Põhjusel, et 60 protsenti Tallinna erinevates piirkondades paiknevatest elamutest on renoveeritud või rekonstrueeritud, on kinnisvaraostjad hakanud üha enam väärtustama mõned aastad tagasi valminud kortereid ehk siis kinnisvara, mille ehituskvaliteet ja ümbruskonna infrastruktuur on juba teada.

Teatavasti on kinnisvara puhul esmatähtsaks faktoriks selle asukoht. Nii tutvub kinnisvaraostja kõigepealt eelistatud piirkonnas pakutavate müügiobjektidega ning selekteerib seejärel enda jaoks välja just talle sobivate omadustega kinnisvara. Võib äelda, et praeguses turuseisus on ostja jaoks ühtviisi olulised nii hea infrastruktuur kui ka ostetava pinna kvaliteet.

Näiteks soovitakse uusarenduse puhul kindlust, et ostjat ei tabaks hiljem ebameeldiva üllatusena ehituskvaliteedi puudused.

Kuigi tavaostja ei kaasa protsessi spetsialisti, kes vajaliku kvaliteedikontrolli teostaks, säästaks asjatundja kaasamine ostja jaoks kindlasti aega, närve ja raha. Sest tihti kaasneb uue korteri ostuga probleem, et juba mõne kuu määdudes vajab värske kinnisvara esimesi hädapäraseid remonditäid siseviimistluses või halvemal juhul ka laiemal ehitustandril. Seejuures on ostja olnud kindel, et on soetatud investeering kvaliteetse u usehitise näol.

Selliste situatsioonide tekkimisel on siiski uusarenduste juures positiivseks väljundiks vaegtäädele kehtiv garantiiaeg, mille käigus likvideeritakse ehituskvaliteedis ilmnenud ehitusvigade põhjused kahe aastase perioodi jooksul.

Teadlikum ja ettevaatlikum ostja eelistab kindla peale minekut ning panustab eelneva kogemuse või kuuldu põhjal usalduskrediiti kogunud arendusfirma kasuks. Seejuures võib hind müüdava projekti baasil tunduvalt erineda sellest, kui eelistada tundmatu taustaga väikearendaja projekti. Kindlasti on siin abiks spetsialistide poolt edastatav informatsioonimaht, millega on võimalik tutvuda nii trükimeedia kui ka otsekontakti vahendusel.

Usutavasti on pea igal ühel näide selle kohta, mil keegi tuttavatest on soetanud kinnisvara uude majja, millega on eelnevalt või järgnevalt kaasnenud kas siis positiivseid või negatiivseid kogemusi. Ajaga on hakanud kinnisvaraostjad ise suuremat eeltääd tegema, näiteks kontrollitakse saadud informatsiooni paikapidavust, et hiljem mitte pettuda.

Ostjal on aga alati ka teine valik ehk järelturg. Tavapäraselt seostub sellega ostjale ressursimahukas endisaegne ehitis, mis vajab suurt hulka lisainvesteeringuid.

Siiski on Eesti jõudnud oma kiires ja mõneti ka ootamatult hoogsalt ülesmäge liikunud arengus (eelkõige kinnisvaravaldkonnas) etappi, kus 60 protsenti Tallinna erinevates piirkondades paiknevatest elamutest on renoveeritud või rekonstrueeritud. See on viinud järelturu müügiobjektid nn uuele tasandile, mistõttu väärtustab neid senisest enam ka ostja. Seda on märgata üha enam ka igapäevases müügipraktikas.

Nii võib äelda, et järelturu objektid vastavad üha rohkem sihtgrupi nõudmistele, millest kõige olulisemateks on reguleeritud hinna ja kvaliteedi suhe, aastakümnete jooksul piirkonnas välja kujunenud infrastruktuur, samuti suurenenud teadlikkus vanemate elamute ehituskvaliteedi plussidest ja miinustest.

Praegusel ajal eelistabki ostuotsust kaaluv klient võimalusel juba mõne aasta vanust järelturu objekti, kasumimomendiks võib pidada juba ilmnenud ehituslike defektide ilmnemist ja likvideerimist. Sellega saab seletada ka aktiivsemat müügiedu antud objektide puhul. Igal juhul tuleb ostjal lähtuda eelkõige isiklikest vajadustest ja majanduslikest võimalustest.

Allikas: 24.oktoober Postimehe lisa Kinnisvara