• Esileht
  • Tallinna äärelinnas jääb vabu uusi kortereid järjest vähemaks

Tallinna äärelinnas jääb vabu uusi kortereid järjest vähemaks

Kui aasta tagasi olid äärelinnas arendajate poolt pakkumises olevatest korteritest vabad ligi pooled, siis nüüdseks on see osa oluliselt vähenenud ning vakantseid kortereid on napilt kolmandik.

Kuna uusi projekte selle aja jooksul eriti pakkumisse lisandunud ei ole, väheneb vabade korterite arv pidevalt. Seetõttu ongi vakantsused uutes majades vähenenud. Valdav enamus elamutest on valmis ning ootavad elanikke, väiksem hulk maju peaks valmima ka 2008. aasta lõpus või 2009. alguses. Spekulandid läinud

Aasta tagasi suurenes vakantsete korterite hulk ka seetõttu, et paljud broneeringu teinud inimesed tühistasid need, kuna ei soovinud turuolukorra muutudes enam korterit välja osta.

Praegu ostetud korterid niipea kindlasti müüki tagasi ei tule, kuna tegemist ei ole spekulatiivsete ostudega, vaid ikkagi kodu soetamisega pikemaks ajaks.

Lasnamäel on elanike arvuga proportsionaalselt vähem uusi kortereid kui näiteks Mustamäel ning ka arendajate poolt müüdavaid vakantseid kortereid on siin vähem alles. Enamik Lasnamäe tehingutest tehakse siiski vanemate tüüpkorteritega, kuna tehingute kogumahust vaid kümnendiku moodustavad tehingud uute korteritega.

Erinevates arendustes on väga hästi näha see, et esmaselt on ära müüdud odavamad ja madalamate korruste korterid. Arendajate hinnakujundus nägi ette kõrgematele korrustele kallimad hinnad ning seetõttu on just need korterid suures osas siiani vabad.

Suured hinnalangused

Hindade langetamine on saanud reaalsuseks mitmetes projektides ning keskmine müügihindade alandus on olnud 10-20%. Kahetoalise uue korteri hind on praegu Lasnamäel keskmiselt 1,2-1,5 mln krooni.

Ka Mustamäel on väga selgelt näha, et müüb soodne hind.

Lähestikku asetsevates majades, kus hinnavahe korteritel paarsada tuhat, on ühes majas enamik kortereid müüdud ning kallimate hindadega majas samal ajal müümata.

Projektides, kus hindasid on alandatud ulatuslikult ligi veerandi jagu, on ka korterid suhteliselt kiiresti ära müüdud. Mäepealse projekti 2007. aastal valminud majades on vaid mõned vabad korterid, Sipelga elurajooni kortermajades on samuti pärast hindade langetamist tehingute arv suurenenud.

Jätkuvalt aga seisavad korterid sellistes projektides, kus arendaja pole hinda langetanud ning hinnad on ostjate jaoks praegusel turul ilmselgelt kallid. Kardetavasti selliste projektide müük ei suju enne, kui hindu on kohandatud nüüdsetele tingimustele vastavaks.

Soodne Mustamäe

Mustamäel on suuremad arendused Mäepealse, Sipelga ja Aiandi.

Keskmine kahetoalise uue korteri hind Mustamäel varieerub 1,3-1,5 mln krooni vahel. Mustamäel moodustavad kõikidest korteriomandi tehingutest umbes veerandi tehingud arendajatelt ostetud uute korteritega.

Pirital ja Haaberstis on vabade uute korterite osakaal suhteliselt suur.

Palju on veel müümata kortereid Pirital Padriku tee kortermajades ja Haaberstis Kärneri tn ja Merirahu kortermajades, mis nüüdseks juba valmis on ning kus võimalik korteritesse kohe sisse kolida.

Palju kalleid kortereid

Samuti on palju vabu kortereid Pirita tee 28a valmivas elamus, kus ka ruutmeetrihinnad väga kallid on.

Keskmiseks pinnaühiku maksumuseks Pirita linnaosa uutes korterites on 32 000 – 35 000 krooni, mis teeb 2-toalise korteri hinnaks 1,7-1,9 miljonit krooni. Haaberstis on paljud arendajad hinnad alla lasknud ning keskmised hinnad on vahemikus 25 000 – 31 000 kr/m².

Põhja-Tallinnas on korterite müügihindasid arendusprojektides alandatud samuti kuni veerandi jagu, mis on taganud ka suurema aktiivsuse. Seetõttu on uute vakantsete korterite osakaal arendusprojektides oluliselt vähenenud.

Mitmed projektid on juba ära müüdud ning lõpetatud. Uute korterite müügihinnad on keskmiselt vahemikus 26 000 – 31 000 kr/m², mis teeb kahetoalise korteri hinnaks u 1,4–1,6 mln krooni.

Kuigi uute korterite müük on pidurdunud, siis vaatamata sellele moodustavad nad kogu korterite müügist arvestatava osa. Maaameti andmetele tuginedes võib äelda, et viimase poolaasta jooksul moodustavad kogu tehingutesummast keskmiselt 15–25% uued korterid.

Allikas: 3.september 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara ja Ehitus

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus