Kuu: detsember 2011

Netipangas oma pensionifondide tootluse vaatamine on kurvakstegev kogemus ega sisenda just väga suurt optimismi pensionipõlves normaalse toimetuleku suhtes. Vaja on leida teisi võimalusi, et tagada endale täisväärtusliku elu jätkumine  ka siis kui enam tääd ei tee.
üheks varaklassiks, kuhu pikemat perspektiivi silmas pidades mõistlik investeerida, on kinnisvara. Usun seda sellepärast et…

 

Tänane madalseisus turg annab head võimalused soodsa hinnaga kvaliteetset kinnisvara osta.  Enamasti, nagu näitab ka Eesti lähiajalugu, ostavad inimesed buumi ajal ning sellele järgneva languse tõttu langeb ka ostetud vara väärtus, millega koos ka selle varaklassi maine. Tulevikku vaadates ja uskudes majanduse tsüklilisust, on aga võimalus targalt tegutseda ja võita turuhinna tõusuga kas kesk- või pikas perspektiivis.

 

Kinnisvara ei pea lihtsalt passiivselt omama, vaid selle saab vahepealsel ajal enda kasuks teenima panna. Tootlused ei ole Eestis küll liiga kõrged, jäädes 3-5% vahele, kuid samas on nõudlus üürikorterite järgi ajas vaid kasvanud ning kehvadel aegadel saab ka paremat üürihinda küsida

 

Investeerides pikemalt ja mõeldes lastele pärandamisele või endale pensionisambaks, saab müügiaega valida ise ja realiseerida vara siis, kui turg on tõusus. Küll ei ole head hinda soovides müügiprotsess kiire, kuid samas kiirel raha vajadusel saab soodsamalt müües ka kinnisvara kiirelt realiseerida. Turul on alati ostjaid soodsale varale

 

Kui vahepealsel ajal on soov laenu võtta, siis kinnisvara on heaks tagatiseks pankadele ning laenuintressid on soodsamad , kui mõnel teisel tagatisel laenates.

 

Paigutades raha vanalinna korterisse või väärtuslikku maatükki, on see kohati isegi kindlam investeering kui aktsia või kuld, kuna seda saab kas reaalselt kasutada ja ka raha teenima panna igakuiselt või maatükina väärtuse tõusus oodata. Vanalinna meil juurde ei ehitata, ka maad juurde ei teki ja seega nende väärtus säilib hästi. See kehtib muidugi väärtusliku krundi puhul mere ääres, looduslikult muidu omanäolises kohas.

 

Oluline nüanss, mis meid ilmselt peagi hirmutama hakkab – inflatsioon ! Kui investeerida kinnisvarasse, siis tugev inflatsioon tõstab selle investeeringu väärtust veelgi ning ka laenud muutuvad odavamaks, kui investeering teha laenu abiga. Tänaseks on majanduslanguse järgne  odav raha taas kallinenud ja ilmselt kallineb veelgi. Inflatsiooni ootuses või kartuses kinnisvarasse investeerimine oleks mõistlik tegevus igal juhul.

 

Mart Saa

 

Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige
EKFL juhatuse aseesimees

Kutsetunnistuseta maaklerite teenuseid ei tasu kasutada, ütles kinnisvarafirmade juht Tõnis Rüütel, kes nentis, et vaid murdosa maaklereist on atesteeritud.

 

Kinnisvaramaakleri kutsetunnistus tähendab, et klient saab kvalifitseeritud nõustamise. Samas aga on kutsetunnistus vaid vähestel maakleritel.

 

‘Maaklerite koja andmetel on kehtiva kutsetunnistusega atesteeritud
maaklereid umbes 160,’ ütles Rüütel kutsetunnistusega maaklerite arvuks.

 

Sellal on kinnisvara vahendusega tegelevaid äriettevõtteid 3000 ringis.

 

‘See tekitab d_ungliolukorra, et kinnisvaramaakler võib olla ükskõik, kes,’ tähendas kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor.

 

Ta ütles, et maaklerite seas on kutseoskuste, hariduse ja harituse tase valdavalt madal, sest inimesed ei viitsi koolitustele minna.

 

Samas tuleks Rüütli sõnul vägagi praktilistel põhjustel
liikuda selle poole, et kutsetunnistus oleks enesestmõistetav.

 

‘Kutsekoja poolt kehtestatud kutsestandard on täiesti piisaval tasemel ja selle alusel läbiviidavad koolitused tagavad vajalikus mahus teadmised klientide nõustamiseks,’ kõneles Rüütel.

 

Ta soovitas, et maaklerite motiveerimiseks võiksid inimesed kasutada ainult kutsetunnistusega maakleri teenuseid.

 

Lisaks maakleri nimele võiksid inimesed huvi tunda ka kutsetunnistuse ja maakleri poolt esindatava kinnisvarabüroo vastu. Maakleril võiks olla Kinnisvarafirmade Liitu kuuluv firma taga, et probleemide korral oleks, kuhu päärduda.

 

Ettevaatlikkust peaks tekitama ka see, kui maakler kinnitab, et tema kaudu on soodsam vahendustasu sularahas tasumise korral. See võib Rüütli sõnul tähendada, et maksud jäävad maksmata ja tehingust jälge maha ei jää.

 

Probleeme esineb ka kinnisvara hindajate puhul.

 

Ta tõi näite, et tunamullusel suvel pakkus kinnisvara hindaja
eksperthinnangut Haapsalus näiteks 500 krooni (32 euro – toim) eest.
‘Ka tüüpkorteri puhul ei kujuta ette hindamist, mida ka pangad
aktsepteeriksid, hinnaga all 60-70 euro, ‘ ütles Rüütel hindamisaktide
normaalse maksumuse kohta.

 

Allikas: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/kinnisvarafirmade-liidu-juht-maaklerite-kutseoskuste-tase-valdavalt-madal.d?id=63669322

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus