• Esileht
  • Elamukruntide järsk hinnatõus

Elamukruntide järsk hinnatõus

Määdunud aastal alguse saanud elamukruntide metsik hinnaralli püstitas selles turusektoris uusi rekordeid, hinnad tõusid kohati koguni kuni 200 protsenti. See oli üsna loogiline asjade käik, kuna hinnavahe korterite ning kruntide vahel muutus ebanormaalselt väikeseks.

Praegu on müügiperioodid märgatavalt pikemaks veninud ning kruntide eest küsitavad hinnad tõusnud.

Elamukruntide ostu aktiivsuse languses mängivad muuhulgas rolli ka ehitushindade tõus ning ehitustääjõu nappus.

Krundid ja majad, mis paiknevad kohas, kus puudub elementaarnegi infrastruktuur, praegu enam kaubaks ei lähe. Ostja hindab elukeskkonda kui tervikut, mitte pelgalt ostetavat maja või maatükki. Oluline pole niivõrd see, kui mitme kilomeetri kaugusel üks või teine elukeskkond asub, vaid see, mil määral arendajad ja kohalikud omavalitsused piirkonna terviklikkusele ja infrastruktuurile on panustanud ning millised on tuleviku perspektiivid. Sest mõnusaid kohti elamiseks leidub nii linnale lähemal kui ka kaugemal. Arendajad on selle arvesse võtnud ning kohtadesse, mille läheduses pole asustust ega infrastruktuuri, oma projekte planeerida lähiajal ei riskita.

Tänasel turul võib hästi kaubaks minevad arendusprojektid jagada kahte. Huvi tuntakse hoonestamata elamukruntide vastu, kus juba enne müügitegevuse algust on välja arendatud teedevõrk, tänavavalgustus ja vajalikud kommunikatsioonid, ning kuhu inimene oma äranägemise järgi sobiva kodu rajada saab. Hoonestamata elamukruntide puhul on märgusõnad arhitektuurselt hästi lahendatud planeering, looduslikult kaunis asukoht ja lähedus n-ä tuumikkeskustele. Järjest enam pannakse rõhku ostetava maatüki valmidusastmele, enam ei osteta pelgalt elamurajooni planeeringut paberil lubadustega, et kommunikatsioonid valmivad järgmisel aastal.

Teisalt huvitavad ostjaid täiesti valmis ja siseviimistlusega nn võtmed-kohe-kätte majad, kuhu ilma lisa aja- ja rahakuluta sisse kolida saab. Kindlasti lähevad paremini kaubaks suuremate ja tuntud arendajate poolt pakutud elamud.

Inimesed ei ole huvitatud majakarbi ostmisest ja seal siseviimistlustääde tegemisest. Selle põhjused on ehitustääjõu nappus ning pikad ooteajad tellitud viimistlusmaterjalide kättesaamisel.

Vakantse maa nappus ja oluliselt kõrgemad hinnad Tallinna väljakujunenud elamupiirkonnas nagu Nõmmel, Pirital, Kakumäel ja Kristiines on suunanud elamuehituse Tallinnast üha kaugemale väljapoole. Krunte ja maju soovitakse osta Keilasse, Tabasallu, Sakusse ja Sauele. Eelistatud ja perspektiivsemateks võib pidada ka suuremate magistraalide nagu Peterburi, Tartu, Viljandi ja Pärnu maantee lähedusse jäävaid piirkondi.

Tallinnast kaugemale jäävatest piirkondadest otsitakse krunte näiteks Kohilasse, Kuusalusse ja Saue valla äärealadele, kus on tagatud suhteliselt hea transpordiühendus ja hinnad Tallinna külje all olevatest piirkondadest mõnevõrra soodsamad.

Elamukruntide keskmised ruutmeetrihinnad Tallinnas ja lähivaldades.
    piirkond, keskmised ruutmeetri hinnad, kr

  • Tallinn, Pirita 1500-4000
  • Tallinn, Nõmme 1500-4000
  • Tallinn, Kakumäe 1500-3500
  • Harku 300-1500
  • Jõelähtme 150-600
  • Kiili 600-1200
  • Rae 600-1400
  • Saku 500-1400
  • Saue 500-1400
  • Viimsi 1000-3000

Allikas: Arco Vara

 

Allikas: äripäev, 16.juuli 2007

© 1994-2019 EKFL | Privaatsus