Intresside kiire tõus viimase paari aasta jooksul on tugevalt mõjutanud leibkondade kulutusi eluasemelaenudele, kuid Euribori mõningane langus ning signaalid stabiliseerumise kohta annavad taas laenuvõtjatele kindlust oma püsikulude arvutamisel. 2005. aastal oli pankadevahelise laenuintressi ehk Euribori tase enneolematult madal, jäädes vaid kahe protsendi piirimaile. Aasta teises pooles hakkas Euribor jõudsalt tõusma ning saavutas oma tipu alles mullu detsembris, olles 4,92 protsenti.

Kui nüüd võrdluseks tuua miljonikroonise, 30 aasta pikkuse laenumakse suuruse vahe 2005. aastal ja tipphetkel mullu, siis ainuüksi Euribori tõusu tõttu kasvas kuumakse 4000 kroonilt 5300 kroonile. Seega kasvas laenumakse koormus üle 30 protsendi. Tuhanded lisakroonid

Absoluutsummas polegi 1300-kroonine vahe paljudele peredele teab mis suur, kuid juba kahe miljoni kroonise laenu puhul on kuumakse vaheks 2600 krooni, kolme miljoni puhul 3900 krooni jne.

Samuti ei tasu unustada, et kinnisvarahinnad on viimase paari aasta jooksul kerkinud märkimisväärselt ning pole liialdatud väide, et kolm aastat tagasi miljon krooni maksnud korter maksab nüüd kaks miljonit.

Nüüdseks on intressid taas veidi langenud, Euribor on artikli valmimise hetkel 4,37 protsenti, millele laenuvõtja jaoks lisandub panga enda marginaal.

Olulisemaks lühiajalistest kõikumistest on aga sellega kaasnevad sõnumid.

Loodetakse langust

Juhtivad Euroopa pankade analüütikud on küllaltki ühisel seisukohal, et selleks korraks on intressitõus läbi ning ilmselt jääb tase püsima, pigem ennustatakse isegi kerget langust.

Eesti tormiliselt arenenud kinnisvaraturule on tegemist kindlasti positiivse sõnumiga.

On päevselge, et suurima laastamistää laenuvõtja ostuvõimele tegi ikkagi kiire hinnatõus, kuid ülimadalate intresside, pankade agressiivsete laenumüügikampaaniate ning üldiste positiivsete sõnumite osatähtsust hinnatõusu tekkimisel ei tohiks samuti alahinnata.

Eesti jaoks on stabiliseerunud intressid hea uudis. Kui varem olid turul vaid ülioptimistlikud sõnumid – alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ning lõpetades tormilise palgakasvuga – siis nüüd kubiseb kinnisvaraturg pessimistlikest nootidest, ent liigne paanika pole samuti kasuks.

Pankade karmistunud laenupoliitika, ennast üle hinnanud ostjatele kuuluvate varade sundmüügid, arendajate meeleheitlikud katsed end pankrotist päästa jms on vaid üksikud näited, mis ilmestavad turule antud sõnumeid.

Stabiilne intressimäär, mille osatähtsus üldise laenuturu mõistes on ülioluline, mõjub pessimistlikule turule kindlasti rahustavalt. Maakeeli äeldes – kui muresid niigi palju, siis vähemalt raha hinna kasvu peatumine võtab ühe mure vähemaks.

On vana tõde, et intressilangus suurendab läbi ostujõu kasvu ka kinnisvara hinda absoluutväärtuses, sest nõudlus kasvab. Intressitõus mõjutab turgu aga vastupidi – ostujõud kahaneb ja turuosalised suruvad hinna alla.

Stabiliseeruv intressimäär saab ilmselt olema üks verstapost Eesti ülikiires kinnisvaraturu arengus – raha enam ei kalline.

Kerstin Olbrei, Pindi Kinnisvara turundusspetsialist

Allikas: 27.veebruari Postimehe lisa Kinnisvara