Loe lähemalt meie privaatsustingimustest SIIN.
Aasta teine pool tiris turu põhjast lahti
Aasta kokkuvõttes kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18% ja tehingute koguväärtus 6%, teatas statistikaamet. Kõige suuremat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomandi tehingute arvu suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra.
LVM kinnisvarabüroo juhatuse liige Ingmar Saksing märkis, et alates 2010. aasta II kvartalist alanud turu paranemine muutis andmed ootuspäraseks. ‘2010. aastaks prognoosisime kasvavat aktiivsust mõõduka hinnakasvuga, sest suurenenud ostuhuvi toetas euro ootus, mis kajastus teataval määral hindades. Protsessi toetasid pankade laenupoliitika muutus, alanud kampaaniad ning välismaalastest ostjate kasvanud huvi (peamiselt soomlaste) Eesti kinnisvara vastu,’ rääkis Saksing.
Sundmüükidest hoolimata lootusrikkalt. Saksing loodab, et 2011. aasta toob koos majanduse arenguga kinnisvaraturule mõõduka kasvu. ‘Kindlasti annavad turule väikse varju sundmüügid, kuna alanud majanduse paranemine on ühel või teisel moel sundenampakkumisele minevate objektide hulka vähendanud. Teisalt suureneb pakkumine päris uute kinnisvaraprojektide näol. Soomlastest ostjate kõrvale lisanduvad venelased. Samas ei saa nende osa kindlasti veel mitte nii valdavaks kui põhjanaabrite oma,’ prognoosis Saksing, kelle sõnul võib oodata investorite huvi kasvu pigem tootmis- ja laopindade osas, mis on seotud ekspordi potentsiaaliga.
‘Uute suurte kommertskinnisvara projektide alustamine on 2011. aastal veel julgete maailm,’ lisas Saksing.
Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Mika Sucksdorff usub, et kinnisvaratehingute arvu kasv jääb tänavu alla mullusele, kuid ärpindade turg aktiviseerub.
![]() |
‘Positiivse ekspordinäitajaga on kasvanud ettevõtjate huvi tootmispindade järele ja nad hakkavad võtma Eesti inimesi tääle ning julgevad juba teha tulevikku suunatud otsuseid,’ rääkis Sucksdorff tänavu kinnisvaraturul toimuvast.
Huvi büroode vastu. ‘Ma usun, et äripindade turg on sel aastal aktiivsem kui mullu. Kui vaadata investori poole pealt, siis tegelikult tuntakse üsnagi suurt huvi kaubanduskeskuste vastu, aga ka rendivoogu tootvate bürooruumide vastu. Huvi osta täätavaid bürooruume on välisinvestoritel ja ka kohalikel investoritel täiesti olemas,’ märkis Sucksdorff. ‘Usun, et mõned suuremad tehingud ärikinnisvaraga see aasta siiski tehakse,’ lausus ta.
Sucksdorffi arvates on selle aasta kinnisvarahindade tõus ilmselt 7-8% suurusjärgus, kuid selles ta kahtles, et tehingute arvu kasv tuleb 18% nagu mullu, aga 10% usub ta kindlasti. ‘Ma poleks liiga optimistlik esialgu selle aasta suhtes, aga 10% kasvu on ka väga hea,’ sõnas ta.
Teine poolaasta elavdas turgu. Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli ütles, et põhiline kasv tuli teisel poolaastal, mil kõigi turuosaliste näod muutusid lõbusamaks. ‘Teisest poolaastast on rõõmsamad nii korteriarendajad, büroohoonete omanikud kui ka tavakodanikest kinnisvaramüüjad. Heale kaubale tekkis juba kohati ostjate konkurents ja omanikud said rohkem selga sirgu lüüa,’ kirjeldas Roosiväli olukorda. ‘See jutt puudutab paraku ikkagi Harjumaa turgu.’
Roosiväli usub, et lisaks Harjumaale näeme 2011. aastal nii aktiivsuse kui ka väärtuse tõusu ka mujal Eestis. ‘Usun kasvutendetsi jätkumisse peamiselt sellepärast, et praegune hinnatase on huvitav juba päris paljudele. Turul liiguvad ringi aktiivselt nii jõukamad eraisikud, pankade tütred, vanad ja uued spekulandid kui ka lihtsurelikud, kes tahavad kodu endale või oma firmale,’ räkis ta. ‘2010 teeniti bärsidelt korralikult, lõppesid ka tarkade pikaajalised kõrge intressiga deposiidid ja hirm, et kinnisvarahinnad võiksid veel langeda, hakkab juba ununema.’
Erilisi üllatusi tänavu ei oodata. Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno ütles, et 2010. aasta kujunes ootuspäraseks ja kinnitas Colliersi 2010. aasta jaanuari kuuülevaates ennustatud tehinguaktiivsuse kasvu. ‘Elavnenud majanduskeskond ning eelnevate aastatega süvenenud kinnisvaraturu madalseis lõid soodsa pinnase märkimisväärseks tõusuks. Eelkõige tuleb toimunud tõusu käsitleda likviidsuse taastumisena kuivõrd keskmine tehinguhind oli endiselt langustrendis,’ kommenteeris Tinno.
Tinno usub, et 2011. aastal on oodata kinnisvaraturu jätkuvat paranemist ning eelkõige keskmise tehinguhinna kasvu. ‘Eeldades majanduskeskkonna jätkuvat elavnemist ning arvestades ka laenutingimuste pehmenemist ning ehitushinna kasvu on 2011. aastaks loodud piisavalt eeldusi keskmise tehinguhinna kasvuks,’ märkis ta.
1Partenr juht Martin Vahter märkis, et tehingute arvu kasv oli loogiline, sest tehinguid tehakse ikkagi ostjate survel, mitte müüjate survel, pangad on aga läinud oma laenutingimustes tasapisi leebemaks.
‘Ka see on loogiline, et selle aasta alguses tehakse vähem tehinguid, kuna euro tõttu on hinnale raske hinnangut anda. Väikene number eurodes teeb kroonides päris suure vahe, inimesed natuke kobavad.’
‘Ma usun, et aprilliks-maiks saadakse eurosegadusest üle. Ma arvan, et aasta kokkuvõttes ei tulegi nii suurt tehingute arvu kasvu kui tuli 2009 versus 2010. Küll aga usun, et tehingute koguväärtuse kasv kasvab rohkem, mitte sellepärast, et kinnisvara hinnad tõuseksid nii palju, aga ma arvan, et tehakse kallimaid tehinguid. Kallimate tehingute osakaal suureneb,’ prognoosis ta.
- Harju maakond esikohal
- Tehingute mahult oli 2010. aastal kõige aktiivsem kinnisvaraturg tavapäraselt Harju maakonnas, kus toimus 40,3 protsenti kõigist tehingutest. Harju maakonnale järgnesid Ida-Viru maakond 11,1 protsendiga ning Tartu maakond 9,2 protsendiga. Aastases võrdluses vähenes kinnisvaratehingute arv vaid kolmes maakonnas: Hiiu-, Lääne-Viru- ja Rapla maakonnas.
- Kõige rohkem maad vahetas mullu omanikku Saaremaal – 14 894 hektarit, kõige vähem Hiiumaal – 2161 hektarit.
Arhiiv
- juuni 2025
- mai 2025
- aprill 2025
- märts 2025
- oktoober 2024
- september 2024
- juuni 2024
- mai 2024
- aprill 2024
- märts 2024
- november 2023
- september 2023
- august 2023
- juuni 2023
- mai 2023
- veebruar 2023
- september 2022
- märts 2022
- veebruar 2022
- august 2021
- juuli 2021
- juuni 2021
- mai 2021
- aprill 2021
- oktoober 2020
- august 2020
- november 2019
- oktoober 2019
- august 2019
- mai 2019
- aprill 2019
- märts 2019
- oktoober 2018
- august 2018
- mai 2018
- aprill 2018
- detsember 2017
- november 2017
- oktoober 2017
- mai 2017
- aprill 2017
- jaanuar 2017
- detsember 2016
- november 2016
- oktoober 2016
- mai 2016
- aprill 2016
- november 2015
- oktoober 2015
- juuni 2015
- aprill 2015
- märts 2015
- november 2014
- oktoober 2014
- september 2014
- august 2014
- juuli 2014
- juuni 2014
- mai 2014
- aprill 2014
- veebruar 2014
- jaanuar 2014
- november 2013
- oktoober 2013
- september 2013
- august 2013
- mai 2013
- aprill 2013
- märts 2013
- veebruar 2013
- jaanuar 2013
- detsember 2012
- november 2012
- oktoober 2012
- september 2012
- juuni 2012
- mai 2012
- märts 2012
- veebruar 2012
- jaanuar 2012
- detsember 2011
- november 2011
- oktoober 2011
- september 2011
- august 2011
- juuli 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- aprill 2011
- märts 2011
- veebruar 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- september 2010
- juuni 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- juuli 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- detsember 2008
- november 2008
- oktoober 2008
- september 2008
- august 2008
- juuli 2008
- juuni 2008
- mai 2008
- aprill 2008
- märts 2008
- veebruar 2008
- jaanuar 2008
- detsember 2007
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- mai 2007
- aprill 2007
- märts 2007
- veebruar 2007
- jaanuar 2007
- november 2006
- mai 2006
- aprill 2006