Miks iga kinnisvaraarendus ei müü?
Hoolimata kasvanud nõudlusest ei saada edu kaugeltki mitte iga uut korrusmajaarendust. Korteriruutmeetrite ehitamisel on muutunud võtmeküsimuseks kellele, kuhu ja millist lisandväärtust pakkuvat kinnisvara rajada, kirjutab Kaamos Kinnisvara juhataja Priit Uustulnd 11. juuni äripäeva lisas Kinnisvara.
Tallinna elamuturg on elav ning potentsiaalsete ostjate hulk, kes sooviksid omale uut korterit, endiselt suur. Turuaktiivsus on jõudnud eelmise kümnendi keskpaiga tasemele, kuid kinnisvaraarendajate tegevus ja ülesanded erinevad määdunud ehitusbuumiperioodiga võrreldes oluliselt.
Väljakujunenud taristuga ‘mägede’ korterites, kus on tagatud elementaarsed mugavused, elab peaaegu pool pealinlastest. Lasnamäed, Mustamäed ja õismäed eelistavad paljud korteriomanikud hea hinna- ja kvaliteedisuhte tõttu ning uute arendusprojektide ehitus jätkub ka neis piirkondades.
Privaatsus, isikupära ja prestii_ ei ole aga magalapiirkondade tugevaimad küljed, mis tingib selle, et võimaluste tekkimisel hakkavad sealsed elanikud otsima alternatiive. Täna on soovijal võimalik valida Tallinna eriilmeliste linnaosade ja asumite vahel ning soetada kodu, mis vastab tema ja lähedaste elustiilile.
Elustiil määrab linnaosa
Viimase kümne aasta jooksul on kinnisvaraostjate teadlikkus ja soovid kasvanud – sobiva korteri või maja otsimisel lähtub ostja varasemast rohkem oma elustiilist, millega uus kodu peab sobima nii palju kui võimalik. Esimene eelistus pannakse paika sõltuvalt leibkonna suurusest ja sellest, kas eelistatakse elada südalinnas, miljääväärtuslikus linnaosas või hoopis rahulikus eramajade piirkonnas.
Valikut mõjutab paljuski just elukorraldusliku logistikaga seonduv – kui kaugel asuvad tääkoht, kool, lasteaed ja pood. Aktiivsele inimesele on üliolulised ümbruskonnas olevad vabaaja veetmise võimalused ja spordirajatiste lähedus.
Aktuaalne ja arukas on päärata tähelepanu hoone energiasäästlikkusele, samuti mängib olulist rolli arendaja usaldusväärsus. Nii äelda pehmetest argumentidest on inimese jaoks sageli väga tähtis ka kodupiirkonna identiteet ja enese samastamine kohaliku elustiiliga.
Rajooni elanikel oma nägu.
Pealinn areneb ja eristub, igal piirkonnal on oma nägu, mille kandjaks ja peegeldajaks on sealsed elanikud. Hea näide on miljääväärtuslik, madala hoonestusega Kalamaja, mis on viimase viie aastaga tõusnud fääniksina tuhast. Tänaseks on Kalamajal kindel kuvand ja sealsetel elanikel teistest eristuv elustiil.
Kalamaja residendile on omane olla loomeinimene, sõita jalgrattaga, einestada Kalamaja poppides kohvikutes ja külastada erinevaid piirkonna üritusi. Muu kõrval on olulisel kohal ka heasõbralikud suhted naabruskonnas, kogukonnatunne ja ühised ettevõtmised.
Kuidas uus ja vana kokku siduda.
Miljääväärtuslik piirkond ei tähenda sugugi vaid vanema hoonestusega asumit. Heaks näiteks on Rotermanni kvartal, kus vana on ühendatud uuega, kusjuures elamispinnad on kõik uushoonetes. Terviklikke, läbimõeldud uusasumeid on veelgi ning neis on hakanud tekkima oma identiteet ja piirkonna tunnetus.
Elu linna tuiksoonel, südalinnas, ei ole aga kaugeltki kõigile sobiv lahendus. Privaatsust ja looduslähedust südalinn nii palju ei paku. Seetõttu on ‘meie tunnet’ alati otsitud ka linnalähedastelt aladelt nagu Viimsi, Peetri või Tiskre. Just siin saavad teiste kõrval oluliseks ostjaskonnaks lastega pered, kes eelistavad head, turvalist, sõbralikku ja rahulikku elukeskkonda.
Kui senised populaarsed piirkonnad, kas või eelmainitud Viimsi ja Peetri, on juba üsna tihedalt asustatud, siis valikut, kus ka elu rahulikum, on veelgi. Neid ‘oaasikesi’ on rajatud üle linna – Nõmmele, Haaberstisse ja Kristiinesse.
Kuna Tallinna äärtes on veel omajagu nii äelda avastamata piirkondi, siis on neid kohti, kuhu rajada uusi miljääväärtuslikke, oma identiteedi ja teatava, heas mõttes, suletusega elupiirkondi veel piisavalt.
äärelinn kutsub ka hinnaga.
Nagu paljude vestlustega, nii jõuame ka siin lõpuks välja rahani. Viimaste aastate jooksul hoogsalt kasvanud kinnisvarahindade puhul ei saa sellest teemast üle ega ümber ning eelmainitud elustiili ja logistikaga seotud valikute kõrval on tähtsaks kriteeriumiks ka raha.
Valikuid on turul palju ja hinnavahemik sõltuvalt asukohast küllalt lai. Uute kesklinna korterite ruutmeetrihinnad liiguvad sihikindlalt 2500 ja enama euro suunas, magalarajoonides jääb uute pindade hinnatase vahemikku 1500-1900 eurot ruutmeetri eest.
Soodsama hinnaga uued äärelinnakorterid müüvad kiiremini. Rahulikum elu, peresõbralik keskkond ja taskukohasem hind on see kooslus, miks ostjaskonna eelistused langevad uutele linnaäärsetele looduslähedasematele elupiirkondadele.