Kuu: juuli 2014

Võrreldes buumiajaga on kinnisvara ostmine omavahenditest kasvanud, toona oldi veel väiksema riskikogemusega ja suuresti pangausku, märkis kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

„Omavahenditest kinnisvara ostmine on viimase 3-4 aasta jooksul tõusnud kordades. Seda teevad peaasjalikult need, kes soetavad korteri või paar investeeringu eesmärgil, sest usk muudesse instrumentidesse on hakanud kaduma. See, kellel enesel on vaja uut elukohta võtab peaasjalikult laenu, riik soosib seda ja see on hea, et see nii on,“ märkis ta.

Tema sõnul on läbi valusate kogemuste aja jooksul selgunud paljudele, et väärtpaberitesse investeerimine on spetsialistide pärusmaa. Pensionifondid on kolmas investeerimise allikas, kus otsuseid teevad küll fondihaldurid, kuid siingi pole midagi rõõmustavat ette näidata.

„Seega ongi paratamatu tõsiasjana ajaproovile vastu pidanud hoolimata masu aegsetest tagasilääkidest kinnisvara, millesse parema puudumisel on investeerimine kõige levinum ning tulusam,“ sõnas Rüütel.

Rüütel ütles, et omavahenditest kinnisvara ostmine on kasvanud investeerimise eesmärgil „Endale (uue) kodu soetamisel kasutatakse ikka kodulaenu, mis on niigi soodsaim laenutoode ja mille tasutud intressiosalt tulumaksutagastuse saab, juhul kui ollakse valmis maksuhaldurile tõendama, et see enesele eluasemeks on soetatud.“

Liidu juhi hinnangul ostetakse praegu kinnisvara omavahenditest kahtlemata rohkem kui buumiajal. „Buumiajal oldi veel väiksema riskikogemusega ja suuresti „pangausku“. Samuti käitusid pangad teatavasti kohati üsnagi vastutustundetult. See lõppes ju mõlemale halvasti, laenajatele kohati vägagi valuliselt,’rääkis Rüütel.

Vitsad on käes ja täna võib kindlalt väita, et kuigi pankade ülekapitaliseerituse poolest pole olukord muutunud ja raha kibeleb väljalaenamist, kuid pangad käituvad palju konservatiivsemalt. Ja see on kahtlemata hea, sest ega inimloomus ju muutu ja ahnus jääb ikka tema pärisosaks ehk siis pehmemalt väljendudes, tuleviku võimaluste (võimekuse) ebaadekvaatset hindamist tuleb ikka ette,“ lisas ta.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tonis-ruutel-kinnisvara-soetamine-omavahenditest-on-kordades-kasvanud.d?id=69313587

Eesti eluruumide valmimine on viimase kahe kvartali jooksul näidanud mõningast optimistlikku kasvu. 2014 I kvartalis sai kasutusloa 748 eluruumi ehk õige pisut rohkem, kui kvartal varem. Sellele eelnevate kaheksa kvartali keskmine kasutusloa saanud eluruumide arv oli kõigest 500.

 

Valminud eluruumide arvu kasv ei näita siiski uue ehitusbuumi saabumist. Pigem on tegemist suure juhuse tahtega, kus arendusprojektide valmimine on sattunud kitsamale ajaperioodile.

 

Uute elamispindade pakkumine ei ole oluliselt suurenenud. Samuti ei ole järsult kasvanud uute korterite müügitempod. Siiski mõningat kasvu me mõlema mainitud näitaja juures näeme. Täna pakutakse Tallinnas müügiks ca 1200 uut korterit veel poole aasta taguse 1000 asemel. Kuine korterite müük on sama ajaga kasvanud 5-10 korteri võrra.

 

Näeme ka seda, et täässe minevate korteriprojektide maht on vaikselt kasvamas.

 

Nii on lähiajal pakkumiste maht suurenemas. Loodetavasti vähendab see survet senisele kiirele elamispindade hindade kerkimisele.

 

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

 

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

 

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

 

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

 

 

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

 

Allikas: http://www.ehitusuudised.ee/blog/2014/6/10/statistika-uute-korterite-pakkumine-hakkab-kasvama

Tarbijahinnaindeksi kerkimine on aeglustunud oluliselt. Aprillikuised tarbijahinnad olid vaid 0,2% kõrgemal kui aasta tagasi. Madal tarbijahindade kasv praktiliselt võrdsustab omavahel elamispindade nominaalse ja reaalse kasvu.

 

Korterite tehinguhindade kasv 2014 I kvartalis oli Tallinnas 20,7 ja Eestis 10,9%. Kui Eesti keskmine korterite hind tõusis kiiresti, siis Tallinna hinnad säästsid lausa raketina taeva suuunas. Taolist hinnatõusu nägime Tallinnas viimati 7 aastat tagasi, kui 2007. aastal sai samas suurusjärgus numbritest raporteeritud.

 

Tänane hinnatõus ei olekski nii kõrge, kui seda annaks korrigeerida 3-5-7-protsendilise tarbijahinna kerkimisega. THI on aga aastaga kasvanud vaid 0,2%, mis on eestimaalase jaoks harjumatult madal inflatsioonimäär.

 

Nii tulebki tõdeda, et kogu kinnisvarahinna kerkimine on praktiliselt reaalne hinnatõus ehk reaalne vara kallinemine.

 

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, täästustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, täästustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Allikas: http://www.ehitusuudised.ee/blog/2014/6/3/statistika-ulimadal-inflatsioon-vordsustab-kinnisvara-nominaalse-hinnatousu-reaalse-hinnatousuga-1

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus