Kuu: november 2012

Eluasemelaenude intressimäär on viimaste aastate jooksul küll kukkunud, kuid märksa vähem, kui intressimäära baasiks olev euribor. Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa leiab, et arvestades kinnisvaraturu positiivset olukorda võiks eluasemelaenude intressimäärad langeda euriboriga samas tempos.
Eluasemelaenude turg on aktiveerunud tänu madalatele intressimääradele. Viimase aasta jooksul on tüüpiliseks eluasemelaenude intressimäära aluseks olev euribor langenud 1,4 protsenti. Tarbijani jõudev eluasemelaenu intressimäär on aastaga aga kukkunud kõigest 0,7 protsenti.
‘Aastaga on euribor kukkunud üle nelja korra ehk kuu keskmisena 1,8 pealt 0,4 protsendile. Euriborile liidetav riskimarginaal on aga seevastu kasvanud 1,6 protsendi pealt 2,3 protsendile,’ analüüsib olukorda laenuturul Mart Saa. ‘Nii on laenuvõtjani jõudev eluasemelaenu lõplik intressimäär vaatamata euribori jätkuvale kukkumisele olnud viimased kolm kuud 2,7 protsenti.’
Tänane elamispindade turg on näidanud stabiilset ja mitte liiga kõrget hinnatõusu. Turg on aktiivne ja tehinguid tehakse märkimisväärselt. Eluasemelaenude käibed on stabiilsed ja väikeses tõusus. Need näitajad ütlevad, et eluasemeturule laenu andmine ei ole seotud liigsete riskidega, mida peaks hinnastama võrdväärselt riskantsele kriisiajale.
‘Tänane kinnisvara- ja eluasemeturg ei vaevle teadmatuses nagu näiteks 2009.-2010. aastal, mil riskimarginaalid olid tänastega võrreldavad. Eesti eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära,’ leiab Mart Saa.
Arco Real Estate AS on ettevõte, mis kuulub 1992. a Eestis asutatud Arco Vara gruppi, kelle tegevus hõlmab nii kinnisvara vahendus-, arendus- kui ka ehitustegevust. Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias. Grupis täätab ca 130 inimest. Arco Real Estate AS põhilisteks tegevusvaldkondadeks on kinnisvara vahendus, hindamine, väikearendus, nõustamine ja haldus.
Lisainfo
Mart Saa
Arco Real Estate AS juhatuse liige
+372 503 1070
mart.saa@arcovara.ee
www.arcovara.ee
Statistikat

Kuu

Euros väljastatud eluasemelaenu intressimäär

6 kuu euribor

Arvestuslik eluasemelaenude riskimarginaal

01.2010

3,65%

0,98%

2,67%

02.2010

3,54%

0,97%

2,58%

03.2010

3,56%

0,95%

2,61%

04.2010

3,50%

0,96%

2,55%

05.2010

3,59%

0,98%

2,61%

06.2010

3,36%

1,01%

2,35%

07.2010

3,55%

1,10%

2,45%

08.2010

3,51%

1,15%

2,36%

09.2010

3,45%

1,14%

2,31%

10.2010

3,42%

1,22%

2,20%

11.2010

3,46%

1,27%

2,19%

12.2010

3,43%

1,25%

2,18%

01.2011

3,37%

1,25%

2,12%

02.2011

3,40%

1,35%

2,05%

03.2011

3,46%

1,48%

1,98%

04.2011

3,41%

1,62%

1,79%

05.2011

3,45%

1,71%

1,74%

 

9.novembril üheteistkümnendat korda toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil pärjati KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov Lennusadama rekonstrueerimise eest tiitliga Kinnisvara Guru 2012.

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul valisid kinnisvaraliidud Kinnisvara Guru 2012 sel aastal ühehäälselt. „Lennusadama lennuangaarid on Euroopas ja maailmas ainulaadsed ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega. �_ürii valik langes arhitektide kasuks, kelle silmapaistvat projekteerimistääd on saanud juba nautida sajad tuhanded inimesed,“ ütles Rüütel.

 

Inline image 1

 

Pildil: Värske Kinnisvara Guru 2012 Raivo Kotov ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel
Pildi autor: Ardo Kaljuvee

 

„Me oleme väga õnnelikud ja tänulikud selle au ja tunnustuse eest. Tegu on väärika tiitliga, millel on pikaajaline traditsioon. Meil on väga hea meel kuuluda nende tunnustatud professionaalide hulka, kes on pärjatud Kinnisvara Guru tiitliga“, lisas värske Kinnisvara Guru 2012 Raivo Kotov.

 

ühist rahvusvahelist kinnisvarakonverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda juba alates 2002. aastast.

 

Kinnisvara Gurud läbi aegade on olnud:

 

Kinnisvara Gurud 2003 – asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno

 

Kinnisvara Guru 2004 – Nordea Panga juht Juhani Seilenthal

 

Kinnisvara Guru 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Ene Kolbre

 

Kinnisvara Guru 2006 – Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe

 

Kinnisvara Guru 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias

 

Kinnisvara Guru 2008 – ettevõtja Urmas Sõõrumaa

 

Kinnisvara Guru 2009 – SA Kutsekoda juhatuse liege Maaja-Katrin Kerem

 

Kinnisvara Guru 2010 – ülemiste City AS

 

Kinnisvara Guru 2011 – Riigi Kinnisvara AS

 

Kinnisvara Guru 2012 – KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov

 

Lisainformatsioon:

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Gsm: 5046517

 

Novembris sai eestikeelsena kättesaadavaks ja jõustus Euroopa Liidus 2010.aastal kehtestatud kinnisvaramaaklerite teenuse standard. Standardi kasutusele võtmise eesmärk Eestis on tõsta maaklerite usaldusväärsust ja osutatava teenuse taset. 

 

Seejuures on oluline rõhutada, et standard on koostatud ennekõike tarbija huvidest lähtuvalt, kirjutas adaur.ee.

 

Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Nagu üle Euroopa saab igal pool võtta bensiini 95, saab nüüdsest igalpool osta maakleriteenust ühtsetel alustel. Kindlasti rõõmustavad standardi Eestis jõustumise üle näiteks Soome ja Rootsi kliendid, kelle jaoks see standard ei ole võõras ja kelle jaoks tõstab see Eesti maaklerite usaldusväärsust ning ühtlasi ka Eesti kui riigi usaldust.

 

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitud ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatatud standardi tõlge on raamdokument, kus on ära toodud näiteks lepingute miinimumnõuded, maakleri kohustused ja maaklerteenuse lepingu kirjalik vorm. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks.

 

Kuivõrd tegemist on üldnormiga, siis on standard järgmiseks ja reegliks kõikidele maakleritele, sõltumata sellest, kas tegemist on maakleri kutseeksami läinud maakleriga või mitte. Võlaõigusseadus ütleb, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev maakler peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kindlasti täpsustab vajalikke kutseoskusi ka uus EL-i standard.

 

Oluline roll standardi jõustumisel on tarbijal

 

Väga oluline on, et standardiga tutvuks lisaks maakleritele ka kliendid. See annab neile võimaluse saada teada, millised on teenuse kvaliteedile ja kokkulepetele kehtestatud miinimumnõuded. Kliendid saavad standardi kohta infot Kinnisvaramaaklerite Koja kodulehelt, loodetavasti ühinevad teavitusega ka pangad, notaribürood jt kohad, kus klient nende teemadega kokku puutub. Mida rohkem kliendid teavad ja tuginevad oma õigustele, seda professionaalsemaks ja läbipaistvamaks meie kinnisvaraturul osutatav maaklerteenus muutub.

 

üks, mida kliendid peaksid EL-i standardile tuginedes maaklerilt nõudma, on kirjalik leping. Oluline on seejuures vaadata, et kõik, mida maakler lubab, saaks ka lepingusse kirja. Miks? Sest ainult nii on võimalik nõuda maaklerilt kohustuste täitmist. Leping annab tarbijale õiguse äelda, kas ta sai lubatud teenust või mitte.

 

Põhimõtteliselt võib ju sõlmida ka suuliseid lepinguid, kuid see toob üldiselt kaasa hulgaliselt vääritimõistmisi ja probleeme, mille lahendamine ja tõestamine on väga keeruline.

 

Näiteks kui inimene müüb oma vara iseseisvalt andes samal ajal ka maaklerile suulise nõusoleku müügiks, võib maakler hakata tasu nõudma ka siis, kui ka ta ostjat ei leidnud. Kuidas sa tõestad, et tasu maksmise osas sellist kokkulepet ei olnud? Või kui maakler ütleb, et ta reklaamib müüdavat objekti, siis mida see tähendab?

 

Kas see, kui kopeeritakse omaniku pildid kinnisvaraportaali ja pannakse oma nimi juurde, kas see on maaklerteenus? Oluline on panna lepingusse kirja teenuse ja lubatud tegevuste võimalikult konkreetne sisu. Võrdlusena näiteks IT-valdkonnast võib tuua selle, kui internetiteenuse pakkuja ütleb, et ta pakub kiiret internetti – kas oleksite valmis seda teenust ostma teadmata, kui kiire see kiire internet tegelikult on?

 

Ka restoranis tellides, eeldab meist igaüks, et saab seda, mida menüüst tellib, mitte seda, mida peakokk parasjagu valmistada soovib. Mida aga kinnisvaratehingute puhul kindlasti äelda ei saa!

 

Minimaalne informatsioon, mida leping peab sisaldama:
* poolte andmed
* ülesanne
* tasu, kulud, maksetingimused
* tähtaeg ja lõpetamise tingimused
* tasu jagamine
* ainuesindus või esindus

* maakler või meeskond

 

Allikas: http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/teadlik-tarbija-saab-parema-maaklerteenuse.d?id=65340208 

 

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus