Kinnisvaraturg ärkab taas ja hakkab vaikselt jõudu koguma. Nii-äelda stardivalmis on ka mitmed arendajad, kes on viimaste aastate kinnisvaraturul suutnud ellu jääda.

Nad kompavad turgu, et välja selgitada, milline on vastuvõetav hinnatase ja mida ostjad soovivad.

Toon välja kolm piirkonda Tallinnas, kus lähiaastatel on oodata kinnisvaraturul aktiivsemat tegevust, kus võiks olla hea elada ja mis pikemalt ette vaadates ilmselt ka turu kõikumistele paremini vastu peavad.

Kesklinn

Kinnisvara kesklinnas oli, on ja jääb kallima hinnaklassiga tooterühmaks. Inimesed soovivad elada kesklinnas, sest siin ollakse «elu» keskel.

Lihtne transpordiühendus muude linnaosadega, kauplused, meelelahutuskohad – võrreldes muude elupiirkondadega on kesklinnas kõik kodule väga lähedal. Elu keeb ja paljudele ongi sellises kiires (ja kallis) keskkonnas elamine just õige valik.

Kesklinnast leiab üksikuid piirkondi, kus vana kvartali asemele luuakse uus hoonestus ja haljastus, kuid neid on raske võrrelda suuremahuliste äärelinna uusarendustega.
Kesklinna lahendused pakitakse võimalikult kokku, et maksimaalselt ära kasutada kogu kasulik pind. Nii on vähem ruumi haljastusele, majad on kõrgemad ja hoovipinda vähem.

üldjuhul on omavahel seotud äri- ja elukondlik pind. Parkimine viiakse maa alla ja on tasuline. Samas on korterid väiksemad, aga kallimalt viimistletud. Arhitektuurse poole pealt on kesklinna uusarendused põnevamad kui mujal Tallinnas, hea näide on Rotermanni kvartal.

Nõudlus selliste pindade järele jääb. Mida nooremad inimesed, seda paremini kodu kesklinnas sobib. Samuti on siin suurem potentsiaal üürikorteritele ning see on hinnatud piirkond ka näiteks soomlastele.

Kinnisvaraturu elavnedes näeme mõnda suuremahulist arendust (Tivoli, Baltika kvartal jt), palju kerkib ka üksikuid kortermaju, mis ehitatakse tühjale krundile või lammutatud maja asemele. Need paiknevad hajutatult üle kesklinna.

Põhja-Tallinn

Eeskätt just rannaäärne piirkond, mis algab linnahallist ja suundub Paljassaare poole, on üks põnevamaid ja potentsiaalsemaid piirkondi tulevastele arendustele.

Tallinn soovib avaneda merele ning selle tarbeks on juba lõpetatud väga suures mahus detailplaneeringuid, mis teevad sellest piirkonnast tulevikus mõnusa elu- ja ärikeskkonna.
Vanad ja lagunenud täästushooned asendatakse ajapikku tänapäevase elukeskkonnaga, kuhu lisaks uutele elamis- ja äripindadele on linnakodanike tarbeks mõeldud promenaadid, pargid, jahisadamad ja teised vaba aja veetmiseks mõeldud avalikud kohad.

Ka Tallinna kõrgeim hoone on plaanitud Põhja-Tallinna Sitsi mäele endise Balti manufaktuuri maa-alale.

Viimastel aastatel valminud Ilmarise kvartali ja Noole tänava kompleksi uued korterid ei jää hinnatasemelt oluliselt alla Kesklinnas ja Kadriorus pakutule. Sama trend jätkub ka tulevikus kerkivate hoonetega ning ilmselt kunagi võivad selle piirkonna korterid ületada kesklinna hinnataseme.

Erinevalt kesklinna lahendustest on siin ilmselt suuremad võimalused nii korterite suuruse kui ka keskkonnaga mängimiseks.

Inimesed ostavad ühelt poolt kesklinna lähedust, teisalt on see piirkond oluliselt vaiksem ja seetõttu sobilikum näiteks lastega perekondadele.

Jääme lootma, et uued majad luuakse arvestusega, et võimalikult paljudel korteritel avaneks vaade Tallinna lahele.

Tartu mnt suund

Kui Põhja-Tallinna mereäärne piirkond ja kesklinn on kallima hinnaklassiga, siis tooks Tartu mnt suuna välja kui odavama, nn magala tüüpi piirkonna.

On kolm head põhjust, miks uus kodu võiks olla just sealkandis.
Esiteks jällegi kesklinna lähedus. Kui vaadata Tallinna kaarti, siis ulatub kesklinna piir ülemiste järve taha Mõiguni välja. Kauges tulevikus võib see ka edasi liikuda.

Võrreldes viimastel aastatel valminud uusarendusi, on näiteks Kuldala ja Peetri küla kesklinnale ilmselt lähemal kui enamik teisi suuremaid ja uuemaid elamupiirkondi.
Lisaks muudele võimalustele ja aja säästmisele korvab kesklinna lähedus areneva piirkonna puudusi.

Teiseks – elukeskkond on uus. Mustamäe, õismäe ja Lasnamäe on juba vanad ja väljakujunenud asundused ning kunagi ennast õigustanud linnaruumi kujundamise põhimõtted on seal aegunud.

Viimsis, Lasnamäe lõpus, Haaberstis ja Mustamäel valminud arendused on küll igati tänapäevased ja loodetavasti ei sisalda aknast avanev vaade suuremas koguses nõukogudeaegseid tornelamuid, kuid need asuvad kesklinnast kaugemal.

Suurim miinus Tartu maantee suunal on aga see, et arengule pole järele jõudnud muud olulised täiusliku elukeskkonna osad. Näiteks ühistransport seal juba toimib ja valminud on ka lasteaiad ja kool, kuid toitlustus või vaba aja veetmise ja sportimise võimalused on kesised.

Sellel piirkonnal on suur arengupotentsiaal, aga võimalusi elukeskkonna paranemiseks on rohkem kui «vanades» linnaosades.

Kolmandaks tääkohad. Tallinnast väljuvasse Tartu maantee äärsesse piirkonda on juba planeeritud erinevaid täästusparke, logistikakomplekse ja muid äriotstarbelisi uusehitisi.
Majanduse elavnedes täituvad needki lõpuks äritegevusega ja loovad tääkohti.

Mida soovitada inimesele, kel tulevikus uue kodu ost ees seisab?
•    Tutvu kohalikus omavalitsuses juba täna linna plaanidega. Uuri välja, millises suunas plaanib linnaosa areneda ning millised on arengukavad.
•    Suhtle kinnisvaraarendajate ja maakleritega, saamaks ülevaate sellest, mis ajal sind huvitavas piirkonnas ehitus võiks alata.
•    Hoidu kiirlaenudest. Praegu vaatavad pangad väga hoolikalt kliendi tausta ja kiirlaenu minevikuga laenusoovijal võib uue kodu
finantseerimisvõimaluste kasutamine kujuneda keerulisemaks.

Allikas: 11.november 2009.a. Postimees