Kuu: september 2012

PRESSITEADE: 
24.september 2012.a.
 
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu 2012.aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastääde konkursi võitja, „Säravaim kinnisvaratäht“ on Tallinna Tehnikaülikooli magister Tuuli Põldma.  
 
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas 1.juunil 2012.a. esmakordselt välja Eesti kõrgkoolides kinnisvarateemasid käsitlevate lõputääde konkursi. 
 
EKFLi poolt välja antava preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Uute ideede ja rakenduste toetamine erialaliidu poolt. 
 
Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritää, bakalaureusetää või rakenduskõrgharidusõppe lõputää. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis. 
 
Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritää autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima bakalaureusetää või rakenduskõrgharidusõppe lõputää autorile. 
 
2012. aastal esitasid preemia nominente kategoorias „Säravaim kinnisvaratäht“ Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna ülikool.  Bakalaureuse –ja rakenduskõrgharidusõppe kategoorias preemiale „Tõusev kinnisvaratäht“ lõputäid sel aastal ei laekunud. 
 
Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ võitja on Tuuli Põldma magistritääga „Miljääväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste  ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel.“
 
EKFL-i juhatuse liikmetest koosnev hindamiskomisjon oli meeldivalt üllatunud, et konkursile laekus rida tugevaid täid, mille seast parima valimine ei olnud sugugi lihtne. Võidutää sai komisjoni poolehoiu ajastutundliku lähenemise eest elukeskkonna kvaliteedi parandamisse. Linnakeskkonna taaselustamine on kasvava mahuga protsess ja äärmiselt tervitatav just linnalise identiteedi säilitamise seisukohalt. Tää sisaldas meeldivalt vahetuid kajastusi nii elanike, eriala spetsialistide kui avaliku sektori esindajate hinnangutest. „EKFL tervitab kultuuriliste, esteetiliste ja eetiliste väärtuste tugevnemist kinnisvara sektoris ja taaselustamise protsessis väljendub see kõige selgemalt.” ütles Ardi Roosimaa,
EKFL juhatuse liige ning traditsiooniliseks kujunenud Liidu ümarlaua eestvedaja. 
 
Preemia suuruseks 2012.aastal on parima magistritää autorile 500 eurot, mis antakse üle EKFLi sügisseminaril „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 16.oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses, kus värske magister esineb oma lõputääd tutvustava ettekandega. 
 
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (asutatud 1994.a.) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. 
 
Lisainformatsioon: 
 
Ardi Roosimaa
EKFL juhatuse liige
GSM: +372 50 48 098
E-post: ardi.roosimaa@umpa.eu 

Kinnisvara eluiga on üldjuhul pikem, kui inimese oma. Kuigi kinnisvara pikaajalisuse tähtsus tasapisi väheneb, tuleb seotud otsuste tegemisel üldjuhul ikkagi vaadata pikemat perspektiivi kui vaid mõni aasta. Need tõusud-langused, mida oleme määdunud 10 aasta jooksul näinud, on tegelikult siiski suhteliselt lühikese perioodi muutused, seisab Domus Kinnisvara poolaastaülevaates. 
Alljärgnevalt püüan aga välja tuua mõned tänased trendid, millel on pikem mõju kui vaid järgmised 10 aastat.
1. Jätkusuutlikkuse tähtsustumine
 
Kuigi säästlikkusest, pasiivmajadest, energiamärgistest, alternatiivenergiast jms on juba paar aastat tõsisemalt räägitud, hakkavad mõjud alles avalduma. Jätkusuutlikkus alles hakkab reaalselt kinnisvaraarendusse jõudma, kuigi sisuliselt toimub alles katsetamine ja testimine. Tänagi on teemaks veel peamiselt energiasääst, kuigi kinnisvaraga seoses tuleks mõelda jätkusuutlikkusele laiemalt. Esimesed positiivsed (energiasäästlikud kortermaja arendusprojektid, loodusmaterjalide kasutamine jms) ja negatiivsed (vana elamufondi renoveerimisel küttekulude kokkuhoid sisekliima arvel, valearvestused investeeringute tegemisel jms) tulemused on juba olemas. Jätkusuutlikkuse massilise teadvustumiseni aga läheb veel aastaid aega. Olen veendunud, et paljud tänased innovaatilised lahendused on 10 aasta pärast nn must be. 7 miljardi piiri ületanud inimkonna jätkuv kasv piirab ressursse ja toetab jätkusuutlikkuse idee tähtsustumist.
2. Differentseerumine
Koos stabiliseerumisega süveneb kinnisvaraturul differentseerumine. Piirkondi, ehituskvaliteeti, uut/vana jne väärtustatakse ning hinnatakse seetõttu erinevalt. ühelt poolt lähtub diferentseerumine kinnisvara kasutusväärtusest, kuid samavõrd ka meie subjektiivsetest hinnangutest. Linnakeskused on juba nihkunud endisest Raekoja platsist vasakule või paremale Tallinnas, Tartus,Pärnus, sest endise linnakeskuse kasutusväärtus jäi madalaks. Nii mängitakse tõenäoliselt ümber ka kinnisvaraturg teistes linnaosades ning ka nende siseselt. ülerahvastuv Pirita kaotab tõenäoliselt mõnevõrra oma väärtust ning üha uuenev Põhja-Tallinn võidab. Ka linnaosade siseselt tõuseb ja vajub erinevate kvartalite väärtus sõltuvalt sellest, mida seal tehakse.
 
3. üürituru muutumine
Omanike ja üürnike suhe kinnisvaraturul on muutumas üürnike arvu kasvu ja omanike arvu kahanemise suunas. Kinnisvara omamine, kui kõigi eestimaalaste elustiil, on tasapisi taandumas. Seetõttu on üüriturg tähtsustumas ja sellega seoses ka mingis mõttes stabiliseerumas. üüri määrad liiguvad selles suunas, et pakkuda omanikele tootlust, mis motiveerib võtma pikemaid investeerimispositsioone. See aga tähendab ka liikumist pikemaajaliste ning sisukamate üürisuhete poole, mis on omased Lääne-Euroopale. Muutusele aitab kaasa nii maailma majanduseses toimuvad sündmused (majanduslikud põhjused) ning ka kinnisvaraturu osaliste põlvkonnavahetus (mõtteviisi muutus). üürituru muutumine leiab ilmselt millalgi väljenduse ka meie seadusandluses, kus võetakse uuesti teemaks pikaajalised üürisuhted. Seda siis juba turu vajadustest tulenevalt, mitte enam omandireformi sunnil.
4. Peresuhete muutumine
Kunagisest Eesti suurperest on tänaseks jäänud järele märkimisväärselt väiksem majandusüksus. Lapsed olid veel 100 aastat tagasi vanematele sisuliselt investeeringuks ja pensionisambaks, mida tänapäeval asendavad kõikvõimalikud vähem ja rohkem virtuaalsed lahendused. Sellega seoses kaotab tasapisi tähtsust ka klassikaline abielu ning selle asemele astuvad muud ühiselu võimalused. Sealhulgas ka peresuhted omasooliste paaride seas. Nii on ka kinnisvara jätkuvalt kohandumas väiksemate majandusüksuste jaoks, mis viib omakorda suurema asustustiheduseni. Usun, et madala asutustiheduse ja normaalse infrastruktuuriga piirkonnad väärtustuvad tulevikus enam, kui need, kus asustutihedust tasapisi suurendatakse. Seda nii maa kui ka ehitiste hinna osas.
5. Elanikkonna vahetumine
 
Tallinna „mägede“ linnaosad, Tartu Annelinn (ja teised analoogid peaaegu igas Eesti linnas) on kõige otsesemalt rahvaste rändamise tulemus. Sarnased protsessid, olgugi, et oluliselt väiksemas mahus, jätkuvad ning muudavad meie kinnisvaraturgu ka edaspidi. Näiteks Kopli Liinide arenduse õnnestumise korral tõuseb Põhja-Tallinna väärtus oluliselt laiemalt. See omakorda lükkab terve linnaosa kinnisvaraturule veelgi pääret juurde ja sunnib muuhulgas ka elanikkonda vahetuma. Kuna piirkonna kasutusväärtus tõuseb, siis tõuseb ka sealse kinnisvara hind ning senise elanikkonna asemele tulevad tasapisi jõukamad. Elanikkonna vahetumiseks mingis piirkonnas on ka teisi põhjuseid. Näiteks Pirital on mõni tänav läinud juba puhtalt venekeelse (suhteliselt jõukama) elanikkonna kätte. Eestlaste ja venelaste kultuuriline taust on üldjoontes siiski sarnane, kui seada meie kõrvale hiinlased või tumedanahalised moslemid. 15 aasta pärast võime leida, et mõni tänav näiteks Laagris (või mõni maja Lasnamäel) on läinud meie harjumuspärasest kultuurist vägagi eristuvate inimeste kätte. Tavaline protsess Lääne-Euroopas muideks.
 
Tänases majanduskeskonnas on keeruline prognoosida isegi seda, mis juhtub kahe kuu pärast. Sellest hoolimata on pikalt ette mõtlemine kinnisvaratehingute kavandamisel otstarbekas ning edukamad on need, kes seda teevad. Seda nii oma isiklikuks kasutamiseks tehtavates otsustes kui investeerimisküsimustes. Mul on hea meel, et 2011 on kinnisvaraturul olnud palju kaalutlevam aasta kui varasemad. Loodan, et 2012 on veelgi läbimõeldum.
 
 

Kinnisvaraanalüütik ja koolitaja Tõnu Toompark ning jurist Evi Hindpere on koostanud käsiraamatu „Korter üürile – närvesääv hobi või rikkuse allikas“. Raamatu “Korter üürile – närvesääv hobi või rikkuse allikas?” kirjutamise ajendiks on asjaolu, et elamispindade üüriturg on paljukajastatud elamispindade ostu-müügituru väikevennana suurest tähelepanust ilma jäänud. 
 
Ladus käsiraamat annab praktilist nõu eelkõige eluruumide üürileandjatele, maakleritele või neile, kes soovivad sukelduda üüriäri imelisse maailma. Käsiraamat koosneb kahest peamisest teemast, millest esimene käsitleb üürivaldkonna majanduslikku aspekti.
„Tehes eluruumi väljaüürimisel õigeid valikuid on võimalus tootluse määr hõlpsalt mitmekordistada ja seejuures riske maandada,“ selgitab käsiraamatu majandusvaldkonna autor Tõnu Toompark. „Käsiraamat annab praktilist nõu, millised tegurid selle äri majandustulemust rohkem ja millised vähem mõjutavad.“
Teine käsiraamatu „Korter üürile – närvesääv hobi või rikkuse allikas“ puudutatav valdkond on juriidika ehk üürilepingu poolte omavahelised õiguslikud suhted ning probleemide korral suhete klaarimise võimalused.
„Sellise käsiraamatu järele oli juba ammu suur vajadus,“ kommenteeris käsiraamatu juriidilise osa autor Evi Hindpere. „Meedias on palju juttu aktiivsest üüriturust. Paljuski on aga elamispindade üüriregulatsioon üürileandjatele ja üürnikele võõras mängumaa. Puudulikud on teadmised poolt õigustest ja kohustustest. Käsiraamat aitab lihtsalt mõista piire, mille raames üürilepingu pooled peavad tegutsema. Käsiraamatus oleme abistamiseks välja oonud ja lepingute ja teatiste näidised.“
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere on mõlemad Kinnisvarakool Oü elamispindadae üürikoolituse lektorid.
Käsiraamatut „Korter üürile – närvsääv hobi või rikkuse allikas“ on võimalik tellida internetist: http://www.kinnisvarakool.ee/raamat/. Käsiraamatu hind on 16,99 €, mis sisaldab käibemaksu ja transporti Eesti piires.
Lisainfo:
Tõnu Toompark
Kinnisvarakool Oü
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus