«Mis on sellest kõigest kasu?» – just nii küsis Postimehelt oma kodu ihkav noor tallinlanna ja rääkis oma loo: «Veel eelmisel talvel ütles pank, et olen laenukõlblik. Mul oli kogutud suure vaevaga 50 000 krooni.»

Hinnalanguse ootuses venis ostu tegemine edasi. Selleks sügiseks olid panga lubadused kõik haihtunud. «Selgus, et kodulaenu saamiseks peaks nüüd olema endal juba neli-viis korda suurem omaosalus,» nentis naine pettunult.

Lisatagatist tal välja panna pole. Praeguse palga juures puudujääva 150 000 krooni kogumist peab ta ebareaalseks. Kas elada üürikorteris või vanemate juures – muud võimalust ilmselt pole. Kolmas variant on leida korteriga elukaaslane.

Kehvade firmade mõju

Tallinnas toimunud rahvusvahelise kinnisvarakonverentsi «Kas languse lõpp või tõusu algus?» esinejad tunnistasid, et turg kukub majanduslanguse pärast, mitte seetõttu, et kinnisvara ei vajata.

«Kui on raha, millega osta, siis tasub praegu osta, aga tuleb analüüsida, mis on kvaliteetne. Tehingut ei tohi teha vaid sel põhimõttel, et jooksid kiiremini kui naabrimees,» ütles Ardi Roosimaa Trigon Capitalist.
Eesti inimene elab ikka kitsamates oludes kui keskmine eurooplane.

«Nõudlus ei ole tegelikult kuhugi kadunud. Inimesed sünnivad, abielluvad, lahutavad ning kortereid on vaja,» märkis Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben.

Roben tunnistas, et praegu ellu astuval põlvkonnal tuleb ilmselt koduostmine laenukraanide kinnikeeramise tõttu edasi lükata. «Ma arvan, et see kestab mõnda aega, mil tuleb jälle vanematega koos elada. Nagu see on varasematelgi aegadel olnud,» nentis ta.

Millal eestlase eluase avaramaks muutub või millal kinnisvarahind palgaga võrreldes normaalsesse suhtesse jõuab, ei julge Roben prognoosida. Tema väitel mõjutab praegust hinnapoliitikat ka kehvemate ehitusfirmade jätkuv võim turul.

Samas nentis Roben, et inimesed ei tahagi elada majades, kus on ilmnenud juba probleemid ning pole mingit garantiid. Halb on aga see, et seadus ei keela vusserdajatel uue nime all turule tagasi tulla.

Hindadest õhk väljas

Kuigi räägitakse, et klient on praegu kuningas, kes saab nõuda kõrget kvaliteeti, ei käi see vähese rahaga tellija kohta.

«Klient peab tajuma, mis hinnaga ta tellib. Ega Lada hinnaga ju Mercedest saa,» selgitas Roben.

Seega on tekkinud justkui nõiaring: kui enne ei saanud kvaliteeti nõuda, sest ehitajad olid kehvad või nõudlus suur, siis nüüd on põhjuseks kliendi õhuke rahakott.

«Järgmise aasta lõpp on täis küsimärke. Suurimad probleemid tulevad alltäävõtjatel ja materjalitootjatel,» prognoosis YIT Ehituse juht Priit Sauk.

Samas tõdesid teisedki suured ehitusfirmad, et muutused ehitusturul pole vaatamata tääjõu vähendamisele end veel tõsiselt tunda andnud, sest lepingud on jõus ja projektid lõpetamata. Tõelist kukkumist on firmade hinnangul oodata ilmselt 2009. aastal.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink tõdes, et suurt osa ehitusfirmadest ootavad probleemid. Kui seni on ehitushinnad langenud materjalitootjate ja ehitajate kopsakate kasumite arvel, siis edaspidi võib see toimuda vaid tänu efektiivsuse suurenemisele.

Roben tunnistas, et hindadest on nüüd enamasti õhk väljas. «2008. aastal need veel langevad. See saab toimuda, sest firmade struktuurid muutuvad,» lausus ta.