Aasta teine pool tiris turu põhjast lahti
Aasta kokkuvõttes kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18% ja tehingute koguväärtus 6%, teatas statistikaamet. Kõige suuremat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomandi tehingute arvu suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra.
LVM kinnisvarabüroo juhatuse liige Ingmar Saksing märkis, et alates 2010. aasta II kvartalist alanud turu paranemine muutis andmed ootuspäraseks. ‘2010. aastaks prognoosisime kasvavat aktiivsust mõõduka hinnakasvuga, sest suurenenud ostuhuvi toetas euro ootus, mis kajastus teataval määral hindades. Protsessi toetasid pankade laenupoliitika muutus, alanud kampaaniad ning välismaalastest ostjate kasvanud huvi (peamiselt soomlaste) Eesti kinnisvara vastu,’ rääkis Saksing.
Sundmüükidest hoolimata lootusrikkalt. Saksing loodab, et 2011. aasta toob koos majanduse arenguga kinnisvaraturule mõõduka kasvu. ‘Kindlasti annavad turule väikse varju sundmüügid, kuna alanud majanduse paranemine on ühel või teisel moel sundenampakkumisele minevate objektide hulka vähendanud. Teisalt suureneb pakkumine päris uute kinnisvaraprojektide näol. Soomlastest ostjate kõrvale lisanduvad venelased. Samas ei saa nende osa kindlasti veel mitte nii valdavaks kui põhjanaabrite oma,’ prognoosis Saksing, kelle sõnul võib oodata investorite huvi kasvu pigem tootmis- ja laopindade osas, mis on seotud ekspordi potentsiaaliga.
‘Uute suurte kommertskinnisvara projektide alustamine on 2011. aastal veel julgete maailm,’ lisas Saksing.
Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Mika Sucksdorff usub, et kinnisvaratehingute arvu kasv jääb tänavu alla mullusele, kuid ärpindade turg aktiviseerub.
 |
‘Positiivse ekspordinäitajaga on kasvanud ettevõtjate huvi tootmispindade järele ja nad hakkavad võtma Eesti inimesi tääle ning julgevad juba teha tulevikku suunatud otsuseid,’ rääkis Sucksdorff tänavu kinnisvaraturul toimuvast.
Huvi büroode vastu. ‘Ma usun, et äripindade turg on sel aastal aktiivsem kui mullu. Kui vaadata investori poole pealt, siis tegelikult tuntakse üsnagi suurt huvi kaubanduskeskuste vastu, aga ka rendivoogu tootvate bürooruumide vastu. Huvi osta täätavaid bürooruume on välisinvestoritel ja ka kohalikel investoritel täiesti olemas,’ märkis Sucksdorff. ‘Usun, et mõned suuremad tehingud ärikinnisvaraga see aasta siiski tehakse,’ lausus ta.
Sucksdorffi arvates on selle aasta kinnisvarahindade tõus ilmselt 7-8% suurusjärgus, kuid selles ta kahtles, et tehingute arvu kasv tuleb 18% nagu mullu, aga 10% usub ta kindlasti. ‘Ma poleks liiga optimistlik esialgu selle aasta suhtes, aga 10% kasvu on ka väga hea,’ sõnas ta.
Teine poolaasta elavdas turgu. Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli ütles, et põhiline kasv tuli teisel poolaastal, mil kõigi turuosaliste näod muutusid lõbusamaks. ‘Teisest poolaastast on rõõmsamad nii korteriarendajad, büroohoonete omanikud kui ka tavakodanikest kinnisvaramüüjad. Heale kaubale tekkis juba kohati ostjate konkurents ja omanikud said rohkem selga sirgu lüüa,’ kirjeldas Roosiväli olukorda. ‘See jutt puudutab paraku ikkagi Harjumaa turgu.’
Roosiväli usub, et lisaks Harjumaale näeme 2011. aastal nii aktiivsuse kui ka väärtuse tõusu ka mujal Eestis. ‘Usun kasvutendetsi jätkumisse peamiselt sellepärast, et praegune hinnatase on huvitav juba päris paljudele. Turul liiguvad ringi aktiivselt nii jõukamad eraisikud, pankade tütred, vanad ja uued spekulandid kui ka lihtsurelikud, kes tahavad kodu endale või oma firmale,’ räkis ta. ‘2010 teeniti bärsidelt korralikult, lõppesid ka tarkade pikaajalised kõrge intressiga deposiidid ja hirm, et kinnisvarahinnad võiksid veel langeda, hakkab juba ununema.’
Erilisi üllatusi tänavu ei oodata. Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno ütles, et 2010. aasta kujunes ootuspäraseks ja kinnitas Colliersi 2010. aasta jaanuari kuuülevaates ennustatud tehinguaktiivsuse kasvu. ‘Elavnenud majanduskeskond ning eelnevate aastatega süvenenud kinnisvaraturu madalseis lõid soodsa pinnase märkimisväärseks tõusuks. Eelkõige tuleb toimunud tõusu käsitleda likviidsuse taastumisena kuivõrd keskmine tehinguhind oli endiselt langustrendis,’ kommenteeris Tinno.
Tinno usub, et 2011. aastal on oodata kinnisvaraturu jätkuvat paranemist ning eelkõige keskmise tehinguhinna kasvu. ‘Eeldades majanduskeskkonna jätkuvat elavnemist ning arvestades ka laenutingimuste pehmenemist ning ehitushinna kasvu on 2011. aastaks loodud piisavalt eeldusi keskmise tehinguhinna kasvuks,’ märkis ta.
1Partenr juht Martin Vahter märkis, et tehingute arvu kasv oli loogiline, sest tehinguid tehakse ikkagi ostjate survel, mitte müüjate survel, pangad on aga läinud oma laenutingimustes tasapisi leebemaks.
‘Ka see on loogiline, et selle aasta alguses tehakse vähem tehinguid, kuna euro tõttu on hinnale raske hinnangut anda. Väikene number eurodes teeb kroonides päris suure vahe, inimesed natuke kobavad.’
‘Ma usun, et aprilliks-maiks saadakse eurosegadusest üle. Ma arvan, et aasta kokkuvõttes ei tulegi nii suurt tehingute arvu kasvu kui tuli 2009 versus 2010. Küll aga usun, et tehingute koguväärtuse kasv kasvab rohkem, mitte sellepärast, et kinnisvara hinnad tõuseksid nii palju, aga ma arvan, et tehakse kallimaid tehinguid. Kallimate tehingute osakaal suureneb,’ prognoosis ta.
- Harju maakond esikohal
- Tehingute mahult oli 2010. aastal kõige aktiivsem kinnisvaraturg tavapäraselt Harju maakonnas, kus toimus 40,3 protsenti kõigist tehingutest. Harju maakonnale järgnesid Ida-Viru maakond 11,1 protsendiga ning Tartu maakond 9,2 protsendiga. Aastases võrdluses vähenes kinnisvaratehingute arv vaid kolmes maakonnas: Hiiu-, Lääne-Viru- ja Rapla maakonnas.
- Kõige rohkem maad vahetas mullu omanikku Saaremaal – 14 894 hektarit, kõige vähem Hiiumaal – 2161 hektarit.