Kuu: august 2014

EKI konjunktuuribaromeetrite andmetel on kindlustunne ettevõtluses viimase kuuga halvenenud, tarbijate kindlustunne on paranenud

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga tõusis (indikaator juunis –4, juulis –1) ja püsib pikaajalisest keskmisest (–10) paremal tasemel. Paranesid ootused Eesti majandusolukorra suhtes, säästuprognoos ja tööturu prognoos. Inflatsiooniootused püsivad madalal tasemel.

Perede rahanduslik olukord on natuke parem kui aasta tagasi juulis. 42% peredest suudab säästa, 51% kulutab nii palju kui teenib ja 7% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu.

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne juulis vähenes (indikaator juunis +23, juulis +17), kuid on endiselt muude majandusharude hulgas parim ja on parem ka kaubanduse pikaajalisest keskmisest. Viimase 3 kuu müük on läinud hästi. 57% kauplusi suurendas käivet, 30% käive ei muutunud ja 13% käive kahanes. Müügiprognoos järgnevaks 3 kuuks on mõõdukalt halvem kui eelmisel aastal samal ajal ning halvem kui eelnevatel kuudel. Müügi suurenemist prognoosib 32% kauplusi (juunis 45%). Suvine hooajaline töötajate arvu suurendamine on möödas ja 87% kauplustel töötajate arv järgnevatel kuudel ei muutu. Ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on muutnud negatiivseks (saldo juunis +4, juulis –5) ja 16% kaupluste arvates on konjunktuur 6 kuu pärast halvem kui praegu.

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on juulis –3 ja see on halvem kui eelmisel kuul. Teenuste müük ja nõudlus on viimastel kuudel enamikes teenindusharudes küll suurenenud, kuid samas mitmed harud ootavad järgnevalt 3 kuult nõudluse ja müügi langust. Vähenevat nõudlust järgneva 3 kuu jooksul nimetasid 63% reklaamiagentuuridest, 34% maanteetranspordi ettevõtetest, 31% telekommunikatsiooni ettevõtetest, 26% logistikafirmadest. Suvine nõudluse langus on enamikele neist valdkondades olnud iseloomulik aastaid.

Märkimist väärib toimuv kinnisvaraturu korrektuur. Esmakordselt peale 2009. aastat on negatiivsele poolele kandunud kinnisvarasektori kindlusunne (–6) ja iga viies ettevõte näeb ette ärikonjunktuuri halvenemist II poolaastal.

Ehitusettevõtete kindlustunde langus jätkus ka juulis (juunis –14, juulis –21) ja kindlustunne on oluliselt alla pikaajalist keskmist (–1). Tellimuste portfell on tavapärasest õhem igal teise firmal. Keskmiselt on ettevõtetel tellimusi 3,5 kuuks (aasta tagasi 3,7 kuuks). Madalam on kindlustunne elamute ja rajatiste ehitajatel, kõrgem mitteeluhoonete ehitajatel.

Ootuste kohaselt järgneva 3 kuu jooksul ehitustööde maht kasvab, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline ning 20%-l ettevõtetest tellimuste vähenemine jätkub. Enamuse (84%) ettevõtete hinnangul ehitushinnad ei muutu.

Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud (kindlustunde indikaator nii juunis kui juulis –1). Eksporttellimuste osas on endiselt olukord kesine.

Viimasel kuudel on ettevõtjad küll suutnud toodangu mahtu kasvatada (saldo +14), kuid seda vähem kui eelmisel aastal. Suurema osa (66%) tööstusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt, kuid 22%-l ettevõtetest on tellimusi alla tavapärase. Töötajate arv tööstussektoris järgnevatel kuudel natuke kahaneb ja müügihinnad püsivad paigal.

Kindlustunde indikaatorid (sesoonselt tasandamata), juuli 2014

Teenindusbaromeeter1

Juuli 2014

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator langes juulis –3-le. Arengud olid sektorite lõikes erinevad. Kuna nõudlus mitmes sektoris vähenes, siis teenuste müügi kasv tervikuna aeglustus. Ka järgmise 3 kuu nõudluse prognoosid on tavalisest madalamad.

Teenindussektori ettevõtete kindlustunde indikaatori2 maikuus alanud langus juulis jätkus ja kindlustunne (–3) on allpool juuli pikaajalist keskmist taset (+20). Kindlustunne langes juuniga võrreldes seitsmes vaatlusaluses teenindussektoris ja tõusis kolmes. Kindlustunde langus on osalt tingitud hooajalistest põhjustest (näiteks logistika- ja transpordisektoris), aastases võrdluses on kindlustunne aga kõige enam langenud kinnisvaraturul, vähemal määral transpordi- ja turismisektoris. IT teenuste turul ja hotellinduses on olukord parem kui aasta tagasi, restoranidel sama.

Võrreldes eelmise kuuga langesid kõik kindlustunde indikaatori komponendid: teenuste müügi kasv aeglustus viimastel kuudel (saldo3 juulis +4, juunis +23, mais +14), vähenenud nõudlusega ettevõtete osakaal suurenes 29%-le (saldo –3, juunis +14), ja ettevõtete prognoosid lähema 3 kuu nõudluse suhtes alanesid (saldo –11, juunis –3, mais +11). Kõik eeltoodud näitajad on ka allpool eelmise aasta juuli taset. Samas on ressursside rakendatus, mis on 83%, samal tasemel kui eelmise aasta juulis.

Äritegevust piirab peamiselt ebapiisav nõudlus, seda 45% ettevõtetel, 15%-l on probleemiks vajaliku tööjõu puudus, 12%-le on suurenenud muude piiravate tegurite, sh riikidevaheliste pingete mõju. Töötajate arv kasvas eelmistel kuudel peaaegu igas viiendas ettevõttes (saldo +7) ja lisatööjõudu vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +6), eriti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektoris, restoranides ja hotellides. Hindade tõusu kiirus järgmistel kuudel ei muutu (saldo +7).

Ärikonjunktuuri poole aasta pärast prognoosivad IT-ettevõtted, hotellid ja restoranid praegusest soodsamana, kuid ootused teenindussektoris tervikuna on veidi tagasihoidlikumad kui aasta tagasi (saldo –7, juulis 2013 –4).

1 Koostatud juulis 330 teenindusfirma hinnangute põhjal. Baromeeteruuring on läbi viidud Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

2 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab teenuste müüki ja nõudlust eelmisel 3 kuul, ning järgmise 3 kuu nõudluse prognoosi

3 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed

TEENINDUSBAROMEETER, JUULI 2014

(saldod %-des)

Kinnisvara

Kinnisvarateenuste turul jahenemine jätkus. Kindlustunde indikaatori näit langes miinuspoolele
(–6-le) ja on oluliselt madalam kui eelmise aasta juulis (+33), sest nõudlus pöördus eelmistel kuudel langusele (saldo –20) ja langustrendi jätkumist prognoosivad ettevõtted ka järgmiseks 3 kuuks (saldo –4). Eelmise 3 kuu müügitulemused ei olnud nii head kui varasematel kuudel (saldo juulis +7, juunis +14), seejuures 24%-l ettevõtetel müük eelmisel 3 kuul siiski kasvas, 59%-l ei muutunud ja vaid 17%-l vähenes. Lähema poole aasta jooksul ettevõtete hinnangul olukord soodsamaks ei muutu – ärikonjunktuuri 6 kuu prognoosi saldo on liikunud miinuspoolele (–7).

Vähese nõudluse mõju äritegevust piirava tegurina on kasvanud, juulis oli see piiravaks 45%-le ettevõtetele (aprillis 13%-le), 10% ettevõtete tegevust häirisid finantsprobleemid, 31%-l tegevuses takistusi ei olnud. Töötajate arv viimastel kuudel kasvas (saldo +7) ja lisatöötajaid vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +14). Teenuste hinnatase jääb lähemal 3 kuul valdavalt samaks (90%-l ettevõtetel), 10%-l tõuseb.

KINNISVARABAROMEETER

(vastuste jagunemine %-des)

KINNISVARABAROMEETER

(saldod %-des)

Kuigi väärtpaberite ostmiseks on vaja palju vähem raha kui korteri soetamiseks ja aktsiakontot hallata pole kulukas, eelistavad eestlased raha paigutada kallisse kinnisvarasse.

 

Eestlane peab kõige kindlamaks ja tulusamaks kinnisvarasse investeerimist. Konjunktuuriinstituudi Swedbanki tellimusel korraldatud uuringust selgus, et 55% vastajatel oli võimalik investeerimise huvides oma igapäevast tarbimist piirata. Tuleviku kindlustamiseks usaldatakse enim kinnisvara – nii vastas 47% küsitletuid. See edestab ülekaalukalt nii aktsiatesse kui ka pensionisammastesse investeerijate osakaalu (vastavalt 13% ja 8%). Sealjuures usub kinnisvarasse enim kõrgema sissetuleku ja kõrgharidusega pigem noorepoolne Tallinna mees.

 

Samal ajal on eestlased oma kinnisvaraga emotsionaalselt väga tugevasti seotud ega taha seda müüa ka majandusraskuste tekkides. Häda korral kinnisvara müümine läheb vastuollu ootusega vanaduspõlves kinnisvarast majanduslikku tuge saada. Seetõttu peaks eestlane mõtlema alternatiivsetele investeeringutele. „Kaaludes konkreetseid investeeringuid, tuleb eelkõige lähtuda investeerimise, kogumise eesmärkidest – sellest, mille jaoks raha kõrvale pannakse,” märkis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Lee Maripuu. Tema soovituse järgi tasub esimese asjana üle vaadata oma säästutagavarad, et näha, kui kaua suudetaks näiteks ootamatu tääkaotuse või haiguse korral ilma sissetulekuta hakkama saada. See osa sääste peaks olema paigutatud võimalikult turvaliselt ja suure tootluse teenimine ei saa olla eraldi eesmärk. „Riskantsemaid investeeringuid, nagu aktsiad ja fondid, võiks kaaluma hakata alles olukorras, kus nn likviidsuspuhver on juba olemas ja raha säästetakse kaugemate eesmärkide (vähemalt kolm aastat) tarvis. Näiteks pension ja lapsed,” lisas Maripuu.

 

Uuringust selgus ka paradoks: kuigi inimesed peavad kinnisvarasse investeerimist kõige tulusamaks, ei jälgi nad oma investeeringu väärtust turul. Seega nad ei tea, kui palju neile kuuluv vara väärt on, ja müügi korral ei pruugi hind ootustele vastata. ühtlasi ei anta endale aru, et kinnisvarasse investeerimine pole ühekordne kulu, vaid toob edaspidigi väljaminekuid. „Kinnisvarainvesteeringu eest hoolitsemine on laias laastus kindlasti kulukam ja energiamahukam kui väärtpaberiportfelli haldamine,” märkis Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu. Teisalt on kinnisvara võimalik käega katsuda, näiteks oma korteris ise remonti teha ja maja ümbert muru niita. Väärtpaberitega toimetavad aga teised. Bärsiettevõtte väikeaktsionäril pole erilist võimalust ettevõtte käekäiku mõjutada. Väärtpaberite puhul on plussiks see, et võib alustada suhteliselt väikese summaga ja kui elamisest raha üle jääb, kasvõi iga kuu väärtpabereid juurde osta. „Kinnisvarainvesteeringul on n-ä sisenemisbarjäär ja tehingukulud oluliselt kõrgemad. Vajaduse korral saad väärtpabereid kiiremini rahaks vahetada kui kinnisvara. Kui investeerimisel aga südamest määda paned, on nii aktsiate, kinnisvara kui ka ükskõik mis muu investeeringu puhul lõpptulemus ikka üks: tühjad taskud,” selgitas Tammistu.

 

Kodu pole investeering

 

Investor Rene Ilves tõdes, et enamik inimesi ostab kinnisvara oma koduks ja seda ei saa pidada investeeringuks. „Investeeringu eesmärk peaks olema toota passiivset tulu, oma kodu toodab aga ainult kulu. Eestlaste esimene valik on traditsiooniliselt olnud kinnisvara, seda peamiselt seetõttu, et kinnisvara ostmiseks saab võtta väga lihtsalt ja soodsa intressiga laenu. Teistesse investeerimisinstrumentidesse paigutatakse tavaliselt oma kapitali, mida paljudel lihtsalt pole,” nentis ta.

 

Kui 2009.–2010. aastal oli investeerimisvõimalusi rohkem kui investeerijaid, siis praegu on investeerimisvõimalused väga piiratud: paljud kapitaliomanikud on hirmust üle saanud. „Kui kellelgi on tekkinud raha ülejääk ja ta soovib seda kuhugi paigutada, siis minu esimene soovitus on kaaluda ise ettevõtjaks hakkamist,” ütles Ilves.

 

„ühest vastust küsimusele, kas alati osta aktsiaid või alati osta kinnisvara, pole – see sõltub sellest, mis parasjagu maailmas toimub,” sõnas Arengufondi majandusekspert ja tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik. Tema arvates peaks targal investoril olema nii kinnisvara kui ka aktsiaportfelli, et riske hajutada. „Kui me vaatame kolm aastat ette, siis ma ütleks, et täna on aktsiaturud ülehinnatud, tegu on mõningase mullistumisega. Täna tuleks olla ettevaatlik väärtpaberiinvesteeringutega aktsiaturgudele ja kinnisvara on võib-olla mõistlikum. Aga kui aktsiad kukuvad maailmas 30–40%, siis olukord muutub ning aktsiad lähevad võrreldes kinnisvaraga soodsamaks,” selgitas ta.

 

Alustajale sobiksid fondid

 

LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul võiks investeerimist alustada emmal-kummal moel: kas käia välja korraga veidi suurem summa (nt 1000 eurot) või investeerida perioodiliselt väiksem summa (nt 50 eurot kuus). Alustav investor võiks Vallikivi soovitusel mõelda eelkõige fondidele: nende sisenemistasu on väike, enamasti 1% investeeritavast summast, ja hästi hajutatud, investeering on tehtud kümnetesse, mõnel juhul isegi tuhandetesse aktsiatesse. „Fonde valides tuleks esmalt vaadata, kui suured on tasud. Sisenemis- ja väljumistasud võiksid jääda 1–2% piiresse. Fonde valides tuleks lähtuda oma riskivalmidusest: mida väiksem on huvi riske võtta, seda laiapõhjalisem peaks fond olema,” märkis ta. Ka võlakirjade osakaaluga saab oma riski vähendada: mida rohkem on fond võlakirjade poole kaldu, seda väiksem on fondi risk. Lihtsaim võimalus oleks osta indekseid järgivaid fonde, mis investeerivad samadesse aktsiatesse, mis kuuluvad indeksisse, näiteks USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks või tehnoloogiasektori aktsiaid koondav Nasdaqi indeks.

 

Kohalikule või Balti bärsidele investeerimisel olulist vahet ei ole, internetipangas saab tehinguid edastada üle kogu maailma. „Küsimus võib olla teenustasus, sest enamasti on Balti väärtpaberite teenustasud odavamad,” lisas Vallikivi. Balti aktsiaturg taastus küll 2008. aasta kriisist päris kiiresti, kuid pärast seda on ettevõtete kasv takerdunud ja investorite huvi kohalike ettevõtete vastu vähenenud. See aga on aktsiate hindadele kehvasti mõjunud. 

 

Bärsihai soovitab algajale investoriledividendiaktsiaid

 

LHV investeerimis- ja kauplemismängu Bärsihai kahe viimase aasta võitja Marat Kasparov märkis, et mängus tehtut ta päristurul ei kordaks. „Mängus võtsin maksimaalse riski, kuid see pole jätkusuutlik strateegia. Tegelikkuses tuleb riske siiski maandada. Investeerimise puhul on 10–25% tootlust väga hea tulemus, päevakauplemisel aga mitte. Igapäevaselt tegelen päevakauplemisega ja olen sellega tegelenud aktiivselt viis-kuus aastat,” ütles Kasparov. Kui iseloom ei kannata väga riskimist ja soovite pigem madalat ja turvalist riski, siis soovitan dividendiaktsiaid: panku, telekome, riigiettevõtteid – näiteks Tallinna Vesi.”

 

Kasparov soovitab unustada kõik ebalikviidsed instrumendid või keskkonnad nagu Forex, Bitcoin, sendiaktsiad, volatiilsusinstrumendid (mida suurem on volatiilsus, seda närvilisemalt liigub aktsia), püramiidid, futuurid (väärtpaberid, mis kohustavad vara tulevikus varem kokku lepitud ajal ja hinnaga ostma-müüma). „Uskuge mind, minust riskantsemaid inimesi on vähe. Kuid ei tohi loll olla, riskida tuleb õiges kohas ja õigel ajal ning kuldne reegel on see, et tasuta raha pole olemas,” kinnitas ta.

 

üürikorteri puhul tuleb esmalt mõelda sihtgrupile

 

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Selleks et soetatavat kinnisvara saaks vajaduse korral ka mõistliku aja jooksul ja tulusalt müüa, tuleb vaadata edasisi kulusid. Eriti remondifondi ja hoonega seotud laene, sest üldjuhul tuleb need tasuda omanikul, mitte üürnikul. Tuleb arvestada ostetava kinnisvara haldamisele kuluvat aega. Kas osta viis korterit äärelinna või sama raha eest kaks korterit kesklinna? üüritulu on üldjoontes sama, kuid ühel juhul on tääd rohkem, teisel juhul jälle vakantsus väiksem. Tühjana seisev kallim korter on nii saamata jäänud üüri kui ka kommunaalkulude tasumise vajaduse poolest suurem rahaline kaotus kui väiksemat, kuid pidevat positiivset rahavoogu tootev äärelinnakorter.

 

Investeerimise eesmärgil soetatavat eluaset tuleb vaadata kui kaupa, mis toodaks tulu. Esmalt tuleb mõelda sihtgrupile, kes seal tahaks elada, ja siis arvutada, kui palju see sihtgrupp maksta suudab. Kui osta korter mitte üüritulu teenimiseks, vaid pigem kordategemiseks, ajutiseks kasutamiseks ja hiljem müümiseks, tasub arvestada, et ostja ei maksa üldjuhul kinni korteris tehtud remonti ega sinna paigaldatud kvaliteetseid seadmeid. See-eest saab näiteks käägimääbli ja kodumasinatega korterit müüa kiiremini kui teisi samas hinnaklassis olevaid kortereid, milles neid ei ole.

 

Investeerides pange enne ostu kindlasti paika ajahorisont, kui kaua soovite raha konkreetse kinnisvara all hoida. Pikas perspektiivis on Eesti kinnisvara hinnad tõusuteel, kuid teatud juhtudel vähendavad ajas ja konkreetses piirkonnas toimuvad muutused ostetava kinnisvara väärtust. Näiteks kui naabrusse ehitatakse mürarikas, tolmu ja haisu tekitav tehas või merevaadet, mille eest märkimisväärse summa maksite, hakkavad varjama uusehitised.

 

Eestlane peab tulusaimaks investeerida kinnisvarasse

 

Swedbanki uuringust selgus, et 55% vastajatel oleks võimalik oma igapäevast tarbimist investeerimise nimel piirata. Tuleviku kindlustamiseks usaldatakse enim kinnisvara, ent oma korterit ei taheta müüa ka majandusraskuste leevendamiseks.

 

Kuhu eelistate oma vaba raha paigutada?

 

TELEFONIKüSITLUSELE VASTAS 800 EESTI ELANIKKU.

 

* Raha paigutamine „sukasäärde, madratsi või padja alla”, lapsed ja lapselapsed, väärismetallid (kuld), ettevõtlus, haridus

 

Aktsiatehingute tasud Eesti väärtpaberiturul

 

Investeerimisühing

Konto avamise tasu

Konto hooldustasu kuus Kuu hooldustasu aktsiaportfelli väärtuse järgi

Tehingutasu

 

 

kuni 5000 eurot

kuni 10 000 eurot

 

LHV

Tasuta

Tasuta Tasuta

Tasuta

3 eurot+0,20%

Danske Bank

3,2 eurot

0,83 eurot (kontol on kuni 10 000 eurot) 0,83 eurot

0,83 eurot

0,2%, min 9,59 eurot

SEB

1,6 eurot

min 0,77 eurot 0,77 eurot

2,3 eurot

0,2%, min 3,20 eurot

Swedbank

1,92 eurot

0,77 eurot (kontol on kuni 6391 eurot) 0,77 eurot

3,84 eurot

0,2%, min 3,20 eurot

 

 

 

 

Allikas: finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee

 

Eesti väärtpaberikeskuses (EVK) registreeritud väärtpaberikontot saab kasutada EVK-s arveldatavate väärtpaberite jaoks, näiteks tehinguteks Eesti, Läti, Leedu väärtpaberitega. Kõik tabelis toodud pangad pakuvad väärtpaberikontot, mis on EVK-s registreeritud.

 

Allikas: arileht.delfi.ee 

Omavahenditest soetatud kinnisvara on parim viis vaba raha paigutamiseks, sest tootlus üüritulust on oluliselt suurem kui hoiuseintress, märkis Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu.

Eestis ei peeta täpset statistikat selle kohta, milline on kinnisvaraturul osakaal koduomanike ja investorite vahel. Tammistu hinnangul on umbes 5-10% kinnisvara omanikest investorid, rohkem kindlasti mitte.

„Laenuga investeerijad on üldjuhul väikeettevõtted ja seda vähesel määral üksikute korterite näol. Omavahenditega ostmist tuleb ette kuni 60 000€, maksimaalselt 100 000€ suuruste ostude puhul,“ lisas ta.

„See on parim viis vaba raha paigutamiseks. Tootlus üüritulust on oluliselt suurem kui hoiuseintress, lisaks ei ole näha ka ohtu, et kinnisvarahinnad peaksid järsult langema, pigem on nad ikkagi kerges tõusus. Üüriturg on jätkuvalt aktiivne,“ jagas ta investeerimissoovitusi.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arco-vara-kuni-10-protsenti-kinnisvara-omanikest-on-investorid.d?id=69311363

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus