Viibisin hiljuti Londonis, kus külastasin kolleegidega luksuslikult renoveeritud korterit Chelsea linnaosas, kus 300 m2 maksis 8 mln naela (ca 180 mln kr). See teeb hinnaks 600 000 kr/m2. Korter müüdi esimesele kliendile, kes tutvumas käis. Ostuhuvi kinnisvara vastu on Londonis ülimalt kõrge ja hinnad on viimastel aastatel pidevalt tõusnud.

Hiljuti külastasin ka Saksamaad, tutvusin põhjalikult Berliini kinnisvaraturuga. Kirjeldatud Londoni korteri eest oleks võinud Berliinis osta kümmekond üürimaja (à 1000 m’) ehk 200 korterit. Ostuhuvi sellise kinnisvara vastu on Berliinis suhteliselt tagasihoidlik.

Tekib küsimus, kuidas need Vana Euroopa riigid, ELi asutajariigid, saavad olla kinnisvarahindadelt ja turuaktiivsuselt nii erinevad. Kusjuures aktiivne on turg, kus hinnad kõrged, ja turgu, kus hinnad madalad, suhtutakse skeptiliselt. Julgen väita, et kinnisvarahindu mõjutavad kolm asjaolu.

1. üldine majanduspoliitika: kas riik soosib ettevõtlust, milline on maksusüsteem. Inglise firmad, mis teenivad tulu väljaspool riiki, on maksudest vabastatud.

Vene oligarhid ja teiste riikide ülirikkad on oma peakontorid just Londonisse sisse seadnud ning tegutsevad maailmas Inglismaal registreeritud ettevõtetega.

Saksamaal on riiklik tulumaks 27%. Nt on Berliin kehtestatud lisaks linnamaksu: ettevõtjad peavad loovutama linnale veel 12% teenitud tulust. Kokku on tulumaks Berliinis tegutsevale ettevõttele 39%. Tundub, et lihtsam on elada sotsiaalabist, müües tänavaputkas ‘mustalt’ kebabi.

Eesti majanduspoliitika on olnud ülimalt ettevõtlust soosiv, ettevõtete tulumaksuvabastus on toonud meile palju välisinvesteeringuid.

2. Laenupoliitika: kas laenu saab või ei saa, kas riik pakub maksuvabastust intressidelt, annab lisatagatisi omavastutuse osas. Inglismaal on uue kodu ostmisel võimalik laenu saada võib-olla liigagi lihtsalt. Meenub lugu, kui keegi tellis krediitkaardi oma kassile ning pank saatiski.

Saksamaal on laenusaamine keerukas protsess. Uue kodu ostu finantseerib pank keskmiselt 50% ulatuses. Klient peab olema pangale tuttav, maksejõulisust kontrollitakse sakslasliku pedantsusega. Ettevõttelt nõutakse kolmeaastast tulemuslikku ajalugu. Eestis on üldine laenupoliitika üks turgu liikuma panevaid jõude. Intressid on olnud madalad, laenuperioodid pikad.

3. Inimeste ettevõtlikkus ja usk tulevikku. London on tõusnud maailma ärimekaks, määdudes viimaste uuringute põhjal ka New Yorgist.

Londonis elu keeb, inimesed on ettevõtlikud, optimistlikud, usuvad, et tulevik on kinni nende enda arengus. Berliinis on tunda paigalseisu. Inimesed ei ole ettevõtlikud, populaarne on olla riigiametnik või elada hipilikult tänases päevas.

Sakslased on harjunud korterit üürima, mitte omama. Merkeli uus poliitika on lubanud alandada aastaks 2008 riiklikku tulumaksu 17 protsendini. See on toonud kaasa uued lootused: kinnisvaraturg on võtnud juba suuna üles, inimesed räägivad uutest ettevõtmistest.

Eesti inimesed on uskunud oma riigi võimekusse. Oleme olnud julged, avatud väljakutsetele, ettevõtlikud. Paljud on otsustanud osta uue kodu, võttes selleks pikaajalist laenu pangast.

Kui Eesti majanduspoliitika kurssi ei muuda, siis eesti õitseng jätkub.

Allikas:

äripäev

11.04.2007