ärileht uuris kinnisvarafirmade liidu liikmetelt, investoritelt ja vaatlejatelt, kas kinnisvarasektoris oleks mõeldav hätta sattunud projektidele riskiinvestoreid leida. üldine seisukoht oli, et raha pole maailmast kusagile kadunud – kõik sõltub projektist ja selle hinnast.

“Neid nn laibakoristajaid on turul olemas küll. Ja ka häid projekte on,” arvab ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin. Nii nagu paljud teisedki, ei oska ta kahjuks nimetada ühtegi nime. Riskiinvestori kaasamisega seostatakse vaid Juurdeveo tänava “intelligentse” maja projekti, kuid kinnitust sellele arendajalt saada ei õnnestunud.

“Täna ootavad investorid ikka turu põhja, langus jätkub,” märgib Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt. “Kinnisvaraturu faase mõõdetakse aastatega. Esialgu müüakse pankadele kätte jäänud vara ikka n-ä tagaukse kaudu omadele. Mulliteooria järgi oleme praegu osalt veel n-ä eituse faasis, varsti algab paanika faas, siis ilmuvad riskiinvestorid…”

Rätt leiab, et praeguse üldise hinnataseme juures ja turu langusfaasis ei ole kinnisvaraturule minek üldjuhul mõttekas. “üksikute projektide puhul võib see võimalik olla, aga siis peaks midagi saama ikka väga odavalt üles osta,” ütleb ta.

Investorite püsivat huvi Baltikumi vastu määnab Colliers Internationali tegevdirektor Ardi Roosimaa. “Silmas peab pidama, et arendusprojekti tootlus ei saa olla samal tasemel rahavoo projektiga. Kui projektid pakuvad normaalset arendaja tootlust, siis on mitmed investorid nõus võtma riski ja panema sisse keskmise tähtajaga raha,” märgib ta. “Turg on normaliseerunud ja tulevikukasumi väljavõtmine projekti varajases staadiumis pole enam reaalne.”

Uued võimalused

“Kindlasti võib likviidsuskriisis ettevõtmine päärduda riskiinvestorite poole,” julgustab GILD Real Estate’i juhatuse liige Jaanus Juss. “GILD EEREIF on tähtajaline fond, mille poole tasub päärduda juhul, kui hätta sattunud projekti probleemid tulenevad vaid rahapuudusest. Otsime elujõulisi, nii praegu kui ka tulevikus rahavoogusid genereerivaid ärikinnisvaraprojekte, mis vastavad meie kriitilistele eduteguritele ja sihttootluse eesmärkidele. Meie fookus on suunatud projektide kvaliteedile, mitte odavale hinnale.”

“Need investorid, kes on seni teadlikult ja edukalt kinnisvarasse investeerinud, on huvitatud sellest ka praegu ja ilmselt edaspidigi,” kinnitab Domus Kinnisvara arendusdirektor Ingvar Allekand. “Riske hinnatakse oluliselt kõrgemaks ja finantseerimisvõimalused on muutunud oluliselt ahtamaks, mistõttu peab projekt olema ikkagi väga hea. Seda nii tulususe ja riskimäära osas kui ka selles mõttes, et lisaks kinnisvaraarendusele peaks selle juures olema mingi täiendav nüanss.”

“Kuna praegu projitseeritakse nii potentsiaalne hinnalangus, finantseerimisraskused jms probleemid kui ka riskid kohe projekti sisse, ootused omakapitali tootlusele ja reaalsed kulud aga pole oluliselt langenud, siis on veel üsna vähe neid arendusprojekte, mida üritatakse müüa tervikuna ning mis ka reaalselt uuele investorile kasulikuks võiksid osutuda,” selgitab Allekand. “Kui projektil on jumet, siis loomulikult leidub ka investoreid, kuid välisest hiilgusest ei piisa. Nn taksojuht-investoritel enam ressursse pole ja tõsisemad tegijad näevad esimese pilguga make-up’i taha.”

“Majanduse negatiivne olukord on halb ainult massidele. üksikud “teravad pliiatsid” teevad alati probleemidest suurt raha,” märgib Kinnisvarakrahhi Visuaali blogija. “Mõni aktiivsem ja asjalikum neist võib lähiaastatel teenida üle 50% suuruseid kasumeid per projekt.” Probleemi rahaks keeramine ei tähendagi kogu ettevõtte aktsiate üleostmist, vaid investeerimist mõnda tagatud võlakohustusse või muusse keerulisemasse instrumenti.”

Allikas: 14.mai Eesti Päevalehe lisaleht ärileht