•• Kas riigi eelarvekärped ja majanduse hetkeseisu turgutamise meetmed on läinud nüüd omavahel täielikult vastuollu? Meie ris­kid on rii­gi ra­han­dus­lik seis ja et­tevõte­te kre­dii­dip­rob­leem. Aga alus­ta­da tu­leks olu­kor­ra hin­nan­gust. Prae­gu sõida­me sta­tis­ti­lis­te näi­ta­ja­te­ga paar-kolm kuud ron­gist maas. Mi­nu ar­va­tes võiks va­lit­sus võtta ene­sek­rii­ti­li­se hoia­ku, sest ühte­gi op­ti­mis­mi te­ki­ta­vat in­di­kaa­to­rit ma ei näe, tões­ti ei näe. Küsi­mus on ka: kui jät­ku­suut­li­kud on Eu­roo­pa ja Amee­ri­ka nn bail-out (pääs­te- – toim) plaa­nid? Olu­kord, kus Gor­don Brown ja Ing­li­se amet­ni­kud pea­vad kor­ra­ga juh­ti­ma kol­me suurt pan­ka… Eks­per­did on sel­le jät­ku­suut­lik­ku­se osas krii­ti­li­sed.

•• Kuid Rootsi pangad veel ju ei kõrbe… See, mis toi­mub USA au­totääs­tu­ses, aval­dab Root­si ma­jan­du­se­le Vol­vo kau­du täien­da­vat mõju ja nen­de han­ketääs­tus oma­kor­da ka meie et­tevõte­te­le. Li­saks tu­le­vad se­ga­sed sõnu­mid Lä­tist. Mi­da sa elav­dad, kui kriis kes­tab? Kui sa ra­vid kop­supõle­tik­ku ter­vi­se­spor­di­ga, siis ei tea, mis juh­tub. Paar nä­da­lat ta­ga­si kin­ni­ta­sid Ees­ti pan­ka­de ko­ha­li­kud ju­hid mul­le, et käi­bek­re­dii­di osas neil ra­ha on.

•• Ettevõtjad kinnitavad, et seda välja ei anta. Just. Seetõttu oleks tar­vis sel­geks saa­da, mil­li­ne see seis te­ge­li­kult on, võib-ol­la lä­heb seetõttu pank­rot­ti mõni olu­li­ne et­tevõte. Seetõttu on küsi­mus: mil­li­ne on va­lit­su­se võima­lus pan­ka­sid mõju­ta­da? Tei­seks, kas Ees­ti pan­gad va­hen­da­vad prae­gu väi­ke- ja kesk­mi­se suu­ru­se­ga et­tevõte­te­le too­teid, mis on Eu­roo­pas võima­li­kud – pean sil­mas Eu­roo­pa in­ves­tee­ri­mis­pan­ga lae­nup­rog­ram­mi. Kol­man­daks on rii­gil Kre­d-Exi sih­ta­su­tus, mil­le too­teid saa­me ri­kas­ta­da. Need ei ole pääs­tep­laa­nid, kuid on as­jad, mi­da riik saab olu­kor­ra lee­ven­da­mi­seks te­ha. Tar­be­tu on las­ta en­nast pet­ta Ma­ris Lau­ri või teis­te analüüti­ku­te hin­nan­gust, et võib-ol­la järg­mi­se aas­ta lõpus lä­heb pa­re­maks.

•• Reformierakond on oma seitse teesi esitanud. Um­bes sa­mal ajal käi­sid oma sei­su­ko­had väl­ja ka et­tevõtjad ja mi­nu ar­va­tes ei lä­he nen­de rõhua­se­tu­sed kok­ku, kui lu­ge­da li­saks Lu­ma­ni kom­men­taa­ri eu­ro ka­su­tu­se­levõtust. Ei saa tä­na­ses olu­kor­ras loit­si­da, kui ta­ha­me saa­da 2010. aas­taks Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni po­si­tiiv­set hin­na­n-gut. Inf­lat­sioo­ni ja ee­lar­vede­fit­sii­di ta­san­da­mi­seks tu­leb te­ha kind­laid ot­su­seid. Võib-ol­la suu­da­me ee­lar­vet 1,5 mil­jar­di osas nä­da­la­ga kor­ri­gee­ri­da, mis tu­le­neb põhi­li­selt SKT kor­ri­gee­ri­mi­sest. ühte­gi po­lii­ti­list ot­sust need ot­se­selt ei nõua. Kui nüüd ot­sust ei sünni, tu­leks kok­ku lep­pi­da, et tea­tud de­fit­sii­dilä­ve juu­res on va­lit­sus ko­hus­ta­tud tu­le­ma väl­ja sea­du­se­muu­da­tus­te pa­ke­ti­ga, mil­le pu­hul saak­si­me rää­ki­da eu­ro ka­su­tu­se­levõtust ka­he aas­ta pers­pek­tii­vis.

•• Kui palju peab siis tegelikult kärpima? Koa­lit­sioo­nil ei ole enam mõtet te­ge­le­da ma­tu­se­toe­tus­te­ga, s.t et suu­rusjärk peaks ole­ma ala­tes poo­lest mil­jar­dist kär­pe koh­ta. Kui võta­me prae­gu alu­seks kesk­pan­ga prog­noo­si, ole­me 10 mil­jar­dit de­fit­sii­dis – see on ju­ba SKT suh­tes pal­ju. Ju­tud ee­lar­ve paind­li­ku­maks muut­mi­sest on prae­gu­ses sei­sus asen­dus­te­ge­vus. Kui rää­gi­me tõsi­selt 2011. aas­tal eu­ro­le üle­mi­ne­kust, peaks va­lit­sus prae­gu mi­ne­ma üle sel­li­se­le kä­sit­si­juh­ti­mi­se­le, kus hak­ka­vad lu­ge­ma iga kuu teh­ta­vad ku­lu­tu­sed.

•• Räägime sellest, millel peaks põhinema järgmiste aastate majanduskasv. See ei saa tu­gi­ne­da tu­lu­mak­su alan­da­mi­se­le prot­sen­di­punk­ti võrra. Olen era­kon­na sei­su­ko­ha ta­ga. Ma ei os­ka ühe­le Kesk-Eu­roo­pa et­tevõtja­le vas­ta­ta ise­gi se­da, mil­li­ne on tu­lu­mak­susüs-teem järg­mi­se aas­ta 1. jaa­nua­rist. Ole­me se­da muut­nud vii­ma­se aas­ta jook­sul kaks kor­da. üks­ki et­tevõtja, kel­le­ga olen rää­ki­nud, ei pea olu­li­seks, kas tu­lu­maks on 20 või 19 – te­da hu­vi­ta­vad ab­so­luut­selt tei­sed küsi­mu­sed. Meil on pii­sa­valt hea mak­susüsteem ja kui me ei tea, mi­da ta­ha­me saa­vu­ta­da, ei ole mõtet se­da muu­ta. Ma­jan­dus­kas­vu tin­gi­mus­tes võime te­ha to­re­daid ot­su­seid, kuid prae­gu on riik olu­kor­ras, kus mak­su­koor­mus ja rii­gi­le võetud ku­lu­tu­sed ei ole kor­re­lat­sioo­nis – me pea­me sel­le taas­ta­ma. Me ei ole naf­ta­riik.

•• Kas midagi konkreetset on ka välja pakutud? Prae­gu on ole­mas ri­da nn ra­hu ajal käi­vi­ta­tud prog­ram­me, mil­lel on vä­ga eri­nev toi­meaeg. Näi­teks tuu­ma­jaa­ma ehi­ta­mi­se mõju aval­dub ma­jan­du­se­le heal ju­hul 15 aas­ta pä­rast. Ener­gee­ti­kas on aga tun­du­valt teist­su­gu­seid võima­lu­si – näi­teks käi­vi­ta­me kord ome­ti hoo­ne­te soo­jus­ta­mi­se prog­ram­mi, mis an­nab tääd si­se­tu­ru­le ja on ka pi­kaa­ja­li­ne in­ves­tee­ring. Võta­me sel­le kii­res­ti vas­tu, et saak­si­me ha­ka­ta ener­gee­ti­ka aren­gu­ka­vas in­ves­tee­rin­guid te­ge­ma – see puu­du­tab nii Ees­ti Ener­gia kui ka eraet­tevõte­te võima­lu­si.

•• Ettevõtjad on sõna võtnud. Kui oluline on ettevõtjate roll suuna andmisel? Et­tevõtjas­kon­na si­su­li­ne vas­tu­tus Ees­ti ma­jan­du­se suu­na kor­ri­gee­ri­mi­sel ja hoia­ku­te muut­mi­sel on väl­ti­ma­tu. Se­da ei saa te­ha Svens­son ega Uhls­son, vaid Mänd, Kask ja Tam­me­puu. Need pea­vad ole­ma n-ä te­gut­se­vad ka­pi­ta­lis­tid, kes on sel­ja­ga ko­du, näo­ga maail­ma poo­le. Me ei saa ku­jun­da­da ma­jan­dus­po­lii­ti­kat, il­ma et ei rää­giks ka­pi­ta­lis­ti hääl, kes tun­neb ko­ha­lik­ke olu­sid.

•• Kuid kas järjekordsel nn hea tahte protokollil oleks üldse mingit efekti? Ma ei usu enam pa­be­ri­tes­se, vaid ini­mes­tes­se, kes sei­sa­vad tribüünil, kes vee­na­vad ühis­kon­da ja esi­ta­vad nä­ge­mu­si, mil­les­se saab ar­mu­da.

•• Kes need Eesti ettevõtjad võiksid olla? Kas Kilk ja Luman? Miks ai­nult ne­mad? Kilk ja Lu­man kind­las­ti nen­de hul­gas. Mõned on ka väik­se­mad, noo­re­mad. Mit­te et­tevõtjad, kes ela­vad ai­nult rii­gi­han­ge­te peal ja era­kon­da­de po­pu­ta­mi­sest.

•• Viimasel ajal on räägitud hoiu-laenuühistute rollist, mis meil Lääne-Euroopaga võrreldes puudub. Erinevalt pankadest on seal hoiustajate raha seaduse järgi maksustatud ja teie koalitsioonipartner ei ole väidetavalt selle sätte muutmisega nõus. Ma ei ole küll kur­sis nen­de ta­kis­tus­te­ga, aga suh­tun ühis­tu­lis­se te­ge­vus­se ter­vi­ta­valt. Võib-ol­la ole­me va­si­ka­vai­mus­tu­ses ala­hin­na­nud, kui täh­tis on lo­kaal­sel ta­san­dil ka ühis­te­ge­vus. Kui sel­le vor­miks on ühis­tu, siis tu­leb luua sel­leks võima­lus. Miks sel­le­le ta­kis­tu­si te­ha, mi­na põhjust ei näe. ühis­tu vorm on ehk na­tu­ke ar­hai­li­ne, aga vor­mi­na võib ta ol­la as­ja­ko­ha­ne mõnes­ki ma­jan­dus­sek­to­ris. Ka EAS pa­kub klast­ri­te toe­ta­mi­se prog­ram­mi, mis on n-ä paind­lik ühis­tu vorm.

Eesti majanduse päästeplaan Kahe nädala eest pakkus Reformierakond välja seitse teesi, mida järgides pürgida uue majanduskasvuni. Keskenduti kapitalile, tääjõule, energiale ja vabaturule. •• 1•• Seada sihiks euro ja allutada eesmärgile eelarvepoliitika. •• 2•• Vähendada tääjõule seatud makse ja parandada maksukeskkonda. •• 3•• Tänapäevastada Eesti õigus- ja haldussüsteemi, vähendada bürokraatiat ja suurendada kapitali ligitõmbavust. •• 4•• Koondada riigi toetus järgmise kolme aasta jooksul põhiosas kolmele valdkonnale: transport, eksportiv täästus ja Eesti maine. •• 5•• Vähendada mahajäämust tääturu arengus ja rakendada riiklik tegevuskava Eesti tääturu kindlustamiseks piisava hulga targa tääjõuga. •• 6•• Rajada 2020. aastaks oma tuumajaam ja kiirendada energiajulgeolekut suurendavate ja hinnasurvet vähendavate projektide elluviimist. •• 7•• Laiendada kodanike vabadusi, kaitsta eraomandit, ettevõtlusvabadust, liberaalset majanduspoliitikat.

Allikas: 3.detsember 2008.a. Eesti Päevalehe lisa ärileht