‘Kahtlemata on üldise majandussurutise tingimustes raskusi kõigil,’ lisas Rüütel.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter ütles, et kuna võrreldes buumiajaga vähenes kinnisvaratehingute arv umbes kaks korda, aga maaklerite palgad sõltuvad tää tulemustest, siis on loogiline oletada, et ka maaklerite sissetulekud on vähenenud. ‘Seega võib kokkuvõtvalt väita, et laias laastus on maaklerite sissetulekud sel aastal kahanenud 25%,’ nimetas Vaher oma numbri.

Muidugi on ka selliseid maaklereid, kelle palgad langesid vähe, kuid on ka neid, kes on maakleriameti üldse maha pannud. Maaklerite Koja esimehe Andrus Soonseina sõnul sõltub kõik spetsialisti isikuomadustest ja professionaalsusest.

‘Langus on kindlasti toimunud. Väga üldistades võiks nimetada umbes 30%. Kuid pean siiski veel mainima, et on ka maaklereid, kes on oma ala parimad. Nendel on tääd kogu aeg,’ lisas Soonsein.

ERI Põhja-Eesti direktori Andres Tederi sõnul on maaklerite tasu suuremas osas tulemustasu.

‘Kannatavad enim muidugi need, kelle käive ehk tehingute arv on järsult vähenenud,’ ütles Teder. ‘Turule jäävad need, kes suudavad oma teenust pakkuda ka muutunud turuolukorras ehk need, kes on suutnud varasematest eduaastatest ümber orienteeruda tavapärasele maakleritääle.’

Kuna müügiperiood pikeneb, siis kasvab ka vahendustasu. ‘Tõenäoliselt jõuab maakleritasu keskmine suurus varsti taas kunagise 5% juurde,’ selgitas Teder. ‘Kõrgete hinnatasemete juures buumiajal jõudis see langeda juba 1-2% juurde.’

Hinnad, millest maakleritasu arvestatakse, on Tederi sõnul jõudsalt langenud ning müük nõuab järjest rohkem aega ning kulutusi. ‘Vahendustasu kasvule seab praegu piiri müüjate pingeline finantsolukord, kus müüjatel ei ole enam tihti võimalik rohkem hinda langetada,’ rääkis Teder. ‘Vastasel juhul ei suuda nad täita enam finantskohustusi panga ees ja see avaldab mõju ka maakleritasule. Eriti on see tunnetatav piirkondades, kus viimasel ajal on tehingute maht ja seega hinnad kiiresti langenud, näiteks Lasnamäel.’