Hoonestusõigus tähendab, et ühel isikul on õigus omada teise isiku maal ehitist. Isik, kellele kuulub taoline õigus, on hoonestaja.

Hoonestaja maksab maatüki omanikule hoonestusõiguse eest tasu. Hoonestamisele võiks mõelda inimene, kellel on soov ehitada kas kortermaja, eramu või ärihoone, aga pole mingil põhjusel võimalik soetada sobivat maatükki.

Maatüki omanikule on hoonestusõiguse seadmine hea lahendus juhuks, kui ta soovib teenida maatüki kasutusse andmiselt pikaajalist tulu, kuid ta ei taha oma maatükki võõrandada ja samas pole ka tahtmist või võimalust sinna ise midagi peale ehitada. Sellistel juhtudel oleks hoonestusõiguse seadmine õige samm.
number
99 aastat on maksimaalne aeg, milleks saab hoonestusõiguse seada.

Hoonestusõiguse saab seada vaid kindlaks tähtajaks. Maksimaalne tähtaeg on 99 aastat. Varasemalt oli asjaõigusseaduses sätestatud ka minimaalne lubatud tähtaeg, kuid tänaseks seda sätet enam ei eksisteeri.

Samas, kui on juhtunud nii, et hoonestusõiguse tähtaeg on määramata või määratud pikemaks ajaks kui 99 aastat, loetakse tähtajaks ikkagi 99 aastat.

Hoonestusõigust saab müüa, kinkida, pärandada ja pantida (hüpoteegiga koormata). Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, seega peavad kõik hoonestusõiguse seadmiseks ja võõrandamiseks tehtavad lepingud olema notariaalselt tõestatud vormis.

Tuleks silmas pidada seda, et kõik nimetatud tehingud teostatakse õiguse kui sellisega. Hoone, mis on selle õiguse alusel kinnisasjale püstitatud, on hoonestusõiguse oluline osa, mitte maatüki osa.

Hoonestusõigus kantakse kinnistusraamatusse. Selleks avatakse hoonestusõigusele iseseisev registriosa, kuhu kantakse andmed nii hoonestaja kui ka koormatud maatüki kohta, samuti hoonestusõiguse sisu. Hoonestaja ja maatüki omanik lepivad kõigis hoonestusõigusega seotud küsimustes kokku hoonestusõiguse seadmise lepingus.

Kokkulepped, mis on kantud kinnistusraamatusse viitega lepingu punktidele, kehtivad ka hoonestusõiguse järgmiste omanike suhtes, kui hoonestaja otsustab hoonestusõiguse võõrandada.
mis on mis
Korterihoonestusõigus
igale korterihoonestusõigusele avatakse iseseisev registriosa
korterihoonestusõiguse esemeks on piiritletud eluruumid ja selle juurde kuuluv mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub
korterihoonestusõigusele kohaldatakse korteriomandit ja hoonestusõigust reguleerivaid sätteid
tasub teada
kinnistusraamatusse peab olema kantud tingimus omaniku nõusoleku nõude kohta hoonestusõiguse koormamisel mõne asjaõigusega
hoonestajal on õigus hoonestusõigust lisaks müümisele ja pärandamisele ka hüpoteegiga ja teisiti koormata
kõik asjaõiguslikud koormatised tuleb kanda kinnistusraamatusse
kui hoonestusõigus koormatakse ostueesõigusega, siis seatakse see tavaliselt maatüki omaniku kasuks
maatükile võib seada ostueesõiguse igakordse hoonestaja kasuks
hoone, mis on selle õiguse alusel kinnisasjale püstitatud, on hoonestusõiguse oluline osa, mitte maatüki osa