Kuna kinnisvaraga kauplemine on meil Eestis n-ä puberteedieas ehk hõlmab alles viimast 16 aastat, siis on traditsiooni lühiajalisusest tingituna sel teemal õhus palju küsimusi ja väärkäsitlusi.

Vahendustasu suurus varieerub 3-5 protsendi vahel, lähtudes vahendatud tehingu lõpphinnast ja müüdava objekti eripäradest. üldjuhul lepitakse vahendustasu suuruses kinnisvaraomaniku ja bürood esindava maakleri vahel kokku ja kinnitatakse see maaklerlepingus kirjalikult.

Omanikul on mõistlik sõlmida maakleriga kirjalik leping, kus leiavad täpset sätestamist kõik maakleri kinnisvaramüügiga seonduvad õigused ja kohustused. On ju kinnisvaramüügi puhul üldjuhul tegemist ikkagi kodaniku suurima investeeringuga ja aastatepikkuste säästude viljaga, millest soovitakse maksimaalset turuhinda ja asjade korraldamisel positiivseid emotsioone.

Oluline on vältida ka hilisemaid ostjapoolseid pretensioone ning juriidilisi ebakorrektsusi. Samuti võib omanikele julgustuseks märkida, et vastutustundetu maakler ei püüagi sõlmida kirjalikku lepingut, kuna ei soovi anda katteta lubadusi.

Vahendustasu hõlmab sisuliselt kahte summat: kulusid, mis katavad büroo reklaamikulud kuulutusele, juriidilised konsultatsioonid ja nõustamise ning kulusid, millest tasutakse maaklerile tema tää ja aja eest. üldjuhul hõlmab see suurtes kinnisvarabüroodes 25–40 protsenti vahendustasust.

Vahendustasu kujundamisel on oluline ka kinnisvara hinnaklass ja selle müügile ennustuslikult kulutatav täätundide maht. Palju oleneb kinnisvaraturu hetkeolukorrast. Kui pakutavat kaupa on palju ja turul ei valitse defitsiiti, peab müügiga tegeleja arvestama pikema müügi- ja reklaamiperioodiga, seega ka suuremate väljaminekutega.

Kinnisvara reklaamiga tegelevad suuremates büroodes turundusosakonna reklaamispetsialistid, kes teavad parimaid võimalusi, millises vormis ja millistes meediakanalites kinnisvara reklaamida. Maakleri kohus on seista hea käsundiandja huvide eest ja nõustada teda hinnaläbirääkimistel.

See võib kõlada kõrgelennulise fraasina, aga igapäevaelus küsivad ostjad palju piirkonna teiste pakkumiste ja teostatud tehingute kohta, otsides kinnitust oma valiku õigsuse kohta. Just siin on olulised maakleri teadmised ja piirkonna tundmine.

Kui korteri presentatsioonide aeg on õnnelikult määdas ja kinnisvarale ostja/huviline leitud, vajab ostja sageli maakleri abi pangaasjade korraldamisel (kinnisvara eksperthinnangu jms dokumentatsiooni tellimine).

Samuti võib ostjaks osutuda välismaalane, kes vajab tunduvalt rohkem nõustamist ja selgitusi notari juures sõlmitava lepingu tarvis. Vajalike dokumentide puudumine (apostillitud ja tõlgitud tõendid perekonnaseisu jne kohta); vandetõlgi puudumine notariaalses tehingus võib ostu-müügilepingu sõlmimise lükata kaugesse tulevikku.

Sageli eelneb notariaalsele lepingule ka broneerimislepingu sõlmimine, milles ostja kinnitab oma ostuhuvi müüjale käsiraha maksmisega. Broneerimislepingus lepitakse ka kokku, kuidas pooled peaksid lepingueelsete läbirääkimiste etapis käituma.

Maakler selgitab müüja võimalikud võlgnevused ühistu ees ja korraldab valduse üleandmise, koostades üleandmisakti ja kutsudes vajadusel kohale ka maja halduri.

Allikas: Eesti Postimehe lisa Kinnisvara, 28.november 2007.a.