Elukoha vahetus, ootamatu pärandus või vajadus suurema elamispinna järele need on vaid vähesed põhjused, mis võivad inimese korterit müüma panna.

Tihtilugu selgub aga, et asjad ei arene sugugi soovitud tempos. Mida teha, et korter ikkagi müüdud saaks, kusjuures võimalikult kiiresti, sest tühjana seisev korter tähendab omanikule ikkagi üsna olulisi väljaminekuid.

Iseseisvalt või maakleri abil

Esimese asjana peaks korterimüüja otsustama, kas ta soovib müüa oma korterit ise või tahab usaldada selle maakleri hooleks. Maakleri kasuks otsustamisel tuleb sadade kinnisvaravahendajate seast leida see üks ja õige.

Parim võimalus selleks on uurida sõprade-tuttavate käest, kas kellelgi on olnud mõne maakleriga positiivseid kogemusi. Keegi ikka oskab midagi soovitada kas või seda, kelle poole mitte mingil juhul päärduda ei maksa. Kui õnnestub leida usaldusväärne maakler, tähendab see, et edasistest müügimuredest on korteriomanik prii.Ise müüma asudes tuleb esimese asjana määrata hind. Seda tehes oleks kohe mõistlik läbi kaaluda ka see, missugune on miinimumhind, millega omanik on veel nõus korterit müüma.

Hinna määramisel võib aluseks võtta portaalides olevaid pakkumishindu, kuid seejuures tuleb kindlasti arvestada, et reaalseid tehinguid sõlmitakse tavaliselt ikka pakkumishindadest odavamalt.

Hästi sõnastatud kuulutus

Järgmine samm on info viimine võimalike ostjateni. Enamik potentsiaalseid kinnisvaraostjaid kasutab pakutavast ülevaate saamiseks ja esimeste valikute tegemiseks kinnisvaraportaale. Kindlasti tuleks mõelda, millega sealsest kuulutustetulvast õnnestuks silma jääda. Esile tõusta aitab ladusalt või isikupäraselt sõnastatud tekst, korterist, hoonest ja selle ümbrusest tehtud korralikud pildid ning asukohakaart.

Kui võimalik ostja soovib korterit vaatama tulla, tasub oma elamises enne põhjalik koristus ette võtta. Puhtus ja kord jätavad hea mulje. Ka peaks müüja olema valmis vastama huvilise kõigile küsimustele: kui suur on korteri pindala, kust tõuseb ja kuhu loojub päike, millised on haldus- ja hoolduskulud, kuidas tegutseb ühistu ja millised on remondiplaanid, kus asuvad ja millises korras on korteri juurde kuuluvad panipaigad, kes on naabrid ja millised on nende eluviisid jne.

Paindlikkus hinnakõnelustel

Korteri sobivuse puhul on enam kui tõenäoline, et ostja teeb oma hinnapakkumise. Kui müüja on asjad varem läbi mõelnud, on tal lihtne otsustada, kas soostuda pakkumisega, sellest loobuda või üritada saavutada kokkulepet kusagil vahepeal.

Seejärel jääb veel tehing notariaalselt vormistada. Kui ostu finantseerib pank, siis aitab ostja laenuhaldur asju korraldada. Kui aga ostetakse vaid omafinantseeringuga, siis tuleb panna aeg notaribüroos kinni. Viimasel ajal sellega probleeme enam pole.

üks sõlmitava notariaalse ostu-müügilepingu olulisi punkte on valduse üleandmine ehk kuupäev, millal müüja peab korteri vabastama. Ka selles küsimuses tuleb oma väljavaated enne läbi mõelda – kui on tõenäoline, et uude kohta kolimisega võib tekkida viivitusi, on mõistlik võtta valduse üleandmiseks aega näiteks kuu. Kokkulepitust varem võib elamispinna ju alati uuele omanikule üle anda.

Kui kõik eelloetletu tehtud, ongi korter müüdud. Paberile panduna tundub see imelihtne, ometi teab igaüks, kes on kinnisvaraportaale vähegi jälginud, kui pikka aega mõni elupind müügis püsib.

Edukas müük eeldab ennekõike õigete reklaamikanalite leidmist ja oskuslikke läbirääkimisi, samuti tehingu korrektset vormistamist. Kui korterimüüja leiab, et saab kõigega iseseisvalt hakkama, siis miks mitte ise müüa. Kes aga end mõnes loetletud punktidest väga kindlalt ei tunne, sellel on mõistlik kasutada hea maakleri teenust.

Allikas: 27.juuni 2008.a. SL õhtuleht