Kuu: august 2011

Tänasel pidulikul tseremoonial avati Tartus ülenurmel Eesti Lennuakadeemia uus hoone, mille ehituse peatäävõtja on Arco Ehitus Oü.  Tiivikukujuline õppehoone rajati lennuraja lähedale, ülenurme lennujaamahoone vahetusse lähedusse. Hoone pindala on üle 4000 m², uue akadeemia rajamise maksumus ca 4 miljonit eurot. 

Uue hoone valmimisega täitub eesmärk ehitada kaasaegne ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline õppe- ja administratiivkeskus ülenurmele. Uues keskuses on planeeritud õppevõimalused 340 üliõpilasele ning tääkohad 60 õppe- ja teadustäätajale. Lisaks tavapärastele õppe- ja tääruumidele paigutatakse uude keskusesse ainulaadselt integreeritud lennu- ja lennujuhtimissimulaatorid, samuti luuakse täiendavad eeldused lennunduse inglise erialakeele eksami- ja metoodikakeskuse arendamiseks ning ühtse erialase raamatukogu tekkeks“, sõnas avamisel Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm.

 

Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere tunnustas Eesti Lennuakadeemiat kui väga motiveeritud ja konstruktiivset klienti kommenteerides, et „kogu ehituse protsessi vältel, mis oli väga suureks väljakutseks ka Arco Ehituse meeskonnale, näitas rektor Jaan Tamm üles märkimisväärset koostäätahet ning tõestas, et keskendudes lahendustele mitte probleemidele, jõuab eesmärgile.“

 

Lennuakadeemia arhitektuurse lahenduse lõi arhitektuuribüroo Lunge & Ko.  Arhitektuuriliselt on tegemist kolmeharulise, kolmekorruselise, lamekatusega ehitisega. Hoone keskosas tõstetakse maapinda peaaegu esimese korruse põranda kõrguseni ja hoone haarade suunas pind langeb, mis näiliselt muudab hoone keskosa kahekorruseliseks. Keskosa küljed kaevatakse lahti, mis  võimaldab soklikorrusele aknad teha. Tiibade ristumiskohas, hoone keskel, asub kogu kooli süda – läbi kahe korruse ulatuv aatrium, mille laes hiiglaslik klaaskuppel. Aatrium on kasutuses puhkealana ja infopunktina.

 

Viimistlusmaterjalid on anodeeritud lehtalumiinium, sinaka peegeldusega päikese-kaitseklaas. Säravad metalsed materjalid on valitud, et võimendada kolmeharulise hoone – tiivikhoone kui arhetüüp ja maamärk – tähtsust.

 

Eesti Lennuakadeemia uue õppehoone projekti toetas SA Archimedes struktuurivahenditest meetmest ‘Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe ja tääkeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine’.

 

Tartu Lennukolled_ asutati 1993. aastal, 2008 nimetati õppeasutus ümber Eesti Lennuakadeemiaks. Rakenduskõrgkool pakub ainsana Eestis lennundusalast haridust.. Päris oma maja pole lennuakadeemial alates 1993. aastal asutamisest olnudki. 

 

Arco Ehitus Oü kuulub Arco Vara kontserni ehitusdivisjoni, tegevusaladeks on tsiviil- ning keskkonnaehitus. Arco Ehitus Oü-le on omistatud rahvusvahelised kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja tääohutuse sertifikaadid ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001.

Lisainformatsioon:

 

Lembit Tampere
Juhatuse esimees
Arco Vara AS
Tel: 614 4630
lembit.tampere@arcovara.ee
www.arcovara.ee

 

Jaan Tamm

Rektor

Eesti Lennuakadeemia

Tel: 7 448 100     

eava@eava.ee 

www.eava.ee

Eile Riias toimunud erastamisoksjonil tunnistati Arco Investeeringute AS’ i osalusega ettevõtte SIA Prime Capital pakkumine elamumaa ostmiseks parimaks. Ostetavad kaks maatükki, 5,22 ja 80,97 hektari suurused, asuvad Läti Baltezersi eliitelamurajoonis Garkalne piirkonnas Riia lähistel. 

 

Vastavalt oksjoni tingimustele makstakse 1 604 000 eurosest ostuhinnast 70% kuu aja jooksul ja ülejäänud käesoleva aasta 31.detsembriks.

 

„Meie eesmärk kõnealuste Riia lähistel asuvate maatükkide omandamisel on jätkata suuremahuliselt elamurajooni arendamist looduskaunis keskkonnas, kuhu Arco on juba välja arendanud 62 krunti 13,1 hektaril Mazais Baltezers rajoonis. Piirkonna teeb atraktiivseks männimets ja järvekallas, lätlaste jaoks on tegemist sama hinnatud piirkonnaga kui Tallinnas Merivälja või Pirita. Projekti realiseerimist saame alustada kohe,“ kommenteeris Arco Vara plaane Lätis ettevõtte juhatuse esimees Lembit Tampere ja lisas: „ Arco Vara grupi Läti tegevuse tugevdamise seisukohalt on tegemist väga olulise ja märkimisväärse sammuga.“

 

Lätis registreeritud SIA Prime Capital osanikud on Arco Investeeringute AS (70%) ja SIA Dreilini-Ulbroka-1 (30%).

 

Arco Investeeringute AS on 100% Arco Vara tütarettevõtte, mille kogemuste hulka kuulub enam kui 600 eramukrundi väljaarendamine Eestis ja Lätis, tuntuimad neist on Veskimäldre ja Merivälja Tallinnas ning Mazais Baltezers Riias.

  

Arco Vara on Baltimaade üks juhtivaid kinnisvaraarenduse ettevõtteid, asutatud 1992. aastal. Ettevõtte põhitegevus on kinnisvaraarendus, mida toetavad vahendamine, hindamine, ehitus ja kinnisvarahaldus.
Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias.

 

Lisainformatsioon:

  Lembit Tampere
Juhatuse esimees

Arco Vara AS
Tel: +372 614 4630
lembit.tampere@arcovara.ee
http://www.arcorealestate.com

Ehkki Eesti majandusnäitajate kohaselt võiks kinnisvaraturg juba tuule tiibadesse saada, võtavad üleüldine elukallidus ja pidevad rahvusvahelised probleemid ostjatel indu oluliselt vähemaks.

 

Ma ei pea silmas kinnisvara hinna dünaamikat, vaid turu arengu jaoks tegelikult märksa olulisemat indikaatorit ehk kauplemisaktiivsust. Esmapilgul on suisa üllatav, et 2011. aasta esimese seitsme kuuga tehti Tallinnas 2922 korteriomanditehingut, 2010. aasta sama perioodiga aga 3164 tehingut. Ka teiste suuremate linnade puhul kehtib sama – nii oli 17 suuremas linnas tänavu 7 kuuga sooritatud 4871 korteriomandi tehingut, mullu aga 5154.

 

Mis siis ikkagi juhtunud on? Eesti kinnisvaraturul on juba aastajagu oodatud, et kauplemine muutub aktiivsemaks ja aastaid tehinguid edasi lükanud pered viivad oma uue kodu soetamise plaani lõpuks ellu. Palju räägitakse ka välisinvestoritest, kes justkui meie kesklinnas tühjendusrallit teevad. Kriis on ju läbi, SKP on tõusutrendis, täätusmäär langeb, ka keskmine palk on hakanud ülespoole rühkima. Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijate kindlustunde indikaator on tasemel, millest kõrgem oli ta vaid buumiaegu, seega on ka rahva usk paremasse tulevikku täiesti olemas. Lisaks teeb rekordeid ka eraisikute deposiitide maht, juuni seisuga oli neid kokku ligi 4,5 miljardit eurot.

 

Kuna vaba raha otsib tavaliselt väljundit ning tugevaks alternatiiviks peetavad aktsiaturud on ebastabiilised nii meil kui ka mujal, olekski loogiline eeldus, et vaba raha suunatakse kinnisvarasse. Muidugi on veel variantideks ka erinevad võlakirjad ja tooraine, kuid nendesse investeerimine nõuab juba väga tugevat kodutääd ja paljudel pole selleks lihtsalt kas aega või viitsimist.

 

Tegelikkuses on teinud kinnisvaraturg aga üllatusliku vähikäigu, kusjuures põhjused on väga lihtsad. Esimene ja väga tugev tegur oli euro, mille käibele võtmine keeras inimeste ostuvõime täielikult pea peale ning mis reaalpalga langusele ainult hoogu juurde lükkas. Hinnatõus on kontrollimatu ning sisuliselt kulub see vaba raha, mille eest võinuks inimesed veel aasta tagasi minna puhkusereisile või maksta eluasemelaenuks, lihtsalt säägile.

 

Ainuüksi 100 euroga on võimalik teenindada ligi 20 000 euro suurust, 30 aastase tähtajaga eluasemelaenu. Seega iga 100eurone lisakulu kuus on kinnisvara osta soovivate isikute jaoks kulu, mis on võrdne ühe lisatoaga Tallinna keskpärases korteris. Muidugi muutis euro teisalt kinnisvarahinnad läbipaistvaks teistele eurotsooni investoritele, kuid nende roll on siiski Eestis pigem marginaalne.

 

Välismaalaste osakaal oli näiteks mullu Tallinna kõikides kinnisvara ostu-müügi tehingutes 13,4%, mida ei tasu küll alahinnata, kuid ei vasta mingilgi moel pettekujutelmale, mis välismaalaste aktiivsusest erinevate huvigruppide poolt loodud on.

 

Teine oluline tegur on asjaolu, et eraisikute poolt hoiustatud raha ei jagune ühtlaselt. On selge, et vaesed on jäänud masuga veelgi vaesemaks ja lõviosa vabast rahast on koondunud küllaltki väikese, võib-olla ehk 10 000 jõukama leibkonna kätte. Praegused vaba raha omanikud on varasemast oluliselt nutikamad ning enne investeerimisotsuste langetamist tehakse ära väga korralik eeltää, hinnates nii kohalikke kui ülemaailmseid riske.

 

Kolmas tegur ongi rahvusvahelised uudised, mis suudavad tekitada turgudel ülikiireid ning vahel lausa hüsteeriasse kalduvaid reaktsioone. Kuniks rahaturud pole maha rahunenud, oleks naiivne arvata, et väikese Eesti kinnisvaraturul tehingute arv plahvatuslikult kasvab.

 

Kinnisvaraturu taastumine jääb esialgu tulevikku. Kõik eelnev avaldab kinnisvaraturule aga suuremat mõju, kui varasemalt eeldati. Palgatäätaja sääb oma raha maha ning alles jäänud eurode eest maksab veel aasta-paar enda poolt võetud või käendatud tarbimislaenusid. Hästi kapitaliseeritud isikutel pole aga investeerimisega mitte kuskile kiiret. Nutikamad kinnisvaraarendajad läävad muidugi juba kopa maasse, sest ehitushinnad on veel mõistlikumad kui buumi ajal, kuid oodatud ostjad on siiani jäänud tulemata.

 

Loomulikult ei väida ma, et Eesti kinnisvaraturg jääbki varjusurma. Nagu varem märgitud, siis kohalike näitajate poolest võiks tehingute arv olla juba praegugi tõusuteel. Sel aastal on lihtsalt tulnud üks üllatus teise otsa ning kinnisvaraostjad peavad kõigepealt tekkinud šokist üle saama. Kas see juhtub tänavu sügisel, järgmisel või ülejärgmisel aastal, näitab juba aeg.

 

Allikas: http://www.ehitusuudised.ee/?PublicationId=0835004b-b42a-40ca-b596-ead8739ad5b9&ref=rss

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus