurendamas taas mitmed planeeritavad uute korterite arendused. Tartu korterite keskmine müügipakkumiste hind ei ole viimaste kuude jooksul oluliselt muutunud ja on ca 1 000 €/m², kuid enamik tehinguid on toimunud hinnavahemikus 750 – 850 €/m².Kuna üldine korteriturg sõltub siiski kohalikust tarbijast ja ostujõust, siis pakkusid potentsiaalsetele ostjatele huvi eelkõige odavama hinnaklassi korterid, kuid märkimisväärne on huvi ka keskmisest oluliselt kallimate eksklusiivsete kesklinna korterite vastu. Sarnaselt näiteks Pärnu kinnisvaraturuga, ei ole vähemalt reaalsete tehingute baasil käesoleva aasta algul välismaalaste osakaal Tartus kasvanud. Seoses euro tulekuga on kasvanud nii müüjate kui ostjate huvi sooritada tehingut, kuid sageli on müüjate ootused hinna suhtes liiga kõrged ja ollakse veendunud jätkusuutlikus hinnatõusus. Potentsiaalsed ostjad on muutunud võrreldes buumiajaga teadlikumaks ja nõudlikumaks ning soovivad enne tehingu sooritamist konsulteerida kinnisvaraturgu tundvate spetsialistidega. Tartu korterite üüriturul on käesoleval aastal pakkumiste hulk tõusutrendis, kuid esialgu hinnamuutust ei ole toimunud.

Väga üldistades võib väita, et Tartu kinnisvaraturg tervikuna on samal tasemele kui eelmise aasta alguses ja kinnisvaraturu trendide üle ei maksa siiski otsustada ühe kvartali või kuu andmete põhjal, vaid jälgida tuleks kinnisvaraturu liikumist kolme või nelja kvartali jooksul.  

 

Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara AS

Kinnisvarahindaja/analüütik

rain.ratt@ober-haus.com

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt läbiviidud uuringu kohaselt prognoosivad kinnisvaraettevõtted järgnevaks pooleks aastaks käibekasvu ja töötajaskonna suurendamist. Küsitlusele vastas 87 kinnisvaraettevõtjat, enam kui pooled vastajatest ennustasid järgnevaks poolaastaks käibekasvu.Märkimisväärne on, et käibelangust nägi ette vaid alla 10% vastajatest.

Kinnisvaraturu suhtes on ettevõtjad mõõdukalt optimistlikud, lõviosa prognoosidest nägid ette nii hindade kui tehingute arvu stabiliseerumist. Kui eristada elamis- ja äripindade turg, siis eelkõige äripindade turult oodatakse ka kerget kasvu.

„Elamispindade osas oldi mõnevõrra tagasihoidlikumad, kuna kiire kasv leidis juba tänavu kevadeni aset ning eelkõige prognoositakse sellele turusegmendile stabiilsust,“ kommenteeris küsitluse tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

„Seda tähelepanuväärsem on, et vaatamata vahepeal veidi langenud turukonjunktuurile on ettevõtjate töötajate arvu ja käibe kasvatamise ootused optimistlikud,“ ütles Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 45 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Lisainfo: Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige +372 525 9703 tonu@adaur.ee

EKI konjunktuuribaromeetrite andmetel on kindlustunne ettevõtluses viimase kuuga halvenenud, tarbijate kindlustunne on paranenud

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga tõusis (indikaator juunis –4, juulis –1) ja püsib pikaajalisest keskmisest (–10) paremal tasemel. Paranesid ootused Eesti majandusolukorra suhtes, säästuprognoos ja tööturu prognoos. Inflatsiooniootused püsivad madalal tasemel.

Perede rahanduslik olukord on natuke parem kui aasta tagasi juulis. 42% peredest suudab säästa, 51% kulutab nii palju kui teenib ja 7% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu.

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne juulis vähenes (indikaator juunis +23, juulis +17), kuid on endiselt muude majandusharude hulgas parim ja on parem ka kaubanduse pikaajalisest keskmisest. Viimase 3 kuu müük on läinud hästi. 57% kauplusi suurendas käivet, 30% käive ei muutunud ja 13% käive kahanes. Müügiprognoos järgnevaks 3 kuuks on mõõdukalt halvem kui eelmisel aastal samal ajal ning halvem kui eelnevatel kuudel. Müügi suurenemist prognoosib 32% kauplusi (juunis 45%). Suvine hooajaline töötajate arvu suurendamine on möödas ja 87% kauplustel töötajate arv järgnevatel kuudel ei muutu. Ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on muutnud negatiivseks (saldo juunis +4, juulis –5) ja 16% kaupluste arvates on konjunktuur 6 kuu pärast halvem kui praegu.

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on juulis –3 ja see on halvem kui eelmisel kuul. Teenuste müük ja nõudlus on viimastel kuudel enamikes teenindusharudes küll suurenenud, kuid samas mitmed harud ootavad järgnevalt 3 kuult nõudluse ja müügi langust. Vähenevat nõudlust järgneva 3 kuu jooksul nimetasid 63% reklaamiagentuuridest, 34% maanteetranspordi ettevõtetest, 31% telekommunikatsiooni ettevõtetest, 26% logistikafirmadest. Suvine nõudluse langus on enamikele neist valdkondades olnud iseloomulik aastaid.

Märkimist väärib toimuv kinnisvaraturu korrektuur. Esmakordselt peale 2009. aastat on negatiivsele poolele kandunud kinnisvarasektori kindlusunne (–6) ja iga viies ettevõte näeb ette ärikonjunktuuri halvenemist II poolaastal.

Ehitusettevõtete kindlustunde langus jätkus ka juulis (juunis –14, juulis –21) ja kindlustunne on oluliselt alla pikaajalist keskmist (–1). Tellimuste portfell on tavapärasest õhem igal teise firmal. Keskmiselt on ettevõtetel tellimusi 3,5 kuuks (aasta tagasi 3,7 kuuks). Madalam on kindlustunne elamute ja rajatiste ehitajatel, kõrgem mitteeluhoonete ehitajatel.

Ootuste kohaselt järgneva 3 kuu jooksul ehitustööde maht kasvab, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline ning 20%-l ettevõtetest tellimuste vähenemine jätkub. Enamuse (84%) ettevõtete hinnangul ehitushinnad ei muutu.

Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud (kindlustunde indikaator nii juunis kui juulis –1). Eksporttellimuste osas on endiselt olukord kesine.

Viimasel kuudel on ettevõtjad küll suutnud toodangu mahtu kasvatada (saldo +14), kuid seda vähem kui eelmisel aastal. Suurema osa (66%) tööstusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt, kuid 22%-l ettevõtetest on tellimusi alla tavapärase. Töötajate arv tööstussektoris järgnevatel kuudel natuke kahaneb ja müügihinnad püsivad paigal.

Kindlustunde indikaatorid (sesoonselt tasandamata), juuli 2014

Teenindusbaromeeter1

Juuli 2014

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator langes juulis –3-le. Arengud olid sektorite lõikes erinevad. Kuna nõudlus mitmes sektoris vähenes, siis teenuste müügi kasv tervikuna aeglustus. Ka järgmise 3 kuu nõudluse prognoosid on tavalisest madalamad.

Teenindussektori ettevõtete kindlustunde indikaatori2 maikuus alanud langus juulis jätkus ja kindlustunne (–3) on allpool juuli pikaajalist keskmist taset (+20). Kindlustunne langes juuniga võrreldes seitsmes vaatlusaluses teenindussektoris ja tõusis kolmes. Kindlustunde langus on osalt tingitud hooajalistest põhjustest (näiteks logistika- ja transpordisektoris), aastases võrdluses on kindlustunne aga kõige enam langenud kinnisvaraturul, vähemal määral transpordi- ja turismisektoris. IT teenuste turul ja hotellinduses on olukord parem kui aasta tagasi, restoranidel sama.

Võrreldes eelmise kuuga langesid kõik kindlustunde indikaatori komponendid: teenuste müügi kasv aeglustus viimastel kuudel (saldo3 juulis +4, juunis +23, mais +14), vähenenud nõudlusega ettevõtete osakaal suurenes 29%-le (saldo –3, juunis +14), ja ettevõtete prognoosid lähema 3 kuu nõudluse suhtes alanesid (saldo –11, juunis –3, mais +11). Kõik eeltoodud näitajad on ka allpool eelmise aasta juuli taset. Samas on ressursside rakendatus, mis on 83%, samal tasemel kui eelmise aasta juulis.

Äritegevust piirab peamiselt ebapiisav nõudlus, seda 45% ettevõtetel, 15%-l on probleemiks vajaliku tööjõu puudus, 12%-le on suurenenud muude piiravate tegurite, sh riikidevaheliste pingete mõju. Töötajate arv kasvas eelmistel kuudel peaaegu igas viiendas ettevõttes (saldo +7) ja lisatööjõudu vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +6), eriti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektoris, restoranides ja hotellides. Hindade tõusu kiirus järgmistel kuudel ei muutu (saldo +7).

Ärikonjunktuuri poole aasta pärast prognoosivad IT-ettevõtted, hotellid ja restoranid praegusest soodsamana, kuid ootused teenindussektoris tervikuna on veidi tagasihoidlikumad kui aasta tagasi (saldo –7, juulis 2013 –4).

1 Koostatud juulis 330 teenindusfirma hinnangute põhjal. Baromeeteruuring on läbi viidud Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

2 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab teenuste müüki ja nõudlust eelmisel 3 kuul, ning järgmise 3 kuu nõudluse prognoosi

3 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed

TEENINDUSBAROMEETER, JUULI 2014

(saldod %-des)

Kinnisvara

Kinnisvarateenuste turul jahenemine jätkus. Kindlustunde indikaatori näit langes miinuspoolele
(–6-le) ja on oluliselt madalam kui eelmise aasta juulis (+33), sest nõudlus pöördus eelmistel kuudel langusele (saldo –20) ja langustrendi jätkumist prognoosivad ettevõtted ka järgmiseks 3 kuuks (saldo –4). Eelmise 3 kuu müügitulemused ei olnud nii head kui varasematel kuudel (saldo juulis +7, juunis +14), seejuures 24%-l ettevõtetel müük eelmisel 3 kuul siiski kasvas, 59%-l ei muutunud ja vaid 17%-l vähenes. Lähema poole aasta jooksul ettevõtete hinnangul olukord soodsamaks ei muutu – ärikonjunktuuri 6 kuu prognoosi saldo on liikunud miinuspoolele (–7).

Vähese nõudluse mõju äritegevust piirava tegurina on kasvanud, juulis oli see piiravaks 45%-le ettevõtetele (aprillis 13%-le), 10% ettevõtete tegevust häirisid finantsprobleemid, 31%-l tegevuses takistusi ei olnud. Töötajate arv viimastel kuudel kasvas (saldo +7) ja lisatöötajaid vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +14). Teenuste hinnatase jääb lähemal 3 kuul valdavalt samaks (90%-l ettevõtetel), 10%-l tõuseb.

KINNISVARABAROMEETER

(vastuste jagunemine %-des)

KINNISVARABAROMEETER

(saldod %-des)

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS KOOSTÖÖS NORDEA PANGA ja EESTI ARENGUFONDIGA

„Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

24.aprillil Navigatori büroohoones Laeva 2

9.00 – 9.30 Osavõtjate registreerimine, hommikukohv

9.30 – 9.40 Konverentsi avab Andreas Laane Nordea Pank Eesti juht

9.40 – 10.25 Majandusstiimulite vähenemine ja finantsturgude arengud esitavad majandustele väljakutse
Tõnu Palm, Nordea Pank Eesti peaökonomist

10.25 – 11.20 Diskussioonipaneel: kuhu investeeriksid lähiperspektiivis?
Moderaator: Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse esimees
Osalejad:
1. Ain Kivisaar, Metro Capital Management AS juhatuse liige
2. Raiko Uri, Lumi Capital OÜ juhatuse liige
3. Tõnu Uustalu, EfTEN Capital AS investeeringute juht

11.20 – 11.40 Energiaühingud Eestis: kas kinnisvaraettevõtluse tulevikutrend või ulme?
Peep Siitam, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

11.40 – 12.00 Energiaühistu, kui toimiv äriprojekt kinnisvaraomanikele teiste riikide näidetel
Moonika Kukke, Advokaadibüroo Glimstedt partner

12.00 – 12.15 Kinnisvara tegu 2013 laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

12.15 -13.15 LÕUNA

13.15 – 13.45 Kuidas turundada linna asumeid?
Marek Reinaas, Zavod BBDO reklaamiagentuuri loovjuht

13.45– 14.15 Diskussioonipaneel: Kas üldse ja millised võiksid olla kinnisvaraturunduse erisused?
Moderaator. Marek Reinaas, Zavod BBDO reklaamiagentuuri loovjuht
Osalejad:
1. Annika Urm, Äripäev AS turundusjuht
2. Kaie Kass Agcay, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ turundusjuht
3. Kristel Laud, Endover KVB OÜ turundus- ja müügijuht

14.15 – 15.00 Diskussioonipaneel: Kuidas on Tallinna uus ehitusmäärus bürokraatiat vähendanud?
Moderaator: Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ arendusdirektor
Osalejad:
1. Endrik Mänd, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja kohusetäitja, linna peaarhitekt
2. Marko Bäärs, Perton Ehitus OÜ arendusjuht
3. Argo Karuse, YIT Ehitus AS arendusdirektor

15.00– 15.40 Praktilisi nõuandeid detailplaneeringute menetluses
Toomas Tamme, Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat/partner

15.40 – 16.40 Diskussioonipaneel: uus aeg kinnisvaraturul, turuosaliste nägemused arengutest 2014-2015
Moderaator: Avo Rõõmussaar, Colliers International Advisors OÜ tegevdirektor
Osalejad:
1. Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
2. Eiki Rump, OÜ Fund Ehitus juhatuse liige, tegevdirektor
3. Janno Peterson, DTZ Kinnisvaraekspert Pärnu kontori maaklerteenuse juhataja

16.40 – 16.50 Konverentsi kokkuvõte

16.50 Tutvumine Navigatori büroohoonega

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Peep Sooman

Konverentsi tasu 145 eurot, EKFL liikmesfirma töötajale 90 eurot (lisandub käibemaks)

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

[contact-form-7 404 "Not Found"]
  • 1
  • 5
  • 6

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus