• Esileht
  • EKFL juhatuse esimehe intervjuu Maalehele

EKFL juhatuse esimehe intervjuu Maalehele

Eestis lisandub pidevalt kaugtöökontoreid. Kuidas see mõjutab ettevõtjaid, kes rendivad välja büroopindu? Kas on näha, et nad jäävad seepärast klientidest ilma või see suures pildis pigem mõju ei avalda?

  • Kaugtöökontorite trend on maailmas juba pikemaajalisem suund, mis sai alguse hotellide business lounge-dest ja kasvas sealt umbes viis aastat tagasi massidesse. Ilmselt kõige tuntum teenuse pakkuja on selles vallas kurikuulus WeWork. Eestis on viimastel aastatel tõesti päris palju kaugtöökontoreid lisandunud, eelkõige Tallinnas, kuid mahu mõttes moodustab see siiski veel üpris tillukese turuosa. Tallinna mõistes võiks nende turuosa olla hetkel ca 4-5%. Trend on muidugi kasvav, kuid olulise mõju avaldamisest bürooturule ollakse veel kaugel. Meie prognoos on, et tulevikus ühistöötamise osakaal kindlasti suureneb, kuid selle allikaks ei ole ainult kaugtöökontorite laienemine vaid ka traditsioonilise bürookinnisvara pakkujad mõtlevad hetkel paindlike bürootoodete turuletoomisele, mis aitab siis sellel sektoril kiiremini kasvada.

Kuna koroona tippajal jäid kontorid tühjaks ja osa ettevõtete töötajaid on ka praegu osaliselt kodukontoreis (või muul kaugtööl), siis kas see on toonud büroopindade renditurul mingeid muutusi? Näiteks kolitakse suurelt pinnalt väiksemale või loobutakse üldse kesksest kontorist.

  • Koroona tõttu on võimendunud varem ehk rohkem paberil eksisteerinud paindliku tööaja ja töötegemise trend. Eks paljud ettevõtted pidid kiirkorras ära õppima ettevõtete majandamise tingimustes, kus meeskonnal füüsiliselt kokku saada ei õnnestunud. Inimestele selline paindlik lähenemine meeldib ja see on kiirelt omaks võetud. Usun, et hübriidkontori trend on tulnud et jääda. Bürooturule on sellel hetkel kahesuunaline mõju: a) ühelt poolt näevad ettevõtted, et nad ei vaja nii palju büroopinda, sest kogu meeskond ei viibi igapäevaselt kontoris ja seetõttu justkui oleks vähem pinda vaja, b) teisalt jälle on muutumas varem valitsenud trend, kus iga inimese kohta oli kontorites aina vähem ruutmeetreid. Nüüd pigem töölaua juurde kuuluvate ruutmeetrite arv kasvab, kuid samas töökohti kõigile meeskonnaliikmetele ette ei nähta.

Kummale poole need kaks trendi bürooturu kallutavad ei ole veel päriselt selge, sest enamus ettevõtteid ei ole jõudnud oma kontoriruumide strateegiat veel planeerima hakata, sest põhifookus on olnud sellel kuidas oma äri koroonakriisi tingimustes töös hoida.

On vähesel määral ka neid ettevõtteid, kes on otsustanud uurida ja katsetada, et kas päris ilma kontorita ka hakkama saadakse või mitte. Mina ei usu, et selline trend valdavaks saaks, sest tugevatel meeskondadel on vaja aeg-ajalt ka füüsiliselt kohtuda ning kaugtöö meeskonnaliikmete omavahelist mõttetegevust kõige paremini ei soodusta.

Kas Te näete kaugtöökontorite äril tulevikku? Näiteks sellel, mida teeb MySpotit (https://remote.myspotit.com/et/) või Kagu-Eestis Kupland (https://kupland.ee/avaleht) – pakuvad teiste ruume kaugtöökontoriks. Aga ka teistsugustel lahendustel, mis pakuvad oma kontoripindu, nagu Haapsalus Vabakontor või Saaremaal Edukontor.

  • Kuna kinnisvaraarendus on väga kapitalimahukas, siis on väga mõistlik seda maksimaalselt rakendada ja üheks võimaluseks on vahendusplatformide kaudu anda välja see osa pindadest, mida antud ajahetkel ise ei kasutata. Ma usun, et see trend on kindlasti tõusulainel ning selle mõju on ühiskonnale tervikuna tegelikult äärmiselt positiivne. Olemasolev vara pannakse efektiivsemalt tööle ning samuti väheneb vajadus täiendavalt ehitada. Ehitamine ja hoonete haldamine on teatavasti päris suure ökoloogilise jalajäljega tegevus ning enne iga investeeringu tegemist tuleks kaaluda lisaks finantsilistele aspektidele ka selle tegevuse ökoloogilist aspekti.

Soomes on kodukontoris töötavate inimeste osakaal kõigist töötajaist 14,6%. Eestis 7%. Mis võib selle põhjus olla, et Soomes on kodukontor nii populaarne?

  • Keeruline täpselt öelda, kuid ehk on Soome tööandjad olnud paindlikumad võrreldes sellega, mida meil on võimaldatud. Mul on selline tunnetus, et kui Eestis justkui ettevõtted sõnades võimaldavad kaugtööd juba pikemat aega, siis tegelikult sellele enamus ametikohtade kontekstis siiski hästi ei vaadatud. Käesolev koroonaaasta on seda muidugi oluliselt muutnud.

© 1994-2020 EKFL | Privaatsus