Kuu: jaanuar 2009

‘Meil on olukord enam-vähem. Mõni suhtub küll laienemisse ettevaatlikult, ent on ka suuri ja atraktiivseid üürnikke, kes on kaubanduspinnast huvitatud. Ja seda on Viru Keskuses näha – liikumine toimub kogu aeg,’ rääkis Viru Kaubanduskeskuse juht Ants Vasar.

Sageli sunnib suuremat pinda säilitama poe kontseptsioon. Samuti on Vasar täheldanud, et rahvusvahelised poeketid oma pindu laiendama ei kipu, olles tõenäoliselt otsustanud keerulistel aegadel kokkuhoiu kasuks. Kaubanduspindade turg tervikuna korrigeerib end. ‘Kehvema asukohaga poekestel ei lähe just hästi ja eks 90ndate algupoolel kasutusele võetud pindu ka suletakse,’ lisas ta.

Tähesaju City kavatseb saavutada 100 000 m2

Viru Keskus plaanib, erandina teiste kaubanduskeskuste hulgas, oma hinda pigem tõsta. ‘Alustasime Viru keskusega ebasoodsal ajal – 2002.-2003. aastal. Tollane miljardikroonine käive on nüüdseks 2,2 miljardile tõusnud. Ma ei ütle, et üürihinnad peaks nüüd ka kahekordsed olema, aga buumi ajal said meie üürnikud ikka hea hinnaga pindu,’ põhjendas Vasar hinnatõusu plaane.

Number

  • ca 30% on nelja kuuga kukkunud Tallinna kesklinna väiksemate kaubanduskeskuste rendihinnad. Kui oktoobris 2008 jäi keskmine ruutmeetri üürihind vahemikku 400-700 krooni, siis jaanuaris oli see juba 250-400 krooni.
  • ca 50% on alates oktoobrist kukkunud rendihinnad Tallinna äärelinna kaubanduskeskustes ja väikekauplustes. Kui neli kuud tagasi maksis rendipinna ruutmeeter neis 200-400 krooni, siis jaanuaris oli see 100-200 krooni.

Rocca al Mare kaubanduskeskuse juht Mati Pops ütles, et nende üürnike hulk vähenenud ei ole ning laienemise plaanid on jõus ja toimivad. Majanduslangus ning tarbimise vähenemine pole Popsi sõnutsi üürihindades sensatsioonilisi muutusi toonud. ‘Paljud olemasolevad laienevad suurematele pindadele. üldiselt on kaupmeestel kontseptsioonid paigas ja praegune madalseis ei ole sundinud neid muutusi tegema. Kuid on ka vähemuses olevaid erandeid, kelle käsi hästi ei käi,’ märkis ta.

ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits on samuti kinnitanud, et kaitseministeeriumilt ostetud maatükile, kus asub parkla, plaanitakse osaliselt kaubanduskeskuse laiendust.

Ambitsioonikad plaanid on ka Mustakivi ja Laagna tee ristmikul asuval kaubandus- ja meelelahutuskompleksil Tähesaju City, mis pürib Tallinna suurimaks kaubanduskeskuseks. Tähesaju City arendaja Hindrek Leppsalu ütles, et sel aastal on plaan avada järgmised 35 000 ruutmeetrit pinda ning 2010-2011 kolmanda etapina 30 000 ruutmeetrit.

Südalinnas ja väiksemates keskustes vakants tõusnud

Ometi pole kaubanduspindade turul kõik nii roosiline, kui suurte kaubanduskeskuste laienemisplaane vaadates võib tunduda. ERI Kinnisvara müügijuht Rein Ruusmann kinnitab, et vakantsuse tõusu oli selgelt näha juba enam kui pool aastat tagasi. ‘Oluline vakantsuse tõus algas kõigepealt korrusmajade esimestel korrustel asuvate kaubanduspindade sektoris. Kaupmehed ja teenusepakkujad lõpetasid üürilepingud väikest kasumit või lausa kahjumit tootvates asukohtades,’ rääkis Ruusmann.

‘Vanalinnas on tekkinud pretsedenditult suur hulk uut üürnikku ootavaid väiksemaid äripindu. Eraldiseisvate tänavatasandi kaubanduspindade üürihinnad on juba langenud ning tegevuse lõpetamisi ja üüripindade vabastamist tuleb sel aastal kindlasti juurde,’ rääkis Colliers Kinnisvara tegevjuht Svetlana Mitrofanova.

Mitrofanova sõnul kaubanduskeskuste üürihinnad langenud ei ole ning juhtivates regionaalsetes kaubanduskeskustes ületab nõudlus pakkumist. ‘Kaubanduspindade turg on muutumas üürnike turuks, kus omanikud peavad üürnike hoidmise nimel olema paindlikumad ning vakantsuse tekkimise vältimiseks tulema vastu ka üüritasu osas,’ märkis ta.

Trend
                                                                                                                 
Lepingute kestvused langenud kahe aastani
    Viimased kuud on toonud Tallinna kaubanduspindade maastikule suuri muutusi. Eelmiste perioodide stabiilne hinnakasv ja äripindade ekstensiivne suurenemine jätkuva nõudluse survel on lõppenud. Kaubanduspindade vakantsuse suurenemine on loogiliseks jätkuks majanduse hetkeseisule ning tarbimise järsule langusele.

  • Suurtes kaubanduskeskustes on muutused minimaalsed, hinnad jäänud samaks ja vakantsus väike. Nõudlus pindade järele küll vähenenud, ent siiski olemas. Seega on suured kaubanduskeskused endiselt jätkusuutlikud.
  • Väiksemate kaubanduskeskuste ja kesklinna eraldiseisvate kaubanduspindade osas on tekkinud järsult väga palju vakantsust, seda nii väikeste kui ka suuremate kaubanduspindade osas.
  • Kesklinna kaubanduspindade turg orienteerub ümber. üürileandjad on muutumas tunduvalt paindlikumaks nii hinna, tegevusalade valiku kui ka üüritingimuste osas. Hinnapakkumised selles sektoris on langenud keskmiselt 30%, ent ka sellise hinnapakkumisega on raske klienti leida.
  • Osades väiksemates ärikeskustes on üürihinnad massiliste üürnike lahkumiste vältimiseks ajutiselt kuni üheks aastaks oluliselt alla lastud.
  • äärelinna kaubanduspinnad ja väikekauplused kõrvaltänavatel on turu survel hinnad alla läänud.
  • Pinnad, mis on raskustes klientide leidmisega, võivad hinda langetada ka alla 100 kr/m2.
  • üürilevõtjad on muutunud ettevaatlikumaks, uute lepingute sõlmimisel planeeritavad lepingute kestvused on langenud viielt aastalt kahele.
  • Fikseeritud üürihinna asemel küsitakse üha enam hindu, mis kõiguvad vastavalt piirkonna keskmisele üürihinna tasemele.
  • Sellel aastal võivad hinnad langeda veel umbes 10 protsendi ulatuses.
  • Hinnakorrektuur võib tulla ka suurtes kaubanduskeskustes, arvestades üldist läbimüükide ja kaubandusettevõtete kasumlikkuse langust.

Allikas: Pindi Kinnisvara äripindade maakler Ingrid Mitt

Allikas: 26.jaanuar 2009.a. äripäev

‘Soodsamaid tingimusi pakub pank enda finantseeritud objektide puhul küll, seda peamiselt omafinantseeringu osas,’ märkis ERI Kinnisvara Põhja-Eesti elamispindade valdkonna tegevjuht Andres Teder. Ta lisas, et tegemist on viimase aja trendiga.

Arendajate sõnul on pangad asunud riskantseid kinnisvarasektorisse antud laene eraisikutele ümber tõstma, pakkudes turu keskmisest oluliselt soodsamat intressimarginaali, väiksemat omafinantseeringut ja madalaid lepingutasusid neile ostjatele, kes valivad sama panga finantseeritud objekti.

‘Pangad käituks rumalalt, kui nad – olles ise mingi arenduse finantseerijad – peaks jäigalt kinni karmidest laenutingimustest ka nende klientide osas, kes just sellelt arendajalt osta tahavad,’ lausus SRV Kinnisvara juht Alvar Ild. Tema sõnul on oma klientidele soodsamate laenutingimuste kauplemine oluline osa arendaja tääst. ‘Teeme kõik selleks, et meilt ostjad saaksid pangast paremad tingimused. Otsime kompromissi,’ nentis Ild.

Tegemist õlekõrrega paljude arendajate jaoks

Rae vallas Peetri küla ja Sauel Kadaka elurajooni kortereid vahendava Oü Tango Vara üks omanik Tarmo Tamm peab parasjagu pankadega läbirääkimisi ning pangad on lubanud kodulaenu tingimused nende arenduste jaoks üle vaadata.

number

  • 10% alates on omafinantseering, mida pank pakub laenule enda rahastatud Q Vara Kirsiaia korterite ostuks.

‘Pangad lubasid suuremate arenduste puhul kodulaenu tingimusi leebemaks muuta. See on paljude arendajate jaoks ainus õlekõrs,’ nentis Tamm. Huvilisi tema sõnul korteritele on, kuid laenukraanid on liiga kinni keeratud.

‘Arusaadavatel põhjustel teevad pangad nende objektide lõpptarbijatele laenusoodustusi, mille arenduseks nad on ise laenu andnud,’ kinnitas 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Kinnisvaraarenduseks laenamine on lühiajaline ning suhteliselt riskantne, eratarbijale laenamine on pikaajaline ja suhteliselt madala riskiga, selgitas Vahter.

Uus Maa juht Mika Sucksdorf on peaaegu kõikide arenduste puhul täheldanud, et nende kodupangad pakuvad paremaid laenutingimusi.

Teeme kõik selleks, et meilt ostjad saaksid pangast paremad tingimused.

Alvar Ild, SRV Kinnisvara juht

‘Oleme ka ise pankadega läbi rääkinud, et saada klientidele paremaid laenutingimusi, näiteks koostääkuu raames,’ rääkis Sucksdorf, kelle sõnul on paremate pakkumiste saamine igati teretulnud.

Kuni poole madalam intress ja väike omafinantseering

Liiga uljalt laenukoormat kasvatanud ja nüüd seetõttu tõsistesse raskustesse sattunud Q Vara juht ja üks omanikest Alo Lillepea kinnitas, et koostää eesotsas Sampo Pangaga võimaldab neil ostjatele turutingimustest oluliselt paremaid pakkumisi luua.

‘Näiteks Kirsiaia korterite puhul oleme võimaldanud omafinantseeringut alates 10 protsendist, samuti turust kuni poole madalamat intressimarginaali,’ sõnas Lillepea.

Arco Vara arendusdivisjoni juhi Veiko Taevere sõnul saab laenutingimuste pehmendamisest rääkida siis, kui riske jagatakse. ‘Näiteks peab arendaja ise garanteerima mingi osa kliendi sissemaksest,’ märkis Taevere. Ta lisas, et mullu on pangad Arco kogemusel laenutingimusi üksnes karmistanud.

Pangad eripakkumisi valdavalt omaks ei võta

Kui Swedbank vihjas, et soodsama kodulaenu saamisel on tõesti eeliseid panga poolt finantseeritud arenduste ostjatel, siis SEB, Sampo ja Nordea eitasid selliseid eritingimusi.

‘Sooduspakkumisi oleme koostääs meie partneritest kinnisvaraettevõtetega klientidele teinud praegu ja ka varem. Muutunud oludes on peamisteks märksõnadeks kohanemisvõime ja paindlikkus,’ sõnas Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor Tauno Vanaselja.

Vanaselja toonitas, et heade laenutingimuste saamiseks ei piisa siiski ainult sellest, et klient soovib osta Swedbankist laenanud arendajalt. ‘Tegu peab olema ka inimesega, kelle makseajalugu on korrektne ja maksevõime korralik,’ märkis Vanaselja.

‘Teeme koostääd kõigi Eesti suuremate kinnisvaraarendajatega ning mingeid ebavõrdseid eelistusi siin ei tee,’ väitis Sampo Panga jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur. Osaleme oma pakkumistega arendajate kliendipäevadel ning samuti oleme tutvustanud oma erinevatele kliendigruppidele heade koostääpartnerite huvitavamaid pakkumisi, jäi Vanajuur võimalikult üldsõnaliseks.

Ka Nordea ja SEB eitasid eritingimusi ostudele nende finantseeritud arendajatelt.

‘Kui meie koostääpartneri arendatavasse majja ostetakse pind, siis see ei taga kliendile automaatselt parimaid laenutingimusi,’ teatati

Nordea Pangast. SEB kommentaar jäi samuti lakooniliseks: ‘Ei ole eritingimusi. Soodustus saab puudutada ainult lepingutasu.’

vaata ka

Allikas: 6.jaanuar 2009.a. äripäev

Veel aasta eest kinnitasid uute büroopindade arendajad, et neil on järjekord ukse taga ja rentnike puudust pole ette näha. Nüüd aga ollakse valmis väga heade hindadega läbirääkimisi alustama ja büroohoonete rentnikke üle meelitama.

A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson tunnistas, et rentnike ülemeelitamist ja laialdasemat ülekolimist ühelt pinnalt teisele on juba märgata. ‘Sellel aastal võiks büroopindade väljarentijaid võrrelda suusamüüjatega lumevaesel talvel, pakkumine on, aga nõudlust pole. Kõige raskem on rentnikke leida alles valminud või valmivatesse büroohoonetesse.’

Kliendid defitsiitsed

ülemeelitamine on Villemsoni sõnul seotud kulude kärpimisega, kusjuures kolitakse üle nii rendihinnalt odavamatele kui ka ruumilt väiksematele pindadele. Büroohoonete puhul on oluliseks kokkuhoiukohaks tasuta parkimiskohtade olemasolu, seegi on üheks põhjuseks, et kesklinna büroopinnalt välja kolida.

‘Büroohoone omanikul pole mõtet hoida rendihindu kõrgel ja maja tühjana.’ Villemsoni hinnangul tuleks pigem langetada hindu ning kindlustada endale rentnikud ja stabiilne sissetulek. Büroopindade rentimine on enamasti pikaajaline tehing ja kliendi kaotamine läheb seetõttu kalliks maksma.

Rotermanni keskuse tegevjuht Mart Saa sõnul on nad võtnud eesmärgiks lähikuudel kõik pinnad üürnikega asustada ja seetõttu valmis ka superhindadega läbirääkimisi alustama. ‘Otsime jätkusuutlikke kliente ja elujõulisi ettevõtteid. Hinnad kujunevad vastavalt asukohale ja muudele näitajatele,’ ei soostunud Saa konkreetseid hindu nimetama.

Liikumine äärelinnadesse

Delta Plaza arendamisega tegeleva E.L.L. Kinnisvara tegevjuht Vahur Kaska ütles, et neil on sõlmitud lepinguid umbes poolte üüripindade mahus.

‘Seega on teoreetiliselt vaba veel umbes pool hoonest. Teoreetiliselt sellepärast, et käimas läbirääkimised täiendavalt umbes 25% üüripindade mahus,’ märkis ta. Hindade kohta ütles Kaska, et ka nemad liiguvad koos turuga ja üürihindasid on langetatud.

Pindi Kinnisvara äripindade osakonna juhataja Hannes Käbi sõnul on üürnike käitumises märgata suuri muutusi. ‘Kaubeldakse aktiivselt lepingujärgset hinda alla. Lisaks otsivad need ettevõtjad, kes paar aastat tagasi rentisid endale üüripinda firma laienemisvaruga, alternatiive lepingu muutmise või allüürnike leidmise näol.’

Käbi teab mitmeid tuntud suurfirmasid, kes on ümber hinnanud oma strateegia ning leidnud, et city piirkonnas tegutsemine pole äriliselt vajalik, ning otsivad uusi odavama üürihinnaga pinda äärelinnas.

Välisfirmad südalinnas

‘Kuna rahvusvaheline press kajastab Eesti kinnisvaraturu suuri langusprotsente küllaltki häälekalt, on välisinvestorite huvi Eesti äripindade vastu kasvanud,’ rääkis Käbi. ‘Nemad eelistavad muidugi kesklinnas asuvaid hooneid, kus tegutsevad peamiselt rahvusvahelise taustaga firmad. Ka on nende ootused ostetava büroohoone kvaliteedile, seal kehtivatele lepingutele ning tootlusnäitajatele kõrged ning alla 9protsendiline tootlus on sisuliselt välistatud,’ kirjeldas ta sihtgruppi, keda võiks huvitada A+ kategooria rendipinnad.

Kommentaarid

Rein Ruusmann, ERI Kinnisvara äripindade müügijuht
Kõikidele büroo- ja ärihoonetele praegu üürnikke ei jätku. Arvan, et kuni 50% üürihinna langust ja vakantsus üle 50% võib tõeks saada. Mõnest hoonest võivad lahkuda pea kõik üürnikud. Omanikel tuleb mõelda, kuidas hoonega edasi minna või see siis sootuks lammutada. Protsess võib võtta täispäärded siis, kui aasta algusele planeeritud suured kolimised on kolitud ja võidud ning kaotused selgunud. Praegu tundub, et turul on kerge segadus.

Peeter Puskai, Invicta AS tegevjuht
Lepingu Tammsaare ärikeskuses terve korruse rentimiseks sõlmisime juba sügisel 2007. Meile oli oluline, et saime ruumid oma maitse järgi projekteerida. Lepingu sõlmimine iseenesest võttis aega 3-4 kuud, kauplesime ka hinna üle.

Praegu tegeleme sissekolimisega, aga eks me jälgime ka, mis turul toimub. Kui hinnad ikka märkimisväärselt kukuvad, tuleb üsna tõenäoliselt uuesti läbirääkimiste laua taha asuda. Pakkumisi laekub meile mujaltki ja tunda on, et büroopindade turul on ülepakkumine.

Tanel Olek, Uus Maa Kinnisvarakonsultantide äripindade osakonna juht
Büroopindade üürihinnad on langenud äärelinnas hinnanguliselt 10-30%, kesklinnas 5-15%. Aasta tagasi polnud alla 160 kr/m2 uut büroopinda võimalik saada, nüüd tehakse tehinguid ka alates 120 kr/m2. Uus Maa vahendavates suuremates büroomajades baashindasid alandatud ei ole. Kindlasti aga tehakse soodustusi suurklientidele.

Mis on mis?
Suuremad pealinna büroomajad

    Mullu lisandus Tallinnas ca 90 000 m2 uut büroopinda

  • Mustamäel: Tammsaare ärikeskus
  • Lasnamäel: Peterburi ärikvartal, ülemiste City
  • südalinnas: Nordea maja, Metroplaza, Rotermanni
  • kesklinnas: Deltaplaza, Estconde II maja
  • Haaberstis: Al Mare büroomajad
Number
  • 70 protsenti Mustamäel asuvast Tammsaare ärikeskuse pindadest on täidetud
  • 650 kr/m2 on Metro Plaza 1. ja 2. korruse rendipinna hind ilma käibemaksu ja kommunaalkuludeta

Allikas: 12.jaanuar 2009.a. äripäev

Kinnisvaramulli lõhkemisest hakati rääkima juba seitse aastat tagasi, ajal, mil mulli tegelikult õieti veel polnudki.

Ruutmeetri hind kolmandiku …

Nüüd on mull lõhkenud ja ees on ootamas depressiooni aasta.

Kinnisvaramulli tippu ei suutnud tegelikult keegi tuvastada. Tagantjärgi analüüsides võib tinglikult tipuks lugeda pronksiääd ehk 2007. aasta kevadet.

2007. aasta 3. jaanuari äripäeva kinnisvararubriigis ennustasin, et õismäe, Lasnamäe ja Mustame korteriturul saabub kauaoodatud ja kardetud hinnalangus ning keskmine hind langeb 17 000 kroonini ruutmeetri kohta.

Meenutuseks, et 2007. aasta jaanuaris oli keskmine ruutumeetrihind 25 000 kr/m2. Tuleb tunnistada, et prognoos oli pisut ennatlik, ent nüüd, kaks aastat hiljem võib tõepoolest saada heas korras magalakorteri ruutmeetri hinnaga 17 000 krooni.

Samas artiklis avaldasin ka arvamust, et uute korterite ehitamine jätkub endise hooga, ent ostuhuvi langeb sedamääda, kuidas pakkumine kasvab.

Kuna spekulandid kauem oodata ei saa, realiseeritakse paljud nn teise ringi korterid odavamalt, kui arendajad seda pakuvad, ent viimased hinnas siiski järele ei anna.

Müüki paisatakse tohutu hulk uusi kortereid ning valik on seinast seina.

See prognoos läks täppi selles osas, et tõepoolest tuli odavamalt müüki n-ä teise ringi arendusi.

Samas ei osanud vist keegi ette näha olukorda, kus suured arendajad hakkavad tegema 40protsendilisi hinnaalandusi. Veel pakkusin, et need, kes ostsid kinnisvara elamiseks ning ei plaani seda mõne aasta pärast müüa, ei pea muretsema. Kinnisvara on endiselt parim investeering ning hinnad tulevikus tõusevad, tõsi küll, mitte sel kümnendil.

Tolle väite peale kergitasid paljud kaks aastat tagasi kulmu: kuidas võib keegi äelda, et sel kümnendil hinnad enam ei tõuse? Nüüd ei kahtle selles vast enam keegi.

Pigem võib kahtluse alla seada ennustuse teise poole. Kas kinnisvara ikka on parim investeering? Enam ei saa selles täiesti kindel olla.

Kui vaadata aega määdunud kaht aastat – buumi tipust praeguseni, tuleb tõdeda, et muutused kinnisvaraturul on olnud oodatust aeglasemad, ent ka järjekindlamad. 2007. aastal kinnisvarahindadega midagi erakorralist ei toimunud, tõus peatus ning saabus ‘korrektsioon’.

Optimistid ennustasid, et järgmisel aastal läheb korrektsioon üle.

Taoline ennustus oli muidugi samasugune nagu lootuski, et katkine hammas ise ära paraneb, kui piisavalt kaua oodata.

Pessimistid ootasid 2007. sügisel kiiret hinnalangust, ent ka nemad pidid pettuma. Kinnisvaraturul oli veel nii palju inertsust, et langust võis tõesti nimetada korrektsiooniks.

Tõeline langus saabus siiski määdunud aastal ning õige hoo on hinnakukkumine saanud sisse aasta teises pooles. Buumi tipust alates on haihtunud keskmiselt 25 protsenti kinnisvara väärtusest.

Tõeliselt üllatav on olnud suurte arendajate nagu Koger & Partnerid, YIT, Merko mastaapsed, 40 protsendini küündinud hinnalangused korteriturul.

Sisuliselt paisati kortereid müüki alla ehituse omahinna, ent ostjaid oli siiski kasinalt.

üllatav ei olnud põlluarenduste saatus – müüa ei õnnestu neid nii või teisiti ning paljud väikearendajad on sunnitud välja kuulutama pankroti.

Ruutmeeter maksab keskmise kuupalga

Sel kümnendil me Eesti kinnisvaraturul tõusu ei näe.

Heas korras mägede korterite keskmiseks hinnaks pakun alanud aasta lõpuks 14 000 kr/m2. Usun, et 2010. aastal saab keskmise palga eest osta ühe ruutmeetri normaalses korras äärelinna korterist.

Arvestades, et tääpuudus võib kasvada 15-20 protsendi suuruseks, võib oodata ka sundmüükide märkimisväärset kasvu.

Sundmüüki lähevad kehva asukoha, planeeringu või kvaliteediga korterid ning majad, mida ei õnnestu müüa mitte mingi hinnaga. Kuna potentsiaalsete ostjate hulk on sedavõrd väike ning valik niivõrd lai, siis lähevad kaubaks ainult parimad palad.

Laenusooviga on mõtet panka minna vaid keskmisest enam kindlustatud peredel ning nende jaoks pole vahet, kas põlluäärne kipsmaja hind on langenud 20 või 60 protsenti, sest seda nad niikuinii ei osta.

Potentsiaalsed põllumajade soovijad on aga laenukõlbmatud või juba lõhki laenanud, st soetanud endale kinnisvara, mille turuväärtus on väiksem kui võetud laen.

Tulemas on raske depressiooni aasta. Hinnad kukuvad praeguselt tasemelt veel keskmiselt 25 protsenti. Kel võimalus, siis müüge! Ent, kel seda võimalust enam pole, neil tuleb hambad ristis oodata ja loota, et järgmisel kümnendil läheb paremaks.

taust
Hinnad alla ja Mersu pealekauba

    Määdunud aastal tegid kinnisvaramüüjad meeleheitlikke pingutusi, et kliente ostma meelitada.

  • YIT Ehitus langetas veebruaris Pärnu Papiniidu majade korterite hindu võrreldes 2007. aasta novembriga 36 protsenti.
  • Rime Kinnisvara teatas märtsis, et Luha tänav 16 korterite hinnad hakkavad muutuma nende veebiküljel otse inimeste silme all. Lubati ligikaudu 40 000kroonist kukkumist päevas.
  • Novembris korraldasid suured kinnisvaraarendajad, nagu Merko Ehitus, Arco Vara, YIT ja ka teised järjest kuni 40protsendilisi allahindluskampaaniaid, kus hinnad jäid odavamaks kui paneelmajade korteritel.
  • Novembris langesid ärimaade hinnad 40 protsenti, kuna pakkumine kasvas hüppeliselt.
  • Korteriostjaid peibutatakse autodega. Näiteks müüakse praegu Harjumaal Raasiku alevikus maja, mille ostja saab kauba peale auto – 2008. aasta Mercedes-Benz 170.
võrdlus
Selle aasta jooksul kukuvad hinnad veel veerandi võrra
ennustuste ees olevad + ja – märgivad, kas ennustus läks täide või mitte
    2007. aastaks

  • – mägede korterite turul langeb keskmine hind 17 000 kr/m2
  • + uute korterite arendamine jätkub endise hooga, ent ostuhuvi langeb
  • + maade ja majade turg hangub
  • – ärimaade hinnad rallivad
  • + kvaliteediga kontoripindu napib, kehvasid ei soovita rentida
    2008. aastaks

  • + vaikne hinnalangus jätkub
  • + tehingumahud langevad veelgi
  • + ‘põlluarendusi’ ei osteta ka hoolimata hinnalangusest
  • – neljandas kvartalis hakkab turg elavnema
  • + äripindade turule saabub ülepakkumine
    2009. aastaks

  • mägede korterite turul langeb keskmine hind aasta lõpuks 14 000 kr/m2
  • sundmüükide arv suureneb märkimisväärselt
  • laenukõlblik klient põllupealset kipsmaja ei osta mingi hinna eest
  • hinnad kukuvad veel keskmiselt 25 protsenti
  • kõrgema klassi äripindadele tekib ülepakkumine

Allikas: 5.jaanuar 2009.a. äripäev

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus