Siit ilmast lahkudes jääb inime-sest enamasti maha suurem või väiksem hulk maist vara – mõnikord kinnisvara, vahel ka võlad. Kellele see kõik jääb? Kuidas ise omaste tuleviku eest õigel ajal hoolitseda ja kuidas pärijana toimida? Nõu annab Notarite Koja jurist Kaitti Persidski.

•• Kas on targem oma vara kinkida või pärandada?

Selle küsimusega päärdutakse sageli notarite poole. ühest vastust on võimatu anda, sest kinkelepingu või testamendi tegemine toob endaga kaasa täiesti erinevad juriidilised tagajärjed.

Kinkelepingu sõlmimist reguleerib võlaõigusseadus, pärandamist ja pärimist aga pärimisseadus. Juhul kui näiteks vanaema kingib kinnistu lapsele, võib kingi saaja korteriomandit vabalt käsutada, selle müüa või edasi kinkida. Arvestada tuleks, et kuigi võlaõigusseadus võimaldab teatud juhtudel kinkelepingust taganeda, ei tähenda see, et kingitud korteriomand läheks automaatselt kinkijale tagasi. Kui kinkija soov on pärast kinkelepingut kinnistut kindlasti ise kasutada, oleks mõttekas kaaluda isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist.

Testamendi korral jääb isik aga surmani oma vara omanikuks ning saab vajadusel sellega ise tehinguid teha või ka testamendi tühistada. Seega, otsuse langetamisel peaks mõtlema pigem juriidilistele tagajärgedele kui võimalikele kulutustele, mis kinkelepingu ja pärimise vormistamisel oluliselt ei erinegi.

Notariaalselt tõestatud testamendi tegemine maksab 236 krooni. Kinkelepingu puhul sõltub notaritasu kingitava vara väärtusest. Näiteks miljonikroonise kinnistu kinkelepingu tõestamise tasu on 3220 krooni, millele lisandub käibemaks. Nii kinnisvara kinkimise kui ka pärimise puhul tuleb tasuda kinnistusraamatu kande muutmise eest riigilõiv.

•• Kuidas on võimalik pärida?

Pärimisel pole vahet, kas tegu on kinnis- või vallasvaraga, protsess on sama. Pärida on võimalik seaduse, testamendi või pärimislepingu alusel (viimast varianti kasutatakse harva). Kui pole kehtivat testamenti või pärimislepingut või need on küll olemas, aga ei käi kogu pärandvara kohta, siis päritakse seaduse järgi.

Seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ja sugulased. Esimeses järjekorras pärivad lapsed võrdsetes osades. Kui alanejaid sugulasi pole, tulevad järgmiseks pärandaja vanemad ja alanejad sugulased (vennad-õed). Järgmised pärijad on vanavanemad ja nende alanejad. Abikaasa pärib alati sugulaste kõrval ja tema pärandiosa sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Kui pärijaid pole, on seadusjärgne pärija pärandaja viimase elukoha kohalik omavalitsus.

Testamendiga saab ise määrata, kellest saavad pärijad. Sel juhul tuleb arvestada sundosaga, mis on seadusega ette nähtud pärandaja täävõimetutele lähedastele sugulastele ja abikaasale. Sundosa suurus on pool pärandiosast, mida pole võimalik testamendiga muuta.

•• Kuidas pärimine toimub?

Pärandi vastuvõtmiseks tuleb päärduda pärandaja viimase elukoha piirkondliku notari poole. Pärija esitab pärimisavalduse. Notar avaldab teate pärimisasja algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kui on asutud vara kasutama, loetakse pärand vastuvõetuks. Vormistamise küsimus tekib kindlasti siis, kui pärandvaraga soovitakse tehinguid teha.

Kuigi esmast pärimisavaldust on seaduse järgi õigus esitada kümne aasta jooksul alates pärandi avanemise päevast, milleks on inimese surmapäev, lahendatakse enamik pärimisasju tunduvalt varem.

Pärijale lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Pärija on kohustatud tasuma võlad oma vara arvelt, kui pärandist selleks ei piisa. Kui aga pärija nõuab pärandi inventuuri, vabaneb ta võlgade tasumise kohustusest oma vara arvel.

Pärandi vastuvõtu kulud

•• Pärandimaksu Eestis kehtestatud pole. Küll on notaritasud.

•• Pärandi vastuvõtmise ja sellest loobumise avalduse tõestamise eest 59 krooni.

•• Pärimistunnistuse väljastamise eest makstav tasu sõltub päritava vara väärtusest ja on ligikaudu 0,2 protsenti päritava vara väärtusest. See ei sõltu sellest, kas päritakse seaduse või testamendi järgi.

•• Ette on nähtud ka tasu tehniliste teenuste osutamise eest ja kulude hüvitamine, mis tähendab, et arvestama peab ka notariaaltoiminguga seotud kulusid (näiteks postikulud).

•• Lisanduvad võimalikud pärimisega seotud riigilõivud. Kinnisvara puhul on peamine õiguste registreerimise koht kinnistusraamat, mille kannete muutmise riigilõivu suurus sõltub samuti vara väärtusest.

•• Vastu võetud pärandvara ega kingitud vara ei maksustata tulumaksuga. Küll aga tuleb tulumaksu maksta juhul, kui kingitud vara hakatakse hiljem müüma.

Allikas
Eesti Päevaleht B-osa