Kuu: aprill 2008

Toompark kirjutas eile aripaev.ee blogis, et 2008. aastal võib küll eeldada veel hindade langust, see aga ei tähenda, et kõigil inimestel on kinnisvaraostmisest mõistlik loobuda.

Ekspert tõi ostuks välja hulga argumente. Oluliseks peab mees emotsionaalset külge. Oma kodu annab hea kindlus- ja turvatunde. ‘Oma kodu on emotsionaalne väärtus, mida on rahaliselt pea võimatu hinnata. Kodu on inimese kindlus. Need on väärtused, mida kinnisvara eksperthinnangud ei kajasta, kuid mis on siiski väga tähtsad,’ märkis ta.

Plussidena lisas Toompark, et oma kodu saab sisustada vastavalt soovile, kaasa võib rääkida ka kortermaja ühisotsustes, millest üürileandja ei pruugi olla huvitatud, kuna need tähendavad lisakulu.

Toomparki hinnangul räägib ostmise kasuks ka siinse üürituru ebaküpsus. ‘Eesti üüriturg on välja arenemata. Nii üürileandjad kui ka -võtjad ei ole kursis oma õiguste ja kohustustega. Kui ei olda kursis vastastikuste õiguste ja kohustustega, võivad kiiresti tekkida konfliktid,’ lisas ta. Niisugune väljaarenemata üüriturg võib sundida üürilevõtjat elukohta vahetama sagedamini, kui ta seda ise sooviks.

Korteriostjad on praegu soodsas seisus

Ka rahaliselt on ostmine kasulik. ‘Vaatamata praegusele ebastabiilsusele kinnisvaraturul võib siiski kindlalt väita, et ka täna on võimalus soodsaid tehinguid teha. Ostja jaoks on olukord lausa ideaalne – pakkumine on lai ja valikuvõimalus on suur. See annab võimaluse leida parim vajadusi rahuldav elamispind. Suur valikuvõimalus paneb korteriostja soodsasse seisu, ja annab talle võimaluse teha tehing siis ja ainult siis, kui ka hind tema soovidele vastab,’ lisas Toompark.

ERI Kinnisvara investeeringute projekti juht Marek Vikat on veendunud, et veel ei ole turg oma põhja saavutanud ning elukoha soetamise kavatsust tema ei toeta.

Tasub oodata hindade langemist

‘Majandusliku külje pealt ei toeta ma praegu elukoha soetamise mõtet – kui inimestel on teised olulised prioriteedid, siis tuleks endale eluase soetada, kuid vastasel juhul soovitan praegu ikkagi elukohta üürida,’ rääkis Vikat.

‘Majandusteooria ütleb lihtsalt: mida enam tuleb turule pakkumisi (praegu on pakkumine laes või lage saavutamas), seda suuremaks kujuneb surve hindadele – seega peaks hindadel olema veel langemisruumi, kuna müüjad soovivad ikkagi oma kinnisvara ära müüa, mitte seda aastaid hoida,’ rääkis Vikat lähitulevikust. ‘Tema sõnul toimub sama loogika tänasel üüriturul. ‘Aga miks peaks näiteks maksma samalaadse korteri eest pangalaenu iga kuu 8000 krooni, kui selle sama korteri saaks üürile võtta 5000 krooni eest kuus?’

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter aga toetas Toompargi mõtet, äeldes, et pikemas perspektiivis on ostmine otstarbekam, sest ajas kinnisvarahinnad kasvavad ning laenu maksmisega saadakse kodu omanikuks.

‘Laenumakse koosneb intresside osast ning põhiosast. Põhiosa maksega saadakse vara omanikuks, intressiosaga aga tasutakse raha kasutamise eest. Seega peaks hoopis võrdlema laenumakse intresside osa ja üürimakset,’ arutles Vahter, lisades, et üürimise korral jääb hinnakasv üürileandjale ning kindlasti tõstetakse üüriperioodi jooksul ka üürihinda.

Kommentaar

AnÌÉå_ely Uuetoa
Kuldse Bärsi kaudu üürikorterit otsimas

Korterit ei osta sellepärast, et ei ole nii palju raha välja käia ja pangast on laenu saamisega raskusi.Praegu üürin Tallinna kesklinnas kopsaka tasu eest ühetoalist korterit ja tahan leida kahetoalist korterit kesklinnast kaugemal ja odavamalt.

Allikas: 17.aprill 2008.a. äripäev

Tänavuse aasta algus oli Tallinna kinnisvaraturul väga vaikne. Elamispindade hinnad jätkasid langustrendi: 2007. aasta tipphindadega võrreldes on korterite hind langenud umbes 15%, eramute ja kruntide hind 25–40%. üürikorterite turul on ülepakkumine hindu veidi alandanud.

Ostjad on hinnatundlikud

Jaanuar oli tehinguaktiivsuselt mitme aasta madalaim, hinnad jätkasid langemist. Veebruaris ja märtsis korteriomanditehingute arv Tallinnas ja Harjumaal tõusis, kuid keskmine hind jätkas langemist ja on jõudnud 2006. aasta keskpaiga tasemele.

Korteriturul on küll palju uue kodu otsijaid, kuid ostuotsus tihatakse langetada vaid juhul, kui hind on turu keskmisest madalam.

Arendajad tegid esimeses kvartalis suuri allahindlusi. Enim langetasid Tallinnas avalikult hindu YIT ja Rime – umbes 30 protsenti. See täitis eesmärgi, sest näiteks Suur-Ameerika 12 kortermajas on 15 korterist vabad veel vaid kolm. Rime sõlmis Hollandi oksjoni tulemusel ühe ostu-müügilepingu ja kuus broneerimislepingut.

On näha, et ostjad on küll hinnatundlikud, kuid samas ei lähe siiski kaubaks kõik, mis on odav. Otsitakse heas asukohas kvaliteetset ja maitsekat korterit. Kesklinnakorterite juures hinnatakse kõrgelt ka vaadet ja kamina või sauna olemasolu.

Maa-ameti andmetel sõlmiti Tallinnas I kvartalis korteriomanditega 1769 tehingut, keskmine hind oli umbes 23 400 kr/m2. Tehingute arvult on 2008. aasta esimene kvartal mitme aasta võrdluses väikseim, keskmine hind on langenud 2006. aasta teise poole tasemele. Võrreldes 2007. aasta tippajaga kevad-suvel on langus 12–15%.

Kõige vähem oli tehinguid jaanuaris, edasi on see arv kasvanud. Viimase nelja kuu kõrgeima tulemuseni jõuti märtsis, kui Tallinnas sõlmiti ligi 650 tehingut. Keskmine hind oli märtsis 13% madalam kui aasta tagasi samal ajal ja protsendi võrra madalam kui veebruaris.

üüriturg on jätkuvalt aktiivne

Kesklinna vanemates elamutes jäävad tehinguhinnad vahemikku 25 000–30 000 kr/m2, uutes elamutes 28 000–40 000 kr/m2. Kahetoalise uue kesklinnakorteri hind on keskmiselt 1,6–1,9 miljonit krooni. Väiksema ruutmeetrite arvuga (umbes 40 m2) on kesklinna äärealadel võimalik uus korter soetada ka 1,4–1,6 miljoni krooniga. Magalapiirkondades on vanemate korterite hinnad enamasti vahemikus 17 000–21 000 kr/m2 ja uute korterite hinnad 24 000–28 000 kr/m2. äärelinna uute ja vanade korterite hinnavahe on vähenenud umbes 30%ni, mis on mõistlik vahe ning peaks selliseks ka jääma.

Korterite üüriturul ei ole hinnad vaatamata suurenenud nõudlusele kallinenud, sest ka pakkumine on väga kiiresti kasvanud – viimase poolaasta jooksul on see kahekordistunud. Seetõttu on surve hindade alanemiseks ja sageli jätavadki omanikud hinnast 500–1000 krooni alla. Kesklinnas on kahetoalise uue korteri üürihind keskmiselt 6500–7500 krooni kuus, äärelinnas 5500–7000 krooni. Vanemates äärelinna elamutes saab väiksemaid kortereid üürida ka 3500 ja 4000 krooniga kuus. üürihindadele lisanduvad kommunaalmaksed.

Eramute ja kruntide hinnad langevad

Eramute ja eramukruntide hinnad on viimase poolaastaga langenud keskmiselt 20 protsenti. Võrreldes tippajaga 2006. aastal on tehinguhinnad maaklerite sõnul kahanenud kuni 40%. Pakkumiste rohkuse tõttu on müügiaeg veninud aasta-poolteiseni.

Aktiivseid koduotsijaid on palju ja tuleb juurdegi, kuid ostuotsust julgevad teha vähesed. Väga soodsa hinna ja hea asukohaga eramu leiab ostja siiski suhteliselt kiiresti, vähem kui poole aastaga.

Turule on tekkinud ka uus liik ostjaid: investorid, kes otsivad odavaid maatükke Tallinna lähedal.

Tallinna hinnatud elamupiirkondades (Pirita, Kakumäe, Nõmme, Kristiine) algavad kruntide hinnad 2,5 miljonist kroonist, eramute hinnad 4 miljonist kroonist. Alates 3 miljonist on võimalik osta majaosa, ridaelamukorter või pool paarismajast.

Tallinnast väljaspool, kuni 40 km raadiuses, võib eramukrunte leida ka hinnaga 300 000–600 000 krooni. Harjumaal on uuseramute hinna alampiir 1,5 miljonit krooni. Hinnalangusega on ostuhuvi liikunud Tallinnale lähemale. Aktiivsem mõjusfäär on 10 km raadiuses Tallinnast, kus uute eramute hinnad algavad 2,5 miljonist kroonist ja kruntide hinnad 600 000 kroonist.

Väga palju otsitakse eramukrunte hinnaga alla miljoni krooni Tallinna lähedale, ent selliseid on pakkumises vähe. Teise huvigrupina võiks välja tuua väga kallid ja väga hea asukohaga krundid, näiteks mereäärsed kinnistud hinnatud elamupiirkondades – Pirital, Nõmmel või Kakumäel. Krunte tuleb seal pakkumisse harva ja nende hinnad ei liigu koos turu keskmiste hindade kõikumisega.

Et krunte on pakkumises palju, on ostjail valikut piisavalt, mistõttu kehvema asukohaga kruntide-eramute vastu on huvi kasin. Müük on peatunud arendustes, kus on valmis ehitamata kommunikatsioonid, teed ja tänavavalgustus. Eelispositsioonil on arendused, kus asfaltkattega teed on juba olemas ja enamik eramuid valmis.

Allikas: 18.aprill 2008.a. SLõhtuleht

27.02.2008 Eesti Päevalehe ärilehes ilmus Villu Zirnaski artikkel „Uuringud: maaklerid võtvad palju“ http://www.arileht.ee/majandus/420217

Artikli aluseks on Standfordi majandusteadlaste uuring selle kohta, mida väärtuslikku teevad

ühendriikide kinnisvaramaaklerid oma keskmiselt 5-6 % komisjonitasu eest. Lühidalt kokku võttes jõuti kahele järeldusele, et maakleri kasutamine ei aita saada paremat hinda, kuid võimaldab kiiremini müüa. Lõppjäreldus oli, et kinnisvaramaakleri teenuse eest makstav hind on liiga kõrge vastu saadava väärtuse eest.

 

Eestis analoogilisi uuringuid tehtud pole. Kuid, kas nii võiks ka meil olla?

Kõigepealt sellest, et www.globalpropertyguide.com andmetel on Eesti 2-4 % suurused kinnisvaramaaklerite vahendustasud võrreldes lähiriikidega  madalaimate hulgas.

 

Kinnisvaramaakleri tasu suurus on ainult üks oluline komponent turuosaliste (müüja, ostja, maakler) vahelistest suhetest.  Turuosaliste tegevust ja osutatava  teenuse kvaliteeti mõjutab oluliselt see, kuidas on turuosaliste tegevus reguleeritud seadusandlikult. Eestis on kinnisvaramaakleri teenuse turg reguleeritud  väga liberaalselt, mis praktiliselt  tähendab seda, et turg on korrastamata.  Maaklerteenust võib osutada praktiliselt igaüks, kellel on ettevõtlikkust ja pealehakkamist. Hinnanguliselt pakub teenust ca 1000 – 2000 inimest, kelle hulgas kutselisi (atesteeritud) maaklerid on tänase päeva seisuga 239.

 

Enamuses arenenud riikides on seadusandlikult sätestatud, et maakleriteenust võivad osutada ainult kutselised maaklerid kuni selleni välja, et müüja saab oma kinnisvara maaklerile müüki anda ainuesinduslepinguga s.t. et kinnisvaraobjekti müüb ainult üks müüja poolt valitud maakler (näiteks Norras). Asja mõte on selles, et  oleks võimalikult paremini tagatud teenuse kvaliteet ning teenust osutuvate inimeste efektiivne tegutsemine ja tasustamine. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit on astumas samme selles suunas, et ka meie kinnisvaraturul saaksid tegutseda ainult kutselised maaklerid. 

 Põhiline väärtus kinnisvara müüjale on ikkagi see, et ta ei pea kinnisvara objekti müügiga ise tegelema, vaid ostab nimetatud teenuse professionaalilt, jäädes ise oma põhitegevuse juurde. Reeglina sisaldab maakleritasu ka maakleri poolt tehtavaid reklaamikulusid (meediareklaam, eripakkumised, reklaamtahvlid jne), mis mõnikord võivad küündida kuni 1-2 %-ni vahendustasust. Sõltub objekti müügikorralduse keerukusest ja müügiperioodi pikkusest. 

Teenuse  hind kujuneb turul valitsevast nõudmise-pakkumise vahekorrast. Nii kaua, kui on kinnisvaramaakleri teenuse järele nõudlus, nii kaua on ka pakkumine ja vastupidi.  Viimaste aastate trend on ikkagi see, et üha vähemaks jääb omanikke, kes müüvad ja (või) üürivad kinnisvara maakleriteenust sisse ostmata.

 

Tegutsedes ise kinnisvaramaakleriteenuse turul viiendat aastat julgen väita, et tääjõu voolavus

antud turusektoris on suur ning lühiajalisi nn. „õnneotsijaid“ palju, kes kiiresti tääs pettuvad, sest raha teenimine toimub ainult tulemustasu põhimõttel.

Eriti raske on esimesel kahel aastal, kui puudub oma kliendibaas ning  nn. suust-suhu soovitajad.  Aga nagu ikka ellu jäävad need, kes oma tääd armastavad.

 

Aivar Sool

Atesteeritud kinnisvaramaakler, Ingver Kinnisvara Oü

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige

Väga ei maksa laenuandmisega üle pingutada, sest selle tagasisaamine võib osutuda raskeks,’ ütles rahvusraamatukogus peetud seminaril SEB juhatuse liige Riho Unt. ‘2008. aasta tuleb kinnisvarasektoris endiselt jahe ning see kestab 2-3 aastat.’

Emotsioonid on suuri panku pankrotti ajanud. Mõni neist suurem kui Eesti majandus. Asi siis kinnisvaraturuga nii teha on.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige

 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul kujuneb 2008 aastaks, kus tarbijad vaatavad hinda, seda ka kinnisvaras. ‘3% SKPst panga kasumina pole ju normaalne?’ viskas Parts õhku küsimuse.

Kas riik peaks aitama kinnisvarasektorit ja laenuvõtjaid? ‘Vastaksin sellele küsimusele USA presidendikandidaadi John McCaini sõnadega – valitsuse ülesandeks pole aidata neid, kes on käitunud vastutustundetult. Ja ma olen sellega nõus. Välja arvatud paljulapselised pered,’ ütles Parts.

Pangad karmistavad laenutingimusi veelgi

Undi sõnul on pangaesindajad juba seoses laenude andmisega vastu päid saanud, kuid sel aastal plaanitakse tingimusi veelgi karmistada.

‘Korrektsiooni oli turule vaja. Majandus on tsükliline ning kes ei hävi nüüd, see võib hävida hullemini hiljem. Praegu kannatavad need, kes pole oma äriplaani õigesti koostanud,’ märkis Unt.

2008. aastal saavad näiteks SEB ärikliendid finantseerimist vaid maale koos detailplaneeringuga, suureneb omafinantseering ning kinnisvaraarenduste puhul tuleb 15% omafinantseeringust teha rahas ja enne panga finantseeringu saamist.

Kinnisvaraturg põhineb emotsioonidel

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul põhineb kinnisvaraturg suuresti emotsioonidel – kui tahetakse, et kinnisvarahinnad langevad veel 50%, siis nii ka juhtub.

‘Emotsioonid on suuri panku pankrotti ajanud. Mõni neist suurem kui Eesti majandus. Asi siis kinnisvaraturuga nii teha on,’ lausus Sooman.

‘Aasta tagasi oli küsimuseks see – millal hinnad langevad? Praegu küsitakse pigem – kas hinnad kukuvad veel,’ märkis Sooman.

‘Ostujõudu arvestades võin arvata, kui palju peaksid hinnad langema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, et jõuaksime samale tasemele buumieelse ajaga. Selleks peaksid hinnad Tallinnas langema 21%, Tartus 18%, Pärnus 25% ja Narvas 30%,’ märkis Sooman, tuues võrdlusena välja, et selle aasta algusega on muutused olnud vastavalt -5%, +1%, -8% ja +12%.

Sooman võrdleb ostuvõimet 2006. aastaga

Soomani sõnul on selle aasta hinnalangus kinnisvarasektoris umbes 10 protsenti, millega jõutakse ostuvõime poolest tagasi 2006. aasta alguse olukorda. ‘Kui jõuaksime sellesse seisu tagasi, läheks kohe rabamiseks,’ ütles ta.

Ettevõtja Viljar Arakase sõnul püüab praeguses turusituatsioon ettevõte YIT rakendada ‘Run Forrest, run!’ teooriat, alandades projektide hindu. ‘YIT 36% allahindlused on muljetavaldavad. See, kes hinnad täiesti alla tõmbab, saab ka midagi veel kätte, see, kes seda ei tee, ei saa midagi – kas see on YITi teooria? Mina saan sellest nii aru,’ ütles Arakas.

Ehitaja ja visionääri Jaanus Otsa sõnul järgneb igale langusele jälle tõus. ‘Pikas perspektiivis me sureme ju kõik, kuid elada on ka vaja,’ võttis Otsa teema kokku ning lisas, et kunagi järgneb praegu valitsevale jahenenud turusituatsioonile ehituses ja kinnisvaras jälle tõus ja siis uuesti langus.

Allikas: 2.aprill 2008.a. äripäev

Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna eluruumide konsultant Kristjan Reinoja ütles, et tagantjärele tarkusena teavad mitmed viimasel ajal oma korterit müünud inimesed, et oleks pidanud vastu võtma ostja pakkumise, kui see tehti. Pakkumist oleks soovitav väga tõsiselt kaaluda ning arutleda ka maakleriga, kas tasuks see vastu võtta.

õige hind kohe müügi algul

Kõige olulisem korteri ja ka maja müümisel on alustada müüki kohe õige hinnaga. üldiselt soovivad omanikud esialgu alustada müüki veidi kõrgema hinnaga, et proovida, äkki õnnestub. Selline taktika võib aga karuteene osutada ning korter jääb mitmeteks kuudeks müümata. Keskmisest kõrgema hinnaga objekt ei ole atraktiivne ega meelita kohale isegi mitte huvilisi, rääkimata potentsiaalsetest ostjatest.

1Partner Kinnisvara kesklinna korterite grupi juhi Maria Kopso sõnul peab müüja aru saama, et alustada ei tohi kõrge ja ülehinnatud hinnaga. Kui müügiturule on tuldud üsna krõbeda hinnaga, siis aitab selle konkreetne ja järsk, 5-15% langetamine. Vähendamine sõltub müügiobjekti lõpphinnast.

Ta toob oma praktikast näite märtsist 2008, kus müüja üldse ei langetanud korteri hinda, ent tuli turule kohe soodsa müügihinnaga ja korterile tekkis järjekord huvilistest, sest pakkumise ruutmeetri hind oli ülihea ning müüjal oli kiire.

Kopso määnis, et mõned kliendid ei soovi hinda korraga palju langetada. ‘Vähehaaval hinna langetamine kahjuks ei aita,’ märkis ta.

Müüjad ei kuula maaklereid

A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson ütles, et põhiline viga, mida inimesed oma kinnisvara müües teevad, on see, et palgatakse küll maakler, kuid ei taheta kuulda võtta tolle soovitusi, et lihtsustada müügiprotsessi.

Vähehaaval hinna langetamine kahjuks ei aita.

Maria Kopso, 1Partner Kinnisvara kesklinna korterite grupijuht

Kõige sagedamini esinevad lahkehelid kinnisvaraobjekti müüja ja maakleri vahel kinnisvarale õige turuhinna määramisel.

Kinnisvaraomanikud kuulavad küll ära maakleri soovitused, milline oleks objekti õige hind, kuid tihti eiratakse professionaali nõuandeid ja minnakse turule hinnaga, mis on õigest turuhinnast tunduvalt kõrgem ja muudab kinnisvara müügi ebareaalseks. ‘Mitmeid kuid hiljem, kui kinnisvara on ebaõige hinna tõttu ikka müümata, teevad kinnisvaraomanikud otsuse hinda langetada, kuid selle aja jooksul on ka turuhinnad langenud ja seega jääb ka langetatud hind ikkagi turuhinnast kõrgemaks, mis omakorda ei too mingit lahendust müügiprotsessile,’ märkis Villemson.

Tema sõnul on praeguses kinnisvaraturu languses kõige tähtsam määrata müüdavale objektile kohe õige hind, sest vastasel korral kaotab kinnisvaraomanik rahaliselt palju rohkem, kui alguses suuremat summat lootes.

Kolm küsimust

Kui kaua olete oma maja või korterit juba müünud? Kas ja kui palju olete vahepeal juba hinda langetanud? Kui tehtaks praegusest hinnast 10% madalam pakkumine kindla sooviga teha tehing, kas oleksite nõus?

Eveli Koni
Oma korterit olen müünud kuu aega, huvi on olnud vähene. Olen hinda natuke alla lasknud ja kindla pakkumisel korral oleksin nõus hinda langetama veel 10%. Võib äelda, et müügiga on kiire. Hinna panemisel lähtusin teadlikult asjaolust, et klient hakkab kindlasti tingima.

Kersti Kernumees
Korteri müügikuulutus on üleval olnud umbes nädal aega. Helistatud ega vaatamas käidud korterit veel pole. Umbes viis päeva pärast kuulutuse üles panemist otsustasin hinda langetada, põhjuseks oli soov kiiresti korterist lahti saada. Kas oleksin nõus hinda langetama veel madalamale – 10% on ikkagi väga palju. Nädal või kaks ootaks kindlasti, enne kui hinda alandaks.

Terje Võsu
Korter on müügis olnud umbes kuu aega ja internetist kuulutuse külastatavusel silma peal hoidnud ei ole. Helistatud on kolm-neli korda. üks helistanud maakler arvas, et korterile pandud hind on liiga kõrge, teised seda märkinud ei ole. Müügiga kiire ei ole, seega ka hinda langetama ei ole kippunud. Päris 10% alla anda ei tahaks, kui tehtaks kindel pakkumine, aga samas läbirääkimisi pidama olen valmis küll. Samas võib-olla annaks 10% alla ka.

Allikas: 14.aprill 2008.a. äripäev

arjumaal ja Tallinnas on 2008. aastal turuaktiivsus liikunud tõusutrendis ning märtsikuu oli aktiivseim. Elamispindade osas sõlmiti rohkem tehinguid kui jaanuaris ja veebruaris ning hinnatase oli eelmise kuuga suhteliselt samal tasemel.

Vastavalt maa-ameti andmebaasile sõlmiti märtsis korteriomanditega Harjumaal 806 ja Tallinnas 646 tehingut. Veebruarikuine tehingute arv ületati seega kümnendiku võrra. Vaatamata olukorra mõningasele paranemisele on kinnisvaraturg siiski veel madalseisus ning võrreldes aastataguse ajaga tehakse tehinguid ligi 40 protsenti vähem.

Kõige enam tehti märtsis tehinguid magalapiirkondades, kuid siiski ligi 30 protsenti vähem kui aasta tagasi. Tehingute arvu tõus märtsis on eelkõige tingitud kinnisvaraturu sesoonsusest, mistõttu kevadel tehakse rohkem tehinguid kui aasta alguses. Samuti on hinnatase langenud ning mitmed koduotsijad on saanud piisavalt soodsa pakkumise, et ostuotsus langetada ja tehing sõlmida.

Keskmine tehinguhind on jätkuvalt langustrendis, kuigi märtsis oli langus suhteliselt tagasihoidlik. Võrreldes veebruariga on korteriomandi keskmine tehinguhind Tallinnas langenud 1 protsent ning võrreldes jaanuariga 2 protsenti. Keskmine tehinguhind on langenud 2006. aasta teise poole tasemele.

Aasta tagasi oli sama näitaja 13 protsenti kõrgem. Maa-ameti andmete kohaselt on linnaosade kaupa hinnalangus olnud vaid Põhja-Tallinnas, ülejäänud linnaosades on keskmine hind tõusnud või jäänud samaks. See ei tähenda siiski reaalset hinnatõusu, vaid tegemist on struktuuri muutustega algandmetes.

Vaadeldes konkreetsete tehingute hindasid, mida Uus Maa kinnisvarabüroo on vahendanud, võib äelda, et hinnatase on I kvartali jooksul olnud suhteliselt stabiilne.

Ka elamumaadega tehti märtsis veidi rohkem tehinguid kui veebruaris, kuid tehinguid sõlmiti eelkõige madalate hindadega kinnistutega, mis viis alla ka keskmise tehinguhinna ja mediaanhinna. Maa-ameti andmetel on hoonestamata elamumaa tehingute arv kahanenud niivõrd madalale, et viimati tehti 2008. aasta I kvartaliga sama vähe tehinguid 2003. aastal.

Elamumaa keskmine tehinguhind on langenud 2006. aasta tasemele. Hinnalangus aastataguse ajaga võrreldes on 30 protsenti. Suurem langus on toimunud pakkumishindades, kus hindu on langetatud kuni 60 protsenti. Tehinguhindade langus on väiksem, kuna tippajal ülikõrgete hindadega pakkumisse tulnud objektidega reaalselt enam tehinguid ei sõlmitud.

 

Kevad näitab kinnisvaraturul elavnemise märke. Märtsis oli turul palju aktiivselt koduotsivaid inimesi ning oli ka investoreid, kes otsisid soodsaid võimalusi raha paigutamiseks.

 

Ostjad on hinnatundlikud ning kõige mõjusam tegur objekti müümiseks on soodne hind. Aprill tõotab tulla tehingute arvult vähemalt sama aktiivne kui märts, kuid hindade tõusu veel oodata ei ole.

Annika Jakobson, Uus Maa Kinnisvarakonsultantide kinnisvara analüütik

Allikas: 16.aprilli Postimehe lisa Kinnisvara

Eks ma ühel hetkel olen kokk tagasi,” muigab Anu, endine kokk, kes praegu täätab ehitusel krohvija-viimistlejana. Tema lugu on tüüpiline, mida ilmselt võiksid rääkida tuhanded eestlased. Anu elab Kesk-Eestis, kuid täätab Tallinnas. Kahe aasta taguse ametivahetuse põhjus oli väga lihtne: kokana sai ta kuus kätte 5000 krooni, krohvijana aga 15 000. Kolmekordne vahe. Aga viimasel ajal tuleb üha tihedamini pähe mõte, et äkki läheks vanasse ametisse tagasi. Ehitusel muutuvad nimelt olud üha halvemaks. Et harjunud teenistust kätte saada, tuleb tääd teha ka nädalavahetustel. Ja mis kõige tähtsam: täätasu väheneb. Viimistlusruutmeetri hind, millelt teenistust arvestatakse, langes hiljuti 90 kroonilt 65–70 kroonini. Sisuliselt tähendab see palga alandamist.

Statistikaamet annab Anu loole ka makronäitajad taha. Kinnisvarabuumi ajal suundus kõigest kahe aasta jooksul ehitusse 40 000 uut inimest. Kui 2005. aasta alguses täätas ehitusvaldkonnas 45 000 inimest, siis tippajal 2007. aasta kolmandas kvartalis oli neid juba 85 900. Sama uuring näitab aga ka seda, et eelmise aasta viimase kolme kuuga kadus ehitussektorist juba 4000 hinge.

Tõsi, nende arvude üle võib vaielda. Eesti ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson kahtleb natuke, kas ehituses ikkagi täätab nii palju inimesi. Statistikaamet lisab ju isegi täpsustuseks, et andmed sisaldavad ka näiteks ehitusfirmas palgal olevaid koristajaid ja raamatupidajaid ning tüüpperesid stiilis: naine Eestis, mees Soomes ehitusel. Defineerimisruum on seega ehk natuke veniv, kuid suundumust – väga kiire tõus ja nüüd alanud langus – ei vaidlusta keegi.

Kui palju tääkohti ehitusalalt kaob, on raske täpselt ennustada. Ehitusfirmade juhid ja ehitusettevõtjate liit pakuvad selle kohta, kui palju täätajaid aasta-paari perspektiivis vähemaks jääb, väga erinevaid arve: 5000, 6000, 10 000, 20 000 inimest. Kuid see on ainult jäämäe tipp, sest nii nagu kinnisvarabuum surus üles palju eri sektoreid, nii levib ka langus eri suundadesse.

 

Eri hinnangud

 

“Pakuksin, et 10–20%, maksimaalselt 30% maakleritest võib tää kaotada,” arvab kinnisvarafirma Uus Maa juhataja Jaanus Laugus. Uus Maa on oma 180 täätajaga, kellest 100 on maaklerid, Eesti suurim kinnisvara vahendaja. Mis arvust on aga täpselt jutt, ei oska keegi äelda, sest keegi lihtsalt ei tea, kui palju kinnisvaramaaklereid Eestis üldse on. Tuhat kindlasti, aga äkki isegi kaks tuhat? Ainuke asi, mis on selge: langust on tunda. Kinnisvaramaaklerite kojast äeldakse näiteks, et kutseeksamit teha soovijate hulk on võrreldes eelmise aasta sügisega poole võrra vähenenud

Tääjõu liikumine toimub aga ka seal, kus kogu suur kinnisvarabuum käivitati, ehk Eesti eri pankades. “Teeme laenunõustajate tääs ümberkorraldusi,” kinnitab Silver Vohu SEB pangast. “Kaasame laenuhaldureid teistesse projektidesse,” sekundeerib Kristi Künnapas Hansapangast. Laenutaotlusi ja laenuandmisi jääb vähemaks ning nii lähevad ka laenuhaldurid teisele tääle. Osa inimesi liigub pankade endi sees uude ametisse, näiteks investeerimisalale. Osa võtab aga vastu “uued väljakutsed” pangandusest eemal.

Kinnisvaraturu mõju ulatub muidugi läbi kümnete sektorite: kindlustusest kuni ehituskaupade tootjate ja müüjateni. Uudiseid tuleb eri aladelt. Näiteks Võru määblitootja Wermo teatas alles eelmisel nädalal, et koondab 50 tääkohta. Eesti metsatäästuse liidu tegevjuht Andres Talijärv viitab omakorda, kuidas ehitusbuum muutis muidu ekspordile suunatud metsameeste jaoks tähtsaks ka kohaliku turu ning kuidas selle jahtumine avaldab nüüd omakorda tagurpidist mõju. Aga uutes oludes peavad täätama ka projekteerijad, arhitektid ja need kümned sisustuspoed ja disainistuudiod, mis on Tallinna viimase paari aasta jooksul kerkinud.

Eesti suuremate täävahendusportaalide CV Keskus ja CV Online juhid nimetavad tääturu hetkeseisu ooteasendiks. Väga selget trendi veel ei paista. Signaalid on vastuolulised, ütleb CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Mõned tähelepanekud siiski: pakkumiste arv on kinnisvara- ja ehitussektoris kokku kuivanud. “Tajume ka uut huvilainet välismaal täätamise vastu,” lisab Johanson. Tääportaalide juhid viitavad veel sellele, et kinnisvara ja ehituse taustaga inimestel on suured ootused ja teistega võrreldes ka kõrgemad palgasoovid. Agu Vahur CV Online’ist räägib näiteks, kuidas nad ise on üritanud kinnisvaramaaklereid oma firmasse müügitääle meelitada. “Aga ega nad ei tule, vähemalt veel mitte,” ütleb Vahur. “Nad on harjunud kõrge teenistusega ja isegi praegu, kui müük ehk eriti ei lähe, nad veel ootavad. Elavad oma rasvakihi peal.”

 

Personal

 

Kinnisvarabuumi mõjust

•• Kahe aasta jooksul suundus ehitustääle 40 000 uut inimest.

•• Maksimaalselt 30% kinnisvaramaaklereid võib tää kaotada.

ümberkorraldused pankades

•• Laenuandmine väheneb ja laenuhaldurid lähevad teisele tääle.

•• Osa võtab aga vastu “uued väljakutsed” pangandusest eemal.

Allikas: 2.aprill 2008.a. Eesti Päevalehe lisa ärileht

  • 1
  • 2

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus