Tavaline inimene puutub kinnisvaravaldkonnaga kokku vaid paar korda oma elus, kui mitte vähem.Kuna iga kinnisvara on omamoodi unikaalne, siis tekivad probleemid objektiivse ostu-müügihinna määramisel.
Tunnetuslikult üritatakse leida hind, mis vastab nii ostja kui müüja soovidele ja võimetele. Miks kujuneb selline olukord – müüja soovib müüa kõrgema hinnaga, kui on korteri keskmine turuväärtus?

Enamlevinud põhjus on see, et müüja võtab oma korteri müügihinna kujundamisel aluseks kinnisvaraportaalide kuulutused. Paraku nende kuulutuste hinnad tihti ei kajasta tegelikku turuolukorda. Samuti on need inimesed lähtunud oma korterite müügihinna määramisel varasematest kuulutustest, mitte aga reaalsetest tehinguhindadest.

Suuremad kinnisvarafirmad on aru saanud, et lootus «äkki keegi ostab nii kalli hinnaga» ei saa tõelisuseks ning pigem on see omaniku ja maakleri aja raiskamine.

Suurt rolli hinnakujunduses mängivad ka emotsioonid: minu korter on parimate vahenditega sisustatud, siin määdus parim osa minu elust, vanemate kodu on mulle väga kallis ja palju muid selliseid põhjendusi. Seega on müüjatel sageli raske mõista, miks ostjad oluliselt vähem nende kodu väärtustavad. Tuleb aga mõista, et inimeste vajadused, soovid ja maitsed on erinevad ning sageli soovib uus omanik korteris siiski enne sisse kolimist sanitaarremonti teha, mis nõuab veelgi lisakulutusi.

Inimesed kasutavad oma kodu müügihinna kujundamisel veel üht üsna alusetut arvutust. Korteri müügihind peab katma suurema laenumakse, uue auto ostu, poja pulmad ja tütre ülikooli lõpetamise. Inimene arvutab, kui palju tal selleks raha vaja läheb ja ongi korteri hind käes. Selline hinnakujundus aga pole kuidagi põhjendatud ning ülehinnatud objekti müügiedu ei oota.

Samuti on väga tihti turuhinnast kõrgemad hinnaootused esimese ja viimase korruse korterite omanikel. Kuna nende jaoks ei ole probleem elada esimesel või viimasel korrusel, ei taha inimesed uskuda, et võrreldes teiste korrustega on esimene ja viimane siiski madalamalt hinnatud. Vastavalt tehinguinfole on viiekorruseliste tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamute esimese korruse korterid seitse kuni kümme ning viimase korruse korterid ca viis protsenti madalamalt hinnatud.

On veel mõni faktor, mida tuleb hinna määramisel arvesse võtta: kui kaugel asub korter kesklinnast (mida kaugemal, seda odavam), mis tüüpi on korterelamu (vähema korterite arvuga elamutes paiknevad korterid on kõrgemalt hinnatud, viiekorruselised paneelmajad on kõrgemalt hinnatud kui üheksakorruselised, kivimajad on kõrgemalt hinnatud kui puitmajad jne), kui hästi on arenenud infrastruktuur, milline on linnaosa maine, milliseid remonttäid on elamus tehtud jne.

Need faktorid ei ole otseselt korteriga seotud, aga korteri hind sõltub nendest olulisel määral. Sageli aga ei võta omanikud neid arvesse ja sellega kaasnevad ka kõrgemad hinnaootused.

Selleks et korterit müües oma aega säästa ja edukalt tehinguni jõuda, tuleks küsida konsultatsiooni professionaalse maakleri käest või tellida hindamisteenus. Sellistest allikatest saadud informatsioon on objektiivne ja usaldusväärne, mis võimaldab lihtsamini organiseerida kinnisvara müügiprotsessi.

Jekaterina Stepitševa, Uus Maa Kinnisvarabüroo äärelinna korterite maakler


Allikas: 23.jaanuar 2008 Postimehe lisa Kinnisvara