• Esileht
  • Ardi Roosimaa: Tallinna ringtee äärsed valald jätkavad kasvu, kuid kasv jaotub ebaühtlaselt

Ardi Roosimaa: Tallinna ringtee äärsed valald jätkavad kasvu, kuid kasv jaotub ebaühtlaselt

Viimaste aastate trende jälgides pole Eestis teist nii kiiresti
arenevat põhimaanteed kui Tallinna ringtee. Samas ei ole kasv
lõiguti ühtlane, mistõttu ei saa kõik pealinna ümbruse vallad
sellest võrdset kasu. Kasvu jätkumiseks peavad oma panuse
andma nii era- kui ka avalik sektor, kirjutab Restate’i nõukogu
liige Ardi Roosimaa.

Tallinna ringtee areng on olnud väga kiire just viimasel viiel
aastal – kui teistel põhimaanteedel on olnud kasv ühtlane, siis
Tallinna ringteel on liikluskoormus sel perioodil kahekordistunud.
Liiklustiheduse kasv peegeldab selgelt, et Tallinna lähiümbrus on
demograafilises tõusus, mistõttu on logistika ja kaubanduse
jaoks tegu soodsa piirkonnaga. Samas ei jaotu kasv lõiguti
ühtlaselt ja seega ei saa kõik pealinna ümbruse vallad sellest
võrdset kasu.
Siiani on väga hästi läinud peamiselt Saku ja Rae vallal. Nende
valdade haldusalas on kõige suurem osa Tallinna ringteest ning
esimesed tänapäevased tööstuspargid loodi Tänassilma ja Jüri
piirkonda juba ligi 20 aastat tagasi. Pargid on paisunud suurteks,
peaaegu omaette linna mastaabiga tõmbekeskusteks. Logistika-,
tööstus- ja laoettevõtte jaoks on nähtavus oluline, mistõttu ei ole
suurele alale jaotunud äripark alati kõige parem variant. Suurtele
liikussõlmede lähedal olles paistab ettevõte paremini silma ning
ühendusteede olukord on soodsam. Seega on loogiline, et
lähiaastatel laieneb Tallinna ringtee äärne äripiirkond üha enam
ka Harku, Saue ja Kiili valla territooriumile.

Oluline on omavalitsuse panus

Eesti suhteliselt väikses majanduskeskkonnas võivad ka paari
ettevõtte otsused tuua kaasa olulise turumuutuse. Nii on
juhtunud näiteks Kurnas, kus Maxima logistikakeskuse
rajamisega kasvas kogu Kiili ja Rae valla piiri piirkonna väärtus.
Sama liiklussõlme juurde on valmimas ka IKEA ja Ringtee
äripark. Need arendused toovad kaasa uusi ettevõtteid
mitmesajal tuhandel ruutmeetril, mis tähendab sadu töökohti ja
kümneid miljoneid eurosid maksutulu. Huvitav on, et see arenev
piirkond asub juriidiliselt Rae vallas, kuid täpselt valla piiril,
mistõttu on lähimad elukeskkonnad hoopis Kiili vallas.
See tähendab võimalusi ka laiema piirkonna arenguks, kui vaid
senised paar tugevamat tõmbekeskust. Tallinna ümbruse
arengut vaadates tasuks kohalikel omavalitsustel seda ära
kasutada ning uued töökohad ja maksutulu enda valda
meelitada. Kasu saavad sellest nii ettevõtted, omavalitsus kui ka
kohalikud elanikud.
Ilmselt näeme lähiaastatel, kuidas Tallinna ringtee ei koosne vaid
mõnest olulisemast punktist, vaid Tallinna lähivaldade kasv
jätkub senises kiires tempos. Maanteevedude kasvav maht vajab
head ühendust Tallinnaga, ohutuid ja mugavaid mitmetasandilisi
liiklussõlmesid ning uusi ühistranspordivõimalusi, hea ühendus
Tallinna linnaga loob omakorda kõik vajalikud tingimused ringtee
ümbruse arenguks, toetades seeläbi kõiki Tallinna lähivaldu ja
nende demograafikat.

© 1994-2021 EKFL | Privaatsus