Kuu: september 2009

Kasutusluba on ehitusseaduse (§ 32) järgi kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Kasutusloa taotlemine
Kasutusloa taotlemiseks on vajalik kohalikule omavalitsusele (Tallinnas Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse osakonnale) esitada:

1. ehitise kasutusloa täidetud taotlus;
2. omandiõigust tõendav dokument;
3. ehitusprojekt koos kaasneva dokumentatsiooniga (sh ehitusluba, ehituspäevikud, kaetud tääde aktid, kasutatud materjalide sertifikaadid, energiamärgis);
4. teostusjoonised või mõõdistusprojekt;
5. ning tasuda kohalikule omavalitsusele riigilõiv.

Riigilõivu suurus on 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba. üksikelamutel, suvilatel, aiamajadel ja taluhoonetel on riigilõiv 500 krooni.

Oluline on teada, et kaasomandis ehk mitme isiku ühises omandis (eramu on mitme inimese nimel, kortermajadel on ühisosa kaasomandis jne) oleva ehitise korral tuleb kasutusluba taotleda ühiselt.

Sõltuvalt kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest määratakse ehitise vastuvõtmise komisjon, kuhu lisaks kohaliku omavalitsuse spetsialistidele võidakse kaasata ka spetsiifiliste ametkondade (päästeamet, keskkonnakaitse, tääinspektsioon, tervisekaitse, Tallinna kultuuriväärtuste amet jm) inspektoreid.

Eelmainitud komisjon kontrollib ehitise vastavust ehitusloa projektile ning allkirjastab koos omaniku, projekteerija, omanikujärelevalve ja ehituse peatäävõtjaga ehitise ülevaatamise akti.

Tallinnas on vajalik kooskõlastatud ehitise ülevaatuse akt esitada juba taotlemise alusmaterjalina.

Kehtivate õigusaktide kohaselt on kasutusloa väljastajal õigus põhjendatud juhtudel nõuda ka ekspertiisi tellimist.

Kohalik omavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast.

Väljastamisest keeldumise alused on fikseeritud ehitusseaduses (§ 32, millele lisandus
1. maist 2009 lõige 1 punkt 6¹, mis sätestab järgmist: kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist. Olulise erinevuse puhul on vajalik taotleda uus ehitusluba).

Tähtis on, et kasutusluba väljastatakse ehitusloa saanud ehitusprojekti järgsele ehitisele. Eesmärgiks on vältida kohati nii tüüpiliseks saanud «ehitusloas lubatud 20 korterist saadi müüdud 40 korterit» skeeme.

Kasutusloa taotlemisel on üheks tõsisemaks probleemiks erisused ehitusprojekti ja tegelikult teostatud tääde vahel. Ehitusseaduses on lubatav erinevus ehitusprojektist konkreetselt määramata.

Ilmselt on lubatavaid erinevusi raske seaduse raamidesse suruda, sest variante on mõõtmatu arv.

Praktikas võib tekkida küsimus, kas ukseava asukoha muutmine kergvaheseinas peab olema aluseks uue ehitusloa taotlemiseks. Tähtis on, et nn kosmeetilisi muudatusi tehes ei tohi minna vastuollu ehitise nõuetele vastavusega.

Tühisena näiv muudatus võib sageli põhjustada järgmise probleemi, näiteks antud ukse näite puhul tuletõkkesektsioonide muutumise.

Enamasti väljastatakse ehitusluba kahjuks ainult eelprojekti alusel, mis edasise ehitustegevuse käigus pidevalt muutub, täieneb ja täpsustub.

Kasutusloa taotlemisel on suurimaks probleemiks ehitusprojektis ettenähtud tääde tegemata jätmine ja/või osaline teostamine.

Näiteks asendatakse märgatava rahalise kokkuhoiu saavutamiseks projektis nõutav kahekordne tuletõkke kipsplaat tavalise ühekordse kipsplaadiga.

Hilisemal välisel vaatlusel on aga vahet kahjuks võimatu teha.
Sellega on aga ehitise tulepüsivus oluliselt vähenenud ehk hoone vastavus nõuetele ei ole tagatud.

Kasutusluba peab olema

õiguslikus mõttes peavad kõik väljaantud ehituslubadega alustatud ehitustääd lõppema kasutusloaga, välja arvatud elamiseks mittekasutatav väikeehitis ja riigisaladusega kaetud või salastatud välisteabega ja riigikaitselised ehitised.

Kasutusluba on vaja taotleda ka renoveerimistääde järel, kui selle kohta on väljastatud ehitusluba. Oluline on teada, et kui ehitustegevust ei alustata, aegub ehitusluba kahe aasta jooksul. Kasutusluba on seevastu tähtajatu.

Kasutusluba väljastatakse ehitusloa projekti alusel saadud ehitusloale, igale korterile eraldi kasutusluba ei väljastata. Kasutusloa saab seega kogu kortermaja tervikuna.

Paberkujul kasutusluba lisatakse tavapäraselt üleandmisega seotud dokumentide kausta. Sellest üks eksemplar säilib kohaliku omavalitsuse arhiivis, teine ehitajal ja kolmas arendajal või omanikul (korteriühistul või valitsejal/halduril).
Kasutusloa puudumine

Kui kasutusluba puudub, siis:
1. ehitise kasutamine on ebaseaduslik;
2. kohalik omavalitsus võib trahvida;
3. kindlustusasutus võib keelduda hüvitise maksmisest.

Ka kinnisvara müügitehingute juures hakatakse üha rohkem kontrollima kasutusloa olemasolu. Kasutusloa puudumine võib olla argumendiks müügihinna alandamisel.
Kasutusluba ei garanteeri ehituskvaliteeti.

Ehitustääde kvaliteedi tagab ainult kõigi nelja osapoole ehk omaniku, arhitekti/projekteerija, omanikujärelevalve ja ehitaja usaldusväärne ning toimiv koostää.

Ehitusettevõtja ei saa väita, et kasutusloa andmine kohaliku omavalitsuse poolt võtab ära ehitusettevõtja vastuse ehitustääde kvaliteetse teostamise eest.

Tähtis on teada, et ehitusseaduse § 4 järgi algab ehitusettevõtja poolt antud garantii lepingus fikseeritud ehitustääde lõppemise kuupäevast või üleandmise-vastuvõtmise päevast, mitte kasutusloa väljastamise kuupäevast.

Kokkuvõtteks

Eelduslikult peab saama maja ostes või äripinnal äritegevust alustades küsida müüjalt või üürileandjalt kasutusluba.

Kasutusluba ei taga, et teostatud ehitustääd on kvaliteetsed, kuid seaduse silmis tähendab kasutusloa väljastamine ehitustääde lõppemist.

Kasutusloata kasutusele võetud ehitisel võib õnnetusjuhtumi korral tekkida kindlustushüvitise saamisel tõsiseid probleeme.

Kasutusluba on lisaks ehitusprojektile ja ehitusloale üks olulisemaid dokumente ehitise dokumentatsioonis.

Pane tähele!

1. Kõik ehitusloa alusel tehtavad ehitustääd peavad lõppema kasutusloaga.

2. Kasutusloa väljastab kohalik omavalitsus.

3.  Kõik kasutusload on üleval riiklikus ehitusregistris www.ehr.ee

4.   Kasutusluba ei garanteeri ehitustääde kvaliteeti.

Allikas: 16.september 2009.a. Postimehe lisa Kodu&Kinnisvara

Selleaastase festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kus Disainiää üritused haaravad enda alla pea kogu Rotermanni kvartali, sh hooned nagu Prooviveski, Elevaatori ja Nisu-rukkiveski.  

Kultuurihuvilistel on võimalik seekord kuulata ja vaadata esinejaid ning loojaid Poolast, Sloveeniast ja Soomest kuni Prantsusmaa, Austria ja Austraaliani välja.  

Disainiää raames toimuvad seminarid, avatakse mitmeid näitusi, oma kollektsioonidega üllatavad publikut Eesti tuntud moeloojad ning toimub heategevuslik disainioksjon, kust kõigil on võimalik omandada ainulaadset ja unikaalset disaini. 

Linnarahvale on avatud ka temaatiline välikino ning jälgida saab põnevat kokkade võistlust. Lisaks kõigele sellele sisutavad nelja päeva mitmed muud installatsioonid, performance’d, seminarid, välieluruumi väärtustavad ettevõtmised ja täätoad 

 

Disainiää raames toimub konkursside “Eesti disain ja elukeskkond 2009” ja „Eetiline Eesti suveniir“ võitjate väljakuulutamine. 

Kõik festivali üritused on külastajatele tasuta (va. Moeshow „Miks elu on nagu on?“ ja kokkade võistlus ‘Disainitud kulinaaria’).

Festivali pidevalt täieneva programmi leiad aadressilt:  www.disainioo.ee (http://www.youtube.com/watch?v=ih3tOs8wS7s) 

Festival korraldaja on Eesti Disainerite Liit.   

 

Peakorraldaja:

Ilona GurjanovaEesti Disainerite Liit, esinaine

Tel +372 55 573 687 

 

Info edastas:

Andre PoopuuRotermann Eesti Oü turundusjuht

Tel +372 50 39 696

E-mail andre.poopuu@rotermann.com

 

 “MASU JA KINNISVARASEKTOR”

(arengud kinnisvaraturul)

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU SEMINAR

koostääs NORDEA PANGAGA, 9. oktoobril 2009.a.  Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, Tõnismägi 2, Tallinn

 Seminari tasu 1200 krooni, EKFL liikmesfirma täätajale 800 krooni  (ei lisandu käibemaks)

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

 Seminari moderaatoriks Tõnis Rüütel

Päevakava ja esinejad:   

12.00 – 12.20 registreerimine 

12.20 – 12.30  Seminari avamine                                  

12.30 – 13.15 Targalt talitades põhjast välja

Sander Klaos, Nordea Panga analüüsi osakonna juhataja

Loit Linnupõld, Nordea Panga tootejuhtimise osakonna juhataja

13.15 – 14.00 Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Andres Pärloja, AS Koger&Partnerid juhataja

14.00 – 14.45  äripindade üürilepingute ülesütlemise, muutmise ja sõlmimise praktika MASU tingimustes

Kaido Loor, Sorainen Advokaadibüroo partner

 14.45 – 15.05 KOHVIPAUS

 15.05 – 15.50  Võlgnike õigused ja võimalused tagatiste realiseerimisel ning sundmüügil

Leho Pihkva, Sorainen Advokaadibüroo advokaat        

15.50 – 16.35 Ettevõttesiseste ressursside kasutamine turundustegevuses ehk ise ja… odavamalt

Jüri Peetson, Turundusagentuuri Goldberg, Ivanov ja Tamm loovjuht 

16.35 – 16.45 Seminari kokkuvõte  

 

Raha ongi ju võetud käibele selleks, et kaubavahetust hõlbustada. Kui vahetuseks sobivate asjade omanikel õnnestub teineteist leida, on kõige õigem sõlmida vahetusleping.

Vahetuslepingu sõlmimine eeldab, et samaaegselt soovivad kaks või enam omanikku võõrandada endale kuuluvat asja ning omandada vahetuslepingu teisele poolele kuuluva asja. Kui kas või üheks vahetatavaks objektiks on kinnisasi, laieneb vahetuslepingule kohustusliku notariaalse vormi nõue.

Lisaks kindlustundele, et vahetaja saab üleantava asja asemele talle sobiva teise asja, aitab vahetusleping hoida kokku kulusid – vormistatakse üks leping ja tasuda tuleb ühe lepingu notaritasu.

Vahetus on samuti müük

Vahetuslepingu puhul kehtivad kõik samad põhimõtted nagu müügilepingu puhul. Tegelikult sisaldabki vahetusleping endas kahte müügilepingut.

Kumbagi vahetuslepingu poolt loetakse talle kuuluva kinnisasja müüjaks ja teisele poolele kuuluva kinnisasja ostjaks – ostuhinna tasumise asemel antakse teineteisele üle aga vahetatavad objektid.

Vahetada saab ka erineva väärtusega objekte – sellisel juhul lepitakse vahetuslepingus kokku, millise rahasumma peab madalama väärtusega objekti omanik kõrgema väärtusega objekti omanikule hüvitisena maksma.

Vahetada saab nii samaliigilisi kui ka erinevaid kinnisasju – suvilat maja vastu, maja korteri vastu, ühte kinnisasja mitme kinnisasja vastu.

Kui vahetatakse üks suurem kinnisasi mitme väiksema kinnisasja vastu, on võimalik kokku leppida, et väiksemate kinnisasjade omanikud omandavad suurema kinnisasja mitme peale ning iga suurema kinnisasja omanik saab ühe väiksema kinnisasja ainuomanikuks.

Selline vahetus on sobilik juhul, kui ühe pere liikmed soovivad kokku kolida ja teise pere liikmed iseseisvat elu alustada.

Vahetuslepingu tagatised

Vahetuslepingu täitmise tagamiseks sobivad kõik müügilepingus kasutatavad tagatised. Kui vahetuse tulemusena peab üks pool maksma teisele poolele hüvitist, on mõistlik vahetuslepingu käigus koormata suurema väärtusega objekt hüvitise saamiseks õigustatud poole kasuks hüpoteegiga.

Sellisel juhul on hüvitise mittesaamisel võimalik nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüüki.

Vahetuse tulemusena tasumisele kuuluva hüvitise maksmiseks on võimalik krediidiasutusest taotleda laenu ning vahetuslepingu käigus saab vahetuslepingu objektiks olevat vara krediidiasutuse kasuks hüpoteegiga koormata.

Vahetuslepingust taganemise korral tekib õigus oma endist kinnisasja tagasi nõuda.
Vahetuslepingu, nagu ka müügilepingu puhul, on tähtis välja selgitada, et omandatav objekt vastaks lepingutingimustele ning et sellega seoses ei oleks võlgnevusi.

Tasaarvestamine

Kinnisasja valduse üleandmisega vahetuslepingu puhul üldjuhul probleeme ei teki – pooled saavad ruume vabastada samaaegselt.

Kui hiljem peaks ilmnema, et omandatavatel asjadel on puudused, on vahetuslepingu pooltel võimalik vastastikuseid nõudeid tasaarvestada.

Vahetuslepingu puhul tuleb arvestada, et kinnisasja vahetamisest saadav kasu maksustatakse tulumaksuga.

Ka juhul, kui vahetajad vahetuslepingu tulemusena teineteisele mingeid hüvitisi ei maksa, peab kumbki vahetaja arvestama, et ta saab vahetuse tulemusena kasu või kahju, mille suuruseks on üleantava asja soetamismaksumuse ja omandatava asja turuhinna vahe.

Erandid, millal vahetusest saadavat kasu tulumaksuga ei maksustata, on kirjas tulumaksuseaduses. Muu hulgas ei maksustata tulumaksuga alalise või peamise elukoha ja ostueesõigusega erastatud eluruumi vahetamisest saadavat kasu.

Samas peab kinnisasja kinkena või pärandina omandanud isik arvestama, et kinnisasja teise kinnisasja vastu vahetamisel tuleb deklareerida kogu omandatava kinnisasja turuhind vahetusest saadud kasuna ning selle pealt tuleb maksta tulumaks.

Allikas: 16.september 2009.a. Postimehe lisa Kodu&Kinnisvara

Avamispäeval esitletakse külalistele avatud stuudiote ideed, mis teostus kunstnike initsiatiivil. Näidatakse digitaalset fotoarhiivi Loovala tekkimisest. Paralleelselt elava muusika ja muude üritustega toimub igas Loovala-ühikus ringi-teemaline tegevus, millest külalised on oodatud osa võtma: graafikud õpetavad ideaalset ringjoont joonistama; maalikunstnikud esitlevad värviringi, tekstiilikunstnikud püüavad ringikujulise kujundi siiditoorikule, kullasseppadel on ka midagi varuks, õnneküpsise kunstistuudio pinnal tehakse külaliste kaasabil ringikujuline kollaa_. 

 

 

Loovalas tegutsevad graafikud Kaija Kesa, Tanel Rannala, Margot Kask, Lilli-Krõõt Repnau, Allan Tõnissoo, Lembe Ruben; maalikunstnikud Rain Ader, Toomas Tõnissoo, Kadri Kangilaski, Leho Rubis, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Kaie Kal, Anna-Liisa Pärt, Ave Nahkur, Soho Fond; tekstiilikunstnikud Mari Aruoja, Monika Järg, Kadi Pajupuu; klaasikunstnik Mari-Liis Makus; graafikadisainer Marge Robam; kullassepad Karin Kersa, Renee Luik; Kaire Jakobsoni kunstitarvete kauplus-stuudio õnneküpsis. 

 

 

ühismõtlemisest sündiv teos, st piiri ületamine erinevate erialade vahel – see on Loovala tulevik. 

 

 

Loovala avatakse pidulikult teisipäeval, 15 septembril kell 16.00. 

 

Kus Loovvala asub? Postimaja ja kobarkino taga Rotermanni kvartali majadevahelisel alal, oranzi-musta-pruuni-valge maja sisehoovis Kirsimäel. Vaata lisa: www.rotermannikvartal.ee/asukoht    

 

 

Lisainfo:

Kaire Jakobson

Loovvala üks asutajatest

Tel +372 55 919 647

E-mail tuneyourinput@netscape.net 

 

 

Info edastas:

Andre PoopuuRotermann Eesti Oü

turundusjuht

Tel +372 50 39 696

E-mail andre.poopuu@rotermann.com

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus