Kuu: mai 2010

Kinnisvaraarendaja Paul Oberschneider koos partneri Satnam Europe’iga sõlmisid 50 miljoni euro suuruse laenulepingu Swedbankiga refinantseerides oma kinnisvaraportfelli Eestis.

  

Laenulepingule eelnes kuu aega tagasi Saksa ehitus- ning aiakaupade keti Bauhaus keskuse avamine Tallinnas.  19 500 m² suurune kauplus Lasnamäel on esimene Bauhausi pood Baltikumis ning ühtlasi suurim ehitus- ning kodutarvete kauplus Eestis.

  

‘Hr. Oberschneider ja Satnam Europe on Swedbank'i kauaaegsed äripartnerid ning me oleme rõõmuga valmis häid suhteid jätkama. Uue Bauhausi kaupluse finantseerimine näitab, et kui on usaldus partnerite vahel ja hea äriidee, on pangad valmis uusi projekte finantseerima,’ rääkis Swedbanki kinnisvaraosakonna juht Ero Viik.

  

Ettevõttele kuulub kuus esmaklassilise asukohaga kaubanduskeskust kesklinnas ning magalarajoonides kogupinnaga 75 000 m² ja väärtusega üle 100 miljoni euro. Hüpermarketite ankurrentnikeks on suured kodumaised ja Skandinaavia jaemüügiketid nagu Rimi, Prisma ja Selver.

  

Satnam arendab kinnisvaraprojekte lisaks Balti riikidele veel Mandri-Euroopas, Suur­bri­tannias ning Lõuna-Aafrikas. Satnami juht Eestis on Ruben Gornischeff. Oberschneider on kinnisvaraarendusega Baltikumis tegelenud juba 17 aastat, mil ta on rajanud ja müünud viie tärni hotellide keti, äripindu ja korterelamuid. Rohkem kui 350 maakleriga viies Euroopa riigis tegutseva maaklerfirma Ober-Hausi Kinnisvara müüs Oberschneider 2007. aastal Soome investoritele.

  

Bauhaus loodi aastal 1960 ning on eraomanikule kuuluv Saksa firma, millel on rohkem kui 200 tütarettevõtet neljateistkümnes Euroopa riigis. Lisaks Saksamaale ka Austias, Hispaanias, Horvaatias, Taanis, Rootsis, Norras, Švetsis, Türgis, Sloveenias, Tšehhis, Ungaris, Soomes ja nüüd ka Eestis.

  

Lisainformatsiooni saamiseks helista:

  Kaja KirschFinantsjuhtTel:   +372 615 4170GSM: +372 501 2668

 

Nii nagu sai otsa kinnisvara buum, nii hakkab läbi saama ka Eesti kinnisvaraturu letargiline vaikelu. Põhjas on ära käidud: Tallinnas juhtus see juba 2009. aasta keskel, mujal veidi hiljem. Nüüd on alanud turu järkjärguline taastumine. Pealinnas, kus uued elamuarendused hakkavad taas hoogu sisse saama, läheb kinnisvaraturu aktiviseerumine kiiremini kui maakondades. Väikeseks erandiks on üksikud tõmbekeskused (näit Tartu) ja mõned turismi piirkonnad, kus võib täheldada ehitustegevuse mõõdukat elavnemist.

 

Nii arendaja kui potentsiaalne ostja on muutunud oluliselt teadlikumaks ja nõudlikumaks. Kinnisvara firmad ei saa enam klientidele oma tahtmisi ja mõttelaadi peale suruda. Klient dikteerib praeguse kinnisvaraturu suundumused ning tema nõudmistega tuleb igati arvestada. Lähimal paaril aastal pole selles valdkonnas olulisi trendi muudatusi ette näha. Tavaklient peab uue korteri ostmisel silmas pidama eelkõige arendaja tagapõhja, kinnistu asukohta ning hinna ja kvaliteedi tasakaalustatud suhet.

 

Valglinnastumise, isehakanud arendajate ja küprokpaleede aeg on läbi, kuid nende tagajärjed ulatuvad ka tänasesse päeva. Kasvav kütusehind on muutnud transpordi kulud kodunt tääle, kooli, kauplusesse, teatrisse, ämma sünnipäevale jm järjest kallimaks. Lisaks ilmneb kinnisvarabuumi aegsete kiirarenduste juures järjest uusi arendajate ebaprofessionaalsusest põhjustatud vigu. Majad lagunevad, trassid ja kommunikatsioonid on valesti või puudulikult paigaldatud. Selle tulemusena on halduskulud ülemääraselt suured, osa krunte vee all, osa hoopis ilma veeta.  Kõik see on toonud kaasa hulgaliselt pahandusi, tülisid ning kulukaid kohtuprotsesse.

 

Sekelduste vältimiseks tuleks enne uue pesakese soetamist kindlasti uurida kinnisvaraarendaja tagapõhja. Valida tuleks kindlasti mõni suurem ja tuntud arendusfirma, kellel on ette näidata aastate pikkused tääkogemused ja kes on suuteline pakkuma tõsiselt võetavaid garantiisid. Juhuslike üksiküritajatega ei maksa tegemist teha, lõppkokkuvõttes läheb see liiga kulukaks.

 

Järgmiseks kriteeriumiks on uue kodu asukoht. Kui pole plaanitud just maale elama asumist, siis tuleks kindlasti silmas pidada, et kodunt inimeste sekka jõudmine ei põhjustaks liiga suurt tüli ja vaeva ega asjatut aja- ning transpordikulu. Nii nagu mujal maailmas, on meilgi elupaiga asukoht muutunud kinnisvarahinna määramisel arvestatavaks teguriks.

 

Uusehituse kvaliteet on fookuses olnud pidevalt. Vahe on vaid selles, et tänaseks on ostjate nõudmised kasvanud ja edukas arendaja peab sellega senisest rohkem arvestama. Jälgitakse üha rohkem planeeringu praktilisust, täite- ja viimistlusmaterjalide kvaliteeti, tääde teostamise professionaalsust jpm. Ehitusmaterjalide osas kandub trend järjest enam äkoloogiliselt puhaste materjalide kasuks.

 

Rahanappuses vaadatakse üha rohkem ka hinda. Seetõttu on korterite ja majade puhul hakatud üha rohkem tähelepanu päärama ehitise funktsionaalsusele ning vältima ebapraktilisi ja raiskavalt kalleid lahendusi. See ei tähenda aga sugugi seda, et kõik mis on odav läheb majanduslanguse tingimustes hästi kaubaks. Vastupidi, raha loetakse rohkem ja selle eest tahetakse ka  kõrgemakvaliteedilist toodangut saada ehk teiste sõnadega – kui arendaja kasutab ebakvaliteetseid materjale ja ehitab lohakalt, siis neid arendusi normaalhinnaga enam müüa pole võimalik. Konkurents on tugev ja see panebki asjad paika. 

üha enam on kasvavad nõudmised ehitise säästlikule ekspluatatsioonile. Energiat raiskavaid ja ebapraktilisi hooneid on järjest raskem turustada. Kui kütte ja teised halduskulud kasvavad liiga suureks, siis selliseid pindu enam ei taheta. Uue kodu soetamisel on madalad kommunaalkulud muutunud otsustava tähtsusega faktoriks. Kinnisvaraostjad jälgivat hoolega Euroopa Liidu standardite järgi uusehitistele väljastatavat energiamärgistuse sertifikaati, millest selgub kohe, kas hoone on energiasäästlik või mitte. 

Majanduslangusele vaatamata on inimesed jätkuvalt uue kodu soetamisest huvitatud. Tõsi küll, mitte enam nii paaniliselt kui kinnisvarabuumi ajal, kuid seda nõudlikumaks ja valivamaks ollakse muutunud. See tähendab, et eelkõige peavad pingutama kinnisvara arendusega tegelevad ettevõtted ning kandma hoolt, et hinna ja kvaliteedi suhe oleks kliendi jaoks raudselt paigas. Võitjaks pole siin mitte ainult klient, vaid kogu Eesti ühiskond. Tänu turu poolt kehtestatud kõrgendatud nõudmistele on odavate, rohmakate ja linnapilti risustavate kinnisvaraprojektide aeg määdas. Juba lähiajal tahaks loota uute ja harmoonilisemate hoonete kerkimist avalikku ruumi.

 

Lõpuks on üüriturg meilgi hakanud jõudsalt kasvama. See on täiesti loomulik, sest maailma suurlinnades moodustab üüriturg kinnisvaraturu üldisest mahust ca 70-80%. Kaugeltki kõik ei taha ega saagi olla korteriomanikud. Paljudele on eluaseme üürimine palju praktilisem ja atraktiivsem, kui enese pikaks ajaks kinnisvaraobjektiga sidumine. üürituru laienemine Eestis on kõrgendanud kvaliteedinõudeid elamispinnale ning langetanud üüri- ja kinnisvarahindasid tervikuna. Lisaks pakub arenev üüriturg järjest enam konkurentsi planeeritavatele uusarendustele.  

Praegu elab Eesti kinnisvaraturg läbi põnevaid aegu. Palju on muutumas, palju ongi juba muutunud, sealhulgas ka mängureeglid. äri on muutunud tunduvalt ausamaks, palja bluffimisega enam midagi ära ei tee. Kliendid ootavad konkreetseid ja praktilisi arendusi, kindlaid lubadusi, kvaliteedigarantiisid ja paindlikku hinnapoliitikat. Sellest kõigest peavad turule allesjäänud arendajad ka lähtuma. Seda juba tehaksegi ja seepärast polegi meie kinnisvaraturg enam endine ning see ongi hea. Praeguses olukorras peavad kõik pingutama, kuid see eest on igaühel ka olemas suuremad võidu võimalused.

  

Andres Kraas
Arco Vara AS
Turundus- ja kommunikatsiooni direktor

üritusel loodetakse heade inimeste abiga koguda korralikke jalatseid nii lastele kui täiskasvanutele. Kingakaubamaja koostääpartneriks ettevõtmises on MTü Päästearmee Eestis, kes toimetab annetused abivajajateni.

 

Kingakaubamaja soovib anda seisma jäänud jalatsitele uue elu peredes, kelle sissetulek raskel ajal peamiselt toidule kulub. „Oleme kindlad, et annetuspäev toob abivajajatele teretulnud leevendust – seda kinnitab ka meie partner Päästearmee, kes oma tääs just nende inimestega iga päev kokku puutub,“ lisas Meri.

 

„Idee ürituse korraldamiseks sündis pisikesest ja praktilisest sündmusest – pilguheidust oma kinga- ja saapariiulile,“ ütles Kingakaubamaja esindaja Kersti Meri. „Paljude inimeste kingakapis on täiesti korralikke ja vähekantud jalatseid, mida aga omanik ise enam ei kanna. Sama lugu on lastejalatsitega – põnnid kasvavad neist tohutu tempoga välja. Kuna korralikku kraami ei sobi ära visata, tulebki käiku taaskasutuse kuldne põhimõte: mis ühe jaoks aegunud ja väärtusetu, on teisele põnev ja praktiline.“ 

 
Päästearmee regionaalkomandäri Daniel Hendersoni sõnul on ta alati avatud partneritele, kes aitavad viia vähekindlustatud inimesteni häid ja soodsaid teenuseid. „Kingakaubamaja idee võimaldab meil anda Tallinna peredes seisma jäänud korralikele jalavarjudele uue elu tänulike inimeste juures. Kaasaläämiseks võtke 7. mail siht Rotermanni kvartalile, kus saate aidata vaesemaid kaaslinlasi ja süüa kausitäie maitsvat suppi!“

Päästearmee on rahvusvaheline organisatsioon ja ülemaailmse kristliku kiriku evangeelne haru, mille kuulutus põhineb Piiblil. Päästearmee teenimistää aluseks on armastus Jumala vastu. Peaeesmärgiks on kuulutada evangeeliumi Jeesusest Kristusest ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta aidata Tema nimel inimesi nende erinevates vajadustes. Rohkem infot www.paastearmee.ee

Toimumisaeg: täna, reedel, 7. mail, kell 13.00 – 16.00

  

Toimumiskoht: Postimaja ja kobarkino taga Rotermanni kvartali väljakul. Vaata lisa: www.rotermannikvartal.ee/asukoht

  

Lisainfo: www.kingakaubamaja.ee/blog

  Lisainfo:Kersti MeriKingakaubamaja Oüe-mail: kersti@kingakaubamaja.ee

tel +372 507 4415

 Info edastas:Andre PoopuuRotermanni Eesti Oü turundusjuhte-mail andre.poopuu@rotermann.com

tel +372 50 39 696

Tänased turuanalüüsid algavad reeglina paralleelide tõmbamisega kinnisvaraturu ja üleilmse majanduslanguse vahel. Ei ole mõtet spekuleerida, kas kinnisvaraturu põhi Eestis on käes või saabub järgmisel kuul, Arco Vara selge nägemus on, et põhi on jäänud määdunud aasta algusesse, peale seda on kinnisvara tehingute arv näidanud pidevat kasvutendentsi. Eriti edukas oli uute korterite müügi seisukohalt läinud aasta detsember. Jääda lootma kinnisvaraturu täielikule kokkukukkumisele ning  elamispinna ruutmeetrihinna langemiseni viieteistkümne aasta tagusele tasemele on kohatu. Nii Eesti Vabariigi algaastate madalate hindade kui ka kinnisvarabuumiaegsete kõrgete hindadega tehingute aeg on päärdumatult läbi.

 

 

Nii see on – nõudlus teeb alati päärde ennem kui hind.  Nõudlus ehk tehingute arv päärdus tõusule juba 2009. aasta veebruaris. Kui jaanuaris jäi ostu-müügitehingute arv Eestis alla 1500, siis veebruaris tõusis see 1900-ni, ulatudes aprillis 2500-ni. Alates juunist on tehingute arv stabiliseerunud, ulatudes püsivalt üle 2000.

 

 

Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturul on hinnakorrektsioon juba lõppemas ning 2009. aasta teisel poolel oli seal märgata juba olulist elavnemist. Tehingute arvu suurenemisele aitasid kaasa ka pankade eluasemelaenu tingimuste leevenemine ja hinnalanguse stabiliseerumise märgid. Kuna viimasel paaril aastal pole suurt midagi juurde ehitatud ja ka 2010. aastal pole uute objektide nimistusse eriti midagi lisandunumas, siis valitseb Tallinnas paremate kinnisvaraobjektide osas defitsiit.

Väljaspool Harjumaad ja Tallinna, kus hinnakorrektsioon ei jõudnud eelmise aasta jooksul veel toimuda, ei saa turu stabiliseerumisest veel nii jõuliselt rääkida. Nendes piirkondades võivad hinnad käesoleva aasta esimese poolaasta jooksul veel langeda.

 

üle-eestiliselt jäävad kinnisvaraturu näitajad 2010. aastal endiselt väga erinevaks. Nii nagu varemgi, jätkub kinnisvara arendus eelkõige tõmbekeskustes ja nende ümber. Selle kohapealt on Tallinn, Tartu ja Pärnu endiselt eelisolukorras ning seal on ka hinnad kõige kallimad.

 

 

Kindlasti on peatunud valglinnastumise protsess. Maapiirkondades sõltub uute rajatiste ehitamine eelkõige kohalike omavalitsuste rahakotist, mis praegusel momendil enamasti suurt träästi ei paku. Oletatavalt elavneb turg kui selgub lõplikult euro kasutusele võtt Eestis.

 

 

Peale hinna ja laojäägi on veel mitmeid kriteeriume, mis inimestele viimasel ajal kinnisvara ostmisel järjest tähtsamaks on muutunud ning mida aeg edasi, seda suuremat rolli need tegurid mängima hakkavad.  Olulisimateks väärtusteks uue elupaiga soetamisel peetakse asukohta,  ehituskvaliteeti, materjalide energiasäästlikust ja äkoloogilist puhtust.  Kriisiaeg on pannud inimesi oma rahadega säästlikumalt ümberkäima ning enam elukeskkonda, hoone kvaliteeti ja madalaid ekspluatatsiooni kulusid väärtustama. Hooned, mis energiat raiskavad ja mille küttekulud on liiga kõrged, lähevad kaubaks järjest raskemini.

 

 

Kahjuks jääb täna üle-eestilise elamufondi aastane juurdekasv veel ikka alla ühe protsendi. Taolise tempo jätkudes kulub meil elamufondi uuendamiseks enam kui 100 aastat. Mõistlik oleks seda  uuendada ca 2-2,5% aastas, mis tähendaks, et sel juhul suudaksime oma elamufondi täielikult taastoota 40-50 aasta jooksul. Sellise elamufondi uuendustasemeni ei jõudnud me isegi kinnisvarabuumi ajal. Kui 2007. aastal anti kasutusluba 4289 uuele korterile, mille kogumaht oli 275400 m², siis 2009 üheksa kuuga on kasutuslube välja antud kõigest 1207 korterile kogumahus 77298 m².

  

üldjoontes muutub kinnisvaraturg 2010. aastal stabiilsemaks – hinnalangus on peatumas ja dramaatilisi hinnatõuse oodata ei ole. Samas teame kõik, et olude sunnil ei lõppe kinnisvaraga kauplemine kunagi. Vanad hooned lagunevad, inimeste vajadused ja ootused muutuvad: vanad surevad, noored asuvad elama omaette, loovad perekondi, saavad lapsi ja lahutavad. Need põhiliselt nõudlust loovad asjaolud ei ole ju kusagile kadunud ja selgelt ka ei kao kuhugi, olgu aeg ja ilmastiku olud kui keerulised tahes.

 

  

Mart Saa
Juhataja
Arco Vara KVB AS
phone: +372 614 4600
www.arcovara.ee
www.arcorealestate.com

Sel suvel toob Rotermanni kvartal taas pealinlasteni toidu- ja käsitääturu. Alates 14. maist on kodumaise toidu sõpradel põhjust seada sammud iganädalaselt kolmapäevast pühapäevani Rotermanni kvartalisse.

 

Kui kolmapäevast laupäevani on Rotermanni väljak toiduturuliste päralt, siis pühapäeval on toiduturuliste kõrval ka käsitää- ja disainiturg.

 

„Eks ilus ja pikk talv ning jahe kevad on teinud väiketootjate elu pisut keerulisemaks ning eestimaist põllutoodangut on esialgu kasinalt. Samas on liha- ja kalatooted, samuti omatehtud saiatooted,“ selgitas Rotermanni kvartali peremees Sule Vare. „Hooaja edenedes täieneb eelkõige „rohelise toodangu“ valik märgatavalt, „ lisab Sule Vare. 

 

Rotermanni turg on ilus ja puhas avaturg, kus kaupa müüakse ühtse ilmega ratastel kärudest, kõigil müüjatel on ühesugused põlled ja pearätid, mille on disaininud Katrin Kuldma. Turuhooaeg kestab septembri lõpuni. Korraldajad ootavad ka häid vihjeid võimalike talunike kohta, kes võiksid turul oma kaupa pakkuda.

 

Rotermanni turu esimene päev on 14.mai kell 12.00. Turg on avatud 5 päeva nädalas – kolmapäevast pühapäevani. Turgu opereerib Rotermann City Oü.

 

Lisainfo: www.rotermanniturg.ee

 

Turg avatud: kolmap –reede kell 10.00-19.00 ning laup-pühapäev kell 11.00-16.00.

 Turu asukoht: Postimaja ja kobarkino CC Plaza taga Rotermanni kvartali väljakul. Vaata lisa www.rotermannikvartal.ee/asukoht

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus