‘Pikka aega lootsid inimesed ülisoodsate hindadega tehinguid,’ märgib Hillar Pahk, kelle kinnitusel hakkab segadus tasapisi vaibuma ja juba on näha stabiliseerumise märke. Paljudes kohtades on juhtunud see, mis pidi juhtuma varem või hiljem – hinnad on paika loksunud, teadmatus asendunud teadlikkusega.

‘Pettumuse on müüjad aga kindlasti ostjatele valmistanud, sest häid objekte ei ole endiselt võimalik odava hinnaga osta,’ tähendab ta. ‘Aasta lõpus müüsime viimase korteri värskelt renoveeritud majas, kusjuures hinnad olid võrdlemisi kõrged.

Kui paneelmajade puhul reeglit ei ole – seisma võivad jääda korterid nii uutes kui ka vanades majades, siis täiesti eriliseks sektoriks kinnisvaraturul peab Pahk renoveeritud maju, mis viimasel ajal on tema kinnitusel osutunud väga heaks investeeringuks: ‘Nendes majades on korterite hinnad valutult üle elanud kõik turul toimunud muutused.’

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on kinnisvara müügi suurimad raskused põhjustatud nii inimeste ülevõimendatud emotsioonidest, mida ajakirjandus omalt poolt üles on kütnud, kui ka pankade karmistunud laenutingimustest.

Ajakirjandus levitab hirmujutte

‘Võrreldes paari aasta taguse ajaga, on pangad laenutingimusi oluliselt muutnud,’ selgitab ta. ‘Näiteks 2006. aastal sai uue korteri soetada sisuliselt nullprotsendilise omafinantseerimismääraga, pantides sissemaksuks oma vana korteri. Täna sellist võimalust ei ole. Ka levis 2007. aastal ajakirjanduses hirmujutt Euribori järsust tõusust. Sellele järgnesid jutud peagi saabuvast krahhist ja sellest, kuidas kodu kaotavad kümned tuhanded inimesed.’

Vahter märgib, et paljud potentsiaalsed ostjad on just seetõttu oma ostuotsuse edasi lükanud – lootes, et hinnad veelgi langevad, pelgavad inimesed, et praegu ostes kannavad nad kahju.

Kinnisvaraturgu ei iseloomusta Vahteri hinnangul praegu mitte hindade langus, vaid seisak. ‘Elavnemist turul lähiajal ilmselt ka oodata pole, kui, siis ehk aasta teisest poolest,’ arvab ta. ‘Tegemist pole niivõrd kinnisvaraturu probleemidega, pigem rahandusprobleemidega. Usun, et käesolev aasta toob selgust, kui palju kahjumeid Euroopa pangad seoses USAs hapuks läinud eluasemelaenudega kannavad.’

Vahter usub, et kui selgus on majas, muutub ka kommertspankade käitumine kindlamaks, see omakorda süstib aga kindlust kinnisvaraturule. 2007. aastal langes Tallinnas äärelinnakorterite hind tema sõnul umbes 10%.

‘Tõsi küll, mõnes sektoris on hinnalangus suurem, näiteks uute korterite puhul, nende osa on aga kinnisvaraturul tervikuna üsna väike,’ ütleb ta.

Hillar Pahk märgib, et palju on neid, kes hõlpsalt saadava suure raha lootuses on üritanud kinnisvaraturul omal käel toime tulla. ‘Viimasel paaril aastal ei nõudnud see suuri pingutusi,’ tunnistab ta. ‘Tänaseks on sellised tegelased turult lahkunud, kuid meie maine sai nende tegevusega kõvasti kahjustada. Seda tuleb meil iga päev lappida.’

Ka Martin Vahter usub, et uues olukorras maakleriteenuse kvaliteet pigem paraneb. ‘Vähem edukad maaklerid on majanduskaalutlustel kinnisvaraturult lahkunud või lahkumas. Lisaks tegeleb Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda pidevalt maaklerite atesteerimisega,’ teab ta. Kinnisvaraturu kui terviku seisukohast on Vahteri arvates ainult positiivne, et ebaprofessionaalsed turuosalised kaovad. See tähendab, et tulevikus tehakse rohkem läbimõeldud otsuseid – seni tasandas rumalad otsused tõusev kinnisvaraturg, nüüd aga sellele enam loota ei saa.

‘Kinnisvara on ja jääb alati üheks majandusharuks, ainult tulevikus ei peeta seda enam mingiks kiire tulu teenimise kohaks,’ märgib ta.

üürida tasub mitmekesi

Nii Vahter kui ka Pahk nendivad, et üüriturg on elavnenud. ‘Ennekõike on üürituru aktiivsus tingitud sellest, et varem said väga paljud soovijad pangast laenu ja ei olnud mõistlik korterit üürida,’ selgitab Hillar Pahk. ‘Täna on laenutingimusi karmistatud ja osale klientidest on üürimine ainus võimalus.’ Tema sõnul on praegu ka üürikorterite valik varasemaga võrreldes oluliselt suurem.

Vahter peab seda igati loogiliseks. ‘Ehkki inimesed on oma ostuotsuse edasi lükanud, ei tähenda see ometi, et neil elamispinda vaja pole,’ ütleb ta. Et aga olukord turul on ebaselge, on mõistlik sõlmida pikaajalise laenulepingu asemel lühema tähtajaga üürileping.

Eesti keskmise palgaga ei ole vabaturu tingimustes näiteks Tallinnas just lihtne üürikorterit leida. ‘Kui peres käib tääl kaks inimest, on see siiski võimalik,’ usub Vahter. ‘Samuti siis, kui üürida korter mitme peale, näiteks üliõpilastele peaks see sobima.’

Allikas: 8.veebruar 2008.a. SLõhtuleht