Kuu: aprill 2008

Mullu suvel alanud kinnisvaraturu languse pikkus ja sügavus sõltub rohkem maailmamajanduse sündmustest kui kodumaiste ostjate-müüjate meelemuutustest, selgub BPE Kinnisvaraeksperdi koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaatest.

Eestis puudutab kinnisvaraturu hindade langus eelkõige maaturgu, kortereid ning elamuid, samas äri- ja tootmisobjektide puhul on hinnad püsinud stabiilsetena.

Maailma finantsturgudel jätkuv segadus ning USA majanduskasvu oodatav aeglustumine võib pidurdada ELi majandusarengut, mõjutades seeläbi ka Eestit.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna peaspetsialist Jana Kask märkis, et finantsturgude rahutuste mõju maailmamajanduse arengule on oodatust suurem.

Pessimistlik väljavaade

«Välismaailma areng on varasemast kurjakuulutavam, seda ka 2009–2010 osas,» märkis Kask. Eesti Panga viimase prognoosi kohaselt aeglustub Eesti senine kiire majanduskasv 2008. aastaks kahe ja 2009. aastaks kolme protsendi tasemele.

Majanduskasvu ootuspärast aeglustumist on mõjutanud eelkõige sisemaisele nõudlusele orienteeritud sektorid, näiteks ehitussektor.

Muutunud keskkond tähendab ka Eesti majanduse kasvuväljavaadete ja riskide ümberhindamist. Investorite arvates on riskid kasvanud neis riikides, kus välisrahastamisel on oluline roll.

Seni aktsepteeritavana tundunud riskid – laenumahu kiire kasv ja rekordiline jooksevkonto puudujääk – on viinud muutunud olukorras mitme riigi riigireitingute, Eesti puhul reitinguväljavaate alandamiseni.

Finantsturgudel on kajastunud muutunud riskihinnang Balti valuutade ja euro intressimäärade erinevuse kasvus. Selleks, et suhtumine Eesti majandusse muutuks, peavad makromajandusnäitajad paranema.

Kinnisvaraturu statistika kohaselt oli 2007. aasta IV kvartali kogukäive võrreldes 2006. aasta sama perioodiga 44 protsendi ehk ligi kümne miljardi krooni võrra väiksem.

BPE Kinnisvaraeksperdi asedirektori Aivar Tomsoni sõnul on kinnisvaraturg olnud 2008. aasta kevadkuudel jätkuvalt loid.

«Sellele ei ole ergutavalt mõjunud ka kevad, mis tavaliselt on kinnisvaraturul üks aktiivsemaid perioode», lisas Tomson.

Arvestades nii arendustegevust kui ka eraisikust lõpptarbijat, on eluasemelaenu saamine kallimaks läinud ja laenu saamine keerukam.

Elamispindade uusehituse tempo on aeglustunud. Korteriturg on jätkuvalt ooteseisundis ja seda vaatamata juba toimunud hinnalangusele.

Madala turuaktiivsuse on põhjustanud eelkõige kõrgemad laenuintressid, pankade konservatiivsem hoiak laenude väljastamisel, inimeste suurem ebakindlus tuleviku suhtes ja jätkuvad ootused suurema hinnalanguse osas.

Suurimad muudatused

BPE prognoosib korterituru jätkuvat paigalseisu, mis eeldavalt ei aktiviseeru enne 2008. aasta sügist. Kuid madal aktiivsus võib kesta ka oluliselt kauem, märgib BPE Kinnisvaraekspert.

Eramute ja elamumaa turg on tehingute arvu osas läbi teinud kõige suuremad muudatused. Paljudel puhkudel on kaasnenud sellega ka hinnalangus, mis on suuresti seotud konkreetsete projektidega.

Eramuturu ja eramukruntide võrdluses on tagasiläägid kõige suuremad olnud just maaturul. Tallinnas on hoonestamata elamumaa aktiivsuse langus olnud kõige järsem Haabersti ja Pirita linnaosades. Eramute osas ei ole muudatused sedavõrd suured.

Kaubanduspindade arendustegevus toimub kõigis suuremates Eesti linnades. Tallinna äärelinnas asuv Rocca al Mare keskus saab juurdeehituse tulemusel umbes kaks korda rohkem pinda, mis teeb sellest Tallinna kõige suurema kaubanduskeskuse.

Ka Tartus asuv Lõunakeskus laieneb 2009. aasta kevadeks ca 25 000 m². Pärnu linnas on samuti valmimas uusi kaubanduskeskusi, mille pindade väljarentimine on olnud edukas peaaegu kõigi uute projektide puhul.

BPE Kinnisvaraeksperdi prognoosi kohaselt on nõudlus rendipindade järele jätkuv, rendihinnad püsivad stabiilsed ja vakantsused madalad. «Kiireid muudatusi lähitulevikus ees oodata ei ole,» lisas Aivar Tomson.

Vähene nõudlus

Kontoriturgu ilmestab Tallinnas jätkuv nõudlus uute pindade järele, samas võib kiirelt lisanduv kontoripindade hulk põhjustada ka vastupidiseid muudatusi.

Peamine arendustegevus käib Mustamäe, Järve ja ülemiste piirkonnas, kesklinna on viimasel ajal kontoripindasid lisandunud vähesel määral. Tartu ja Pärnu kontoriturg on võrreldes Tallinnaga äärmiselt piiratud ning vajadus uute pindade järele on madal.

Tootmis- ja laopindade turul on renditasemed olnud suhteliselt pika perioodi jooksul stabiilsed. Kuna arendusperspektiiv on aga kesine, siis maaturg on loid ja enamikus piirkondades on äri- ja tootmiskruntide hinnatasemed alanenud.

Investeerimisturg on nii Eestis kui ka teistes Balti riikides jätkuvalt atraktiivne. Siiski on turule tulnud üha enam müügiobjekte ja tootlused on tasapisi tõusma hakanud.

Nõudlus on kõrge rahavoo-objektide osas nagu on seda kaubanduskeskused, kuid see huvi laieneb ka muule kaubandusele ning lisaks ka logistikale.

Allikas: 23.aprill 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara

Kommunaalkulud on kasvanud nelja aastaga ligi kaks korda, hinnatõus on aset leidnud kõikide kommunaalkulude puhul.Pindi Kinnisvarahaldus võrdles 2004. ja 2008. aastal kehtinud hinnakirju ning saime jahmatava tulemuse.

Kui üksikute aastate lõikes on hinnatõus olnud väike ning pigem hiiliv, siis mitme aasta tõusu korraga jälgides on kallinenud oluliselt nii vesi, kanalisatsioon, gaas, elekter, küte kui ka prügivedu. Kõik siin esitletavad summad sisaldavad juba käibemaksu.
Gaas on kiireim kallineja

Võtsime aluseks tavalise standardkorteri kommunaalkulud. Vesi ja kanalisatsioon on kerkinud 18,23 kroonilt nelja aastaga 28,65 kroonile, mis teeb hinnatõusuks 57 protsenti.

Koondarve siseselt on külma vee hind kerkinud 10,1 kroonilt 15,83 kroonile, kanalisatsioon 8,15 kroonilt 12,81 kroonile.

Tegemist on eraisikutele esitatavate numbritega, äriobjektidele on Tallinna Vesi kehtestanud kõrgemad tariifid, mis on samuti läbi teinud sarnase tõusu.

Kõige rohkem on tõusnud gaasi hind. Kui 2004. aastal maksis tarbimisgaasi kuupmeeter 2,7 krooni, siis pärast hinnatõusu on lisandunud ka aktsiis ja võrguteenuse tasu, viies gaasi kuupmeetri hinna 5,38 kroonini.

Need hinnad kehtivad juhul, kui tegemist on suuremahulise lepinguga. Kui eraisikul on vaid gaasipliidi tarvis personaalset lepingut Eesti Gaasiga, on kuumeetri hind 9,19 krooni.

Tõsi, gaasi hind on ka kõige vähem Eesti Gaasi enda kontrolli all, sest tarne tehakse Venemaalt ning kohalik hind sõltub paljuski Venemaa energiapoliitikast ning väljamüügihindadest.

Elektri varjatud hinnatõus

Kõige peenemalt on hinnatõusu läbi viinud Eesti Energia. Esmapilgul jääb mulje, et kilovatt-tunni hind on aja määdumisel justkui hoopis langenud.

Arvudesse süvenema hakates on aga ligi kaks korda madalama kilovatt-tunni kõrvale lisandunud võrgutariif, taastuvenergiatasu ning elektriaktsiis, kui veel neli aastat tagasi lisandus ainult konstantne viiekroonine tarbijatasu.

Koos nn lisadega on ühetariifse elektri kilovatt-tunni hind tõusnud siiski 27 protsenti, 1,33 kroonini. Kahetariifse elektri puhul on äine kilovatt-tund kerkinud 25 protsenti, päevane aga 30 protsenti.

Järsu tõusu on läbi teinud ka küte – 430 kroonilt megavatt-tunni kohta 883 kroonile megavatt-tunni kohta.

Need arvud kajastavad Tallinna Kütte hinnakirja, teatavasti tegelevad eri piirkondades erinevad soojavarustajad.

Tähtis on märkida, et eelmise aasta 1. augustist tõusis kütte käibemaks 5 protsendilt 18 protsendile.

Sõltuvalt teenust osutavast firmast on kulud prügiveole kasvanud samuti paar korda. Kui varem maksis 800-liitrise konteineri tühjendus meie näite varal 65 krooni, siis nüüd on see 130 krooni.

Uued kuluartiklid

Kasvanud on ka konteinerite renditasud, sarnaselt elektri hinnaarvutusmudeliga on ka prügivedajad mõelnud välja lisateenuseid nagu käsitransporditasu, kui prügiauto ei saa konteineri kõrvale sõita või luku avamise tasu juhuks, kui konteiner on lukustatud ning prügifirma täätaja peab kasutama selle avamiseks võtit.

Võtame näidiseks ühe korteri ning arvutame, kui palju kulub aktiivse kütteperioodiga kuus raha kommunaalkuludele.

Me ei arvesta sooja vett, ning et arvutuskäik lihtsam oleks, jätame arvestusse ühetariifse elektri, mis võrdluses eelnevate aastatega suhtarvusid ei muuda.

Keskmine kolmetoaline korter tarbib viis kuupmeetrit külma vett kuus ning sama palju sooja vett, seega on kanalisatsioonikuluks 10 kuupmeetrit.

Gaasikulu gaasipliidiga korteril on ligikaudu 20 kuupmeetrit, elektrit kulub ca 200 kWh ning kütet ca 1,7 MWh. Prügiveo kulu arvestame kord kuus korteri kohta. Hinna arvestusse läheb väiketarbijatele mõeldud gaasi hinnakiri.

Praeguste hindadega tuleb kommunaalkulusid tasuda iga kuu ligikaudu 2350 krooni. Veel 4 aastat tagasi oli see summa 1230 krooni.

Seega on nelja aastaga olnud hinnatõus 90 protsenti, liikudes kiiremini kui riigi keskmine palgakasv või inflatsioon.

Viimane gaasi- ja küttehinna tõus oli 1. aprillil ehk kõigest kolm nädalat tagasi. Vee hinda korrigeeriti viimati selle aasta algusest. Elektri hind tõuseb veel 1. juulist.

Jääb üle vaid loota, et suurem hinnakasv on läbi ning järsult tõusnud
kommunaalkulud jäävad paari aasta jooksul siiski mõistuse piiresse.

Heliis Anto, Pindi Kinnisvarahalduse vanemhaldur
 

Allikas: 23.april 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara

Tallinna lähiümbruse eramute ja kruntide müügiedu argumendiks on vaid asukoht, isegi kvaliteetsete, kuid kehvas asukohas, tugeva allahindlusega objektide vastu on ostuhuvi väga leige.

Kui Eesti eluasemeturul on viimase kolmveerand aasta jooksul hinnad langenud keskmiselt ligi 15 protsendi võrra, siis suurimaks langejaks on sektorite kaupa olnud just Tallinna ja selle lähiümbruse eramud ja krundid.

Müügipakkumiste arv on viimase aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud – kui praegu on pakkumises Tallinnas ja Harjumaal üle 4000 elamukrundi ja üle 2000 eramu, siis eelmise aasta alguses olid numbrid veel üle kahe korra väiksemad.

Kruntide hinnad on langenud sõltuvalt piirkonnast isegi kuni kaks korda, kuid tähtis on märkida, et statistiliselt suure kukkumise on põhjustanud põllupealsed ilma kommunikatsioonideta krundiprojektid, kus turu tippajal olid hinnad põhjendamatult kõrged. Selliste objektide puhul on pidanud kiires rahahädas müüjad langetama hinda isegi üle 50 protsendi, kuna vara vastu puuduks vastasel juhul huvi täielikult.

Samal ajal on ka elamukrunte, mille hinnalangus ei ületa turu keskmist langust. Tegemist on varaga, kus arendaja on rajanud kõik vajalikud kommunikatsioonid, kruntidel on kõrghaljastus, ligipääsetavus on hea, infrastruktuur (ühistransport, kaupluste ja koolide-lasteaedade lähedus) on välja kujunenud ning oluline on, et konkureerivaid pakkumisi oleks müüdavate kruntide läheduses vähe. Tänases turuolukorras nimelt on paljud müüjad valmis hindu langetama ning mõjutavad sellega ka lähedalasuvate kinnistute hindu.

Heaks näiteks on krundid näiteks Liikva külas Harku vallas, kus kõrghetkel määratud 1,5 miljoni kroonise hinna pealt on omanik olnud sunnitud hinda langetama vaid 250 000 krooni võrra 1,25 miljonile kroonile. üksikud seal müüdud krundid eristusid just nimelt konkureerivate pakkumiste puudumisega, kinnistul on jändrikud põlismännid ning korralikult rajatud kõvakattega teed.

Samal ajal on esmapilgul hinnates korralikke elamumaid, mille vastu puudub igasugune huvi hoolimata soodsast hinnast, ehkki kevade saabumisega on objekti külastajate arv siiski veidi kasvanud.

Hoonestatud elamumaa ehk eramajade turg on veidi intensiivsem, ehkki objekte, millega tehinguid tehakse, võib iseloomustada sarnaselt kruntidega – kehvapoolse asukohaga eramuid ei osteta hoolimata soodsast hinnast – hinnalangetamine näiteks 5 miljonilt kroonilt 4 miljonile ei pruugi veel müügiedu tagada.

Samal ajal on jätkuvalt puudus väga headest kõrge hinnaklassiga eramutest, mille vastu nõudlus pole kadunud.

Peamiselt soovitakse soetada kas uhiuusi või kuni 5 aasta vanuseid eramuid, kus on moodsad ehitusmaterjalid, interjäär ning tänapäevane planeering.

Nii planeeringu kui ka ehitusmaterjalide poolest moraalselt vananenud eramute müügiperioodid on oluliselt pikemad ning ka nende hinnatase on vahel isegi ebaõiglaselt uuematest majadest palju madalam.

Ka eramute-paarismajade-ridamajade arendusprojektide seast on kliendid teinud kindla valiku.

Turul on projekte, kus käib paari kuu jooksul vaid üksikuid huvilisi, samal ajal on täielikult väljaehitatud rajoone nagu Uuesalu, mille vastu ei raugenud ostuhuvi ka eelmise aasta lõpus turu täieliku madalseisu ajal.

Lisaks on paljud ostjad kimpus pankade karmistunud laenutingimustega ning nõutava omafinantseeringu tasumisega – kunagi aktiivselt pakutud sildfinantseeringu võimalust enne vana vara realiseerimist ei julgeta enam vastu võtta ning 20protsendilise omafinantseeringu leidmine mitme miljoni krooniste majade ostu korral on paljudele keeruline.

Allikas: 21.aprill 2008.a. äripäev

Lisaks peavad koduvahetajad tulumaksu tasuma üüritulult.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo selgitas, et seaduse järgi on inimene tulumaksust vabastatud juhul, kui kinnisvara oli vahetult enne müüki tema eluase. ‘Oleks soovitatav, et enne müüki oma eluaset välja ei üüritaks,’ ütles Kindsigo.

Samas on üsna levinud, et koduvahetajad on end uude elupaika sisse seadnud ja ruutmeetrite järgi jaotatavaid kommunaalkulusid tuleb maksta mõlema eluaseme eest.

Kindsigo nentis: ‘Küttekulu võib olla argument, aga siis tekib paar tudengit üürile võtnud korteriomanikul tulumaksukohustus. üüritulu tuleb järgmise aasta deklaratsiooni kirja panna.’

Oodatakse hinnatõusu

Kinnisvarabüroo Landlord atesteeritud maakleri Anu Trisna sõnul ei ole väga levinud, et koduvahetajad oma vana eluaseme enne müüki kolmeks-neljaks kuuks välja üürivad. Seda võis täheldada aasta-paari eest. Küll aga on sagenenud pooleaastased üürilepingud, seda just müüjate soovil.

Põhjuseks on jahenenud ostu-müügi- ja üüriturg, selgitas Trisna. ‘Kõik loodavad, et läheb üle, ja sügisel saab hinda tõsta,’ ütles ta.

Kui suurema eluaseme soetanud pere vajab kohe raha, müüb ta vana kodu odavamalt. Kes aga kohe raha ei vaja, üürib selle pikemaks ajaks välja.

üürnikku valitakse hoolega

Trisna rääkis, et viimasel ajal on omanikud üürnike suhtes järjest valivamad. Viimased kulutavad paratamatult korteri väljanägemist ning vähendavad selle turuväärtust.

Domus Kinnisvara maakler Danel Valge ütles, et teavitab oma kliente tulumaksukohustusest, kui nad soovivad korterit enne müüki välja üürida.

Valge müüb praegu City24 vahendusel korterit Tallinnas Haaberstis Kärneri 3. Kolmetoalise 67ruutmeetrise eluaseme hind on 3,1 miljonit krooni. Samal ajal pakub Valge korterit üürile 10 000 krooni eest kuus.

‘Omanik plaanib mujale elama minna,’ rääkis Valge koolieelikust lapsega pere korterimüügi põhjustest. ‘Erilist vahet pole,’ lisas ta omaniku eelistuste kohta, sest küsitud hinda täielikult sisustatud korteri eest praegu ilmselt ei saa.

‘Olen kuulnud,’ vastas Valge küsimusele, kas ta teab, et väljaüürimise korral küsib maksuamet tulumaksu, sest ei pea kodu enam müüja eluasemeks. ‘Me tegeleme ka tema maksuasjadega, sest ta pole Eesti kodanik,’ märkis Valge kolmetoalise korteri omaniku kohta.

Pangalt tuleb luba küsida

Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe sõnul peab koduvahetaja pangalt müüki pandud korteri väljaüürimiseks loa saama.

‘Kui klient soovib lisatagatise müügiperioodil välja üürida, on ta kohustatud sellest panka teavitama. Iga taotlus vaadatakse eraldi läbi ning tehakse otsus,’ selgitas Mäe.

Mäe sõnul hindab pank koduvahetajate maksevõimet nii lisatagatise müügiaegsete intressimaksete kui ka hilisemate laenumaksete põhjal. Panga hinnangul kinnisvara väljaüürimisest tekkiv tulumaksukohustus maksevõimet ei vähenda ja suurt probleemi selles ei nähta.

‘Võrreldes 2005.-2006. aastaga on lisatagatiste müügiperioodid pikenenud. 2007. aasta sügisel aktsepteerisime, sõltuvalt objektist, 9- kuni 12kuulist müügiperioodi,’ rääkis Mäe ja lisas, et varem kulus laenuklientidel vana kodu müügiks kuni kuus kuud.

Kommentaar

Evelyn Liivamägi
maksu- ja tolliameti otseste maksude talituse juhataja

Et järgmine eluase poleks tulumaksu võrra kehvem, pole seal mingit määratlust, kui kaua peab korteris või majas sees elama. Eluaset võib vahetada ka mitu korda aastas, ilma et kodu müügist saadud summalt tuleks tulumaksu maksta. Suvilate müügi puhul kehtib samas kaheaastane piirang. Kui müüa suvila enne kahe aasta määdumist, tuleb saadud summalt maksta tulumaksu.

Allikas: 21.aprill 2008.a. äripäev

Jahtuv turg on kaotanud huvi ka maakleriameti vastu – maaklereid koolitavad firmad on sama hästi kui tegevusetult, kutseeksamil osalejate arv on langenud poole võrra ja üha enam maaklereid lääb senisele ametile käega.

Koduleidja Oü tegevjuhi Urmas Tehveri sõnul tehti 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga ligikaudu veerandi võrra vähem kinnisvara müügitehinguid, mis on ajanud kinnisvaravahenduses tegutsevad ettevõtted ja inimesed üsna ärevaks.

«Jahtuva turu tingimustes on langenud ka maakleri ameti populaarsus ja uusi inimesi sellesse valdkonda tuleb juurde vähe,» märkis Tehver.
Kui Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja kevadel korraldatava maaklerite kutseeksamil osalejate arv on ligi kaks korda väiksem kui mullu sügisesel, siis maaklerite koolitajad on pidanud kursusi ära jätma ning olemasolevadki grupid on kokku kuivanud.

Tühistatud kursused

Nii on kinnisvaramaaklereid koolitav Haabersti Maja on tänavu pidanud ära jätma kolm maaklerite ettevalmistuskursust.

Teine koolitaja Tipoliin, kelle kursused on varem olnud ülipopulaarsed, on tänavu korraldanud vaid kaks kursust, kus mõlemal osales neli maakleriks püüdlejat.

«Aastaid on meil olnud tuba täis, nüüd oli mõlemas õppegrupis neli inimest,» tõdes Tipoliini esindaja Evi Hindpere.

«Need on tänavu olnud ka ainsad grupid, ehkki tavaliselt on meil olnud kaks suurt gruppi kolme kuu kohta.»

ERI Kinnisvara Põhja-Eesti tegevjuhi Andres Tederi sõnul puudutab kinnisvaraturu negatiivne maine paratamatult ka maakleri elukutse mainet.

«Samuti mõjutab turu langus maaklerite teenistust, kuigi kogenud ja oma tääd teha tahtvad maaklerid suudavad ka praegusel turul arvestatavaid käibeid teha ja hea teenistuse tagada. Paremas positsioonis on siin loomulikult suuremate firmade maaklerid, kuna tuntus ja info koondumine on olulised,» nendib ta.

«Tegelikult on selline olukord just suurendamas vajadust maaklerteenuse järele, kuna müügiks tuleb näha varasemast palju rohkem vaeva ja inimestel on raskem tää kõrvalt kinnisvaraga tegelda.»

Ta lisab, et kogenud maaklerid lahkuvad enamasti vaid põhjusel, et alustavad kas oma projektidega või suunduvad mõnda kinnisvaraprojekti juhtima.

Turu puhastumine

«Kindlasti turg puhastub ja senised õnneotsijad lähevad omi radu edasi, kuna maakleri tää ei ole enam nii lihtsana tunduv. Samas ei ole see tää kunagi lihtne olnud ning need, kes on tugevad tegijad olnud varem ja pikemalt, on seda ka edasi,» väidab ka Rotermann Eesti Oü juhatuse esimees Mart Saa.

«1997/98. aasta bärsikrahhi ajal oli sama lugu, et umbes ühe kvartaliga oli suur osa «maakleritest» oma ameteid vahetanud – arvan, et ka täna nii läheb ja väga paljud õnneotsijad lähevad mujale õnne otsima. Sellest võidab vaid klient ja see on hea.»

Kes aga tunneb maakleritääd kutsumusena, on Saa sõnul edukas ka praegu, kuigi ilmselt sama tulemuse jaoks on vaja rohkem tääd teha – ehk tegelikult toimub liikumine turule, mis oli 2004. aastal, kus veel tõus ei olnud alanud.

«Paanikaks põhjust ei ole, kuna majandus on tsükliline. Lihtsalt nüüd on raskem ja seda veel mõnda aega ning mitte vaid maakleritel. Pigem on suuremad raskused just neil, kes on teinud valesid investeeringuid arendajatena.»

Uus Maa Kinnisvaragrupi eluruumide konsultant Eve Kaunis märgib, et praegu on raske aeg algajatel maakleritel, kellest võiks saada väga head maaklerid, kuid kellel pole veel enda kliendibaasi ning kogemusi – paljud sellised maaklerid on sellel alal täätamise lõpetanud või lõpetamas.

«Maakler, kes on saanud korralikku väljaõppe, tegutsenud turul vähemalt paar aastat, omab kliendibaasi ja teeb palju tääd, on jätkuvalt edukas ega plaani ametit vahetada,» kinnitab ta.

«Praegune turusituatsioon on selles suhtes väga hea, et tegevuse on lõpetanud või lõpetamas paljud maaklerid, kes ootasid kiiret tulu, ei investeerinud ametialasesse väljaõppesse ning ei pakkunud klientidele ka kvaliteetset teenust.»

Umbrohi päriselt ei kao

Lootus, et esimesena kaob maaklerite ridadest «prügikala» – nimetagem nii isehakanud susserdajaid, kelle «tää» seisneb kinnisvaraportaalides teiste maaklerite kuulutuste kopeerimises – pole siiski täitunud.

«Selliseid õnneotsijaid leiab ka praegu,» kinnitas Hindpere.

«Loomulikult ei sobi selline tegevus kokku hea kutsetavaga, aga teha pole ka midagi – Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtus saame me tegeleda ainult koja liikmeks olevate maakleritega, ka seadus sellist tegevust ei keela.»

Allikas: 23.aprill 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara

‘Paremaks läheb,’ kommenteeris Sooman kinnisvaraturu hetkeseisu aripaev.ee-le. ‘Märtsis lõpetasid kinnisvarahinnad langemise. Need, kes korteriostu aasta aega edasi lükkasid, on ostma hakanud.’ Sooman märkis, et andmed olukorra paranemise kohta on siiski esialgsed, mitte lõplik tõde.

Sooman: turuosalised olid märtsis peata

Sooman täpsustas, et aprillis hinnalangus jätkub ja märtsis oli surnud kassi põrge. ‘Märtsis oli turuosalistel peataoleku aeg ning hinnalangus tõepoolest peatus, nüüd aprilli poole kuu pealt vaadates on näha, et langus jätkub,’ ütles Sooman.

Ta märkis lisaks, et tehinguaktiivsus on kasvanud ning ostjad ajavad seetõttu aktiivsemalt hinda alla. Hind sõltub ka väga palju piirkondadest, näiteks Lasnamäel langesid hinnad aprillis isegi 10% võrreldes märtsiga.

‘Väga palju sõltub praegu müüjatest. Kui nad näevad, et kuue kuu jooksul ei tule keegi nende korterit isegi mitte vaatama, on midagi kindlasti valesti. Kui müüjad lasevad hinnad sinna, kus ostjat on valmis tehingut tegema, läheb asi paremaks,’ rääkis Sooman.

‘Ostjad ja müüjad on jõudnud kompromissi piirini,’ tõdes Sooman samas. ‘Eks on ka arendajaid, kel on rasked ajad, aga mis neist saab, näitavad lähikuud. Viimane aasta aega on olnud ehe surutis. Tehinguid on tehtud samal tasemel kui kümme aastat tagasi.’

Sooman lisas, et kinnisvaraarendajate pankrotilainet pole ennustatud. Räägitud on vaid 10% arendajate pankrotist. ‘Mingit üüratut pankrotilainet ma ei usu. Pigem on oodata ühinemisi ja väiksemate arendajate ülesostmist, mida ongi juba toimunud,’ ütles Sooman. Ametialastele konfidentsiaalsusnõuetele viidates jättis Sooman täpsustamata, millised firmad on väiksemaid arendajaid alla neelanud.

Uus Maa juht: inimesed on ostavad jälle kinnisvara

Uus Maa Kinnisvarabüroo andemetel kinnisvara hinnad märtsis siiski langesid 1% võrra, veebruaris oli langust 2% ja jaanuaris 1%. Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff ütles, et ehkki märtsis hinnad langesid, oli tehinguid rohkem kui veebruaris. ‘Inimesed on jälle kinnisvara ostma hakanud,’ lisas ta.

Ka City24 pakkumiste statistika järgi langesid märtsis hinnad veidi üle 1% ja aprillis samuti.

Kommentaar

Tõnu Luts
Arco Vara hindamisgrupi juht

Halvas seisukorras korterite puhul võib olla surve hindade langusele. Renoveeritud korterite vastu on suurem huvi ja nende hinnad vast ei lange. Esmane arvamus on, et aprilli hinnatase on enam-vähem sama mis märtsis.

taust
  • Maa-ameti statistika järgi tehti aprillis Tallinna korteritega tehinguid keskmise hinnaga 22 400 krooni ruutmeetri kohta, ent märtsis oli number umbes 1000 krooni kõrgem.
  • Mullu oli Tallinna korterite keskmine tehinguhind üle 25 000 krooni ruutmeetri kohta.
Allikas: 23. aprill 2008.a. äripäev

Hinda määbli olemasolu väga palju ei mõjuta, ent korteri müük on lihtsalt hõlpsam.

Evely Soomere on otsinud korterit juba üle poole aasta, ent kuna hinnad pidevalt langevad, pole julgenud otsust teha. Tema sõnul võib määbli olemasolu ning kvaliteet küll otsustav olla , ent mäbleeritud korteri eest ta rohkem maksma siiski ei soostuks. ‘Kui on kaks võrdset korterit sarnase hinnaga, siis otsustan kahtlemata mäbleeritud korteri kasuks,’ märgib ta.

BPE Kinnisvaraeksperdi elamispindade maakleri Kristjan Kaarmani sõnul on muidugi kortereid, kus on sisseehitatud kallid stereosüsteemid, disaineri poolt eritellimusel valmistatud diivan või valgustid, mis on spetsprojekti järgi korterisse paigaldatud. On ka originaalseid lahendusi, mis just sellesse korterisse sobitatud ning annavad müügil teatava eelise.

‘Siiski on vähe usutav, et keegi just määbli pärast mingi korteri ostab. Võib-olla kui on elamises olemas korralik kääk ja garderoobikapid vms, on lihtsam müüa, aga olulist hinnalisa need küll ei paku,’ ütleb Kaarman.

BREC Kinnisvara maaklerteenuse osakonna juht Iris Roosimägi märgib, et kallimate kesklinna korterite puhul võib olulist rolli mängida määbli olemasolu juhul, kui tegemist on stiilselt renoveeritud või uute disaineri tehtud lahendustega.

Päris uute arendusprojektide juures on saanud ka juba tavaliseks käägimääbli olemasolu.

Kommentaarid

Saale Holstein, 1Partner Kinnisvara maakler
Kui tegemist on väga eksklusiivse määbliga (antiik, väärispuit), peaks müüja välja arvutama määbli väärtuse, sest siis hinnatakse korteri ja määbli väärtust eraldi.

Tavaliselt teeb ostja omapoolse pakkumise määbli soetamiseks ja kui hinna osas kompromissini ei jõuta, ostetakse kinnisvara ilma määblita.

Odavamate korterite puhul müügihinnale määbli hinda eraldi ei lisata. Selle olemasolu on pigem boonus. Kuna praegu on hinna tingimine ostjate poolt väga tavaline, siis tihti teevad müüjad ettepaneku hinda mitte langetada ja pakuvad allahindluse asemel müüjale korterit koos määbliga osta. Enamasti ostjad sellega ka nõustuvad.

Korterite müügipakkumisi on palju ja seepärast on eelistatud kvaliteetse ja maitseka määbliga korterid. Eriti oluline on investeerida käägi- ja vannitoa määblisse, sest see määbel müüakse alati koos korteriga.

Andres Teder, ERI Kinnisvara tegevjuht
Kogu määblile kulunud summa saab müüja tagasi väga vähestel juhtudel, see võib olla juhul, kui on tegemist uue disainmääbliga või korterisse hästi sobituva antiikmääbliga. Isegi kui määbel on väga hästi hoitud, siis üle poole kunagisest ostuhinnast hästi maksta ei taheta. Ostjad on praegu vägagi hinnatundlikud ja otsivad rohkem siiski sisustamata või osalise määbliga kortereid ning määbel võetakse siis, kui selle saab soodsalt. Kõige soosivamalt suhtuvad ostjad raskemini paigaldatavasse määblisse: käägimääbel ja sisseehitatavad seinakapid. Neid on ka müüjal otstarbekas korterisse jätta, kuna demonteerimisel ja transpordil saavad need kindlasti kahjustatud, samuti on neid uude kohta väga raske sobitada.

Kesklinnas ostetakse sisutatud kortereid ka väljaüürimiseks, äärelinnas on sisustatud korterite peamiseks sihtgrupiks noored pered, kes saavad nii ühe laenuga katta ka mäbleerimise kulu.

Allikas: 21.aprill 2008.a. äripäev

Ettevõtte juht Aare Tammemäe usub kindlalt, et 605 korterile on Tallinnas võimalik ostjad leida.

‘Võlurid me ei ole ja me ei tee midagi sellist, mida varem pole tehtud,’ rääkis Tammemäe. ‘Inimesed tahavad ju oma elujärge parandada. Muidugi ei taha kõik elada korteris ja kesklinnas, aga on neid, kes tahavad.’

Tammemäe sõnul on loodava elukvartali tugevateks külgedeks asukoht ja läbimõeldud lahendus. ‘Peab arvestama võimalike ostjate kõiki vajadusi,’ ütles ta.

Arco Vara siiski ei kiirusta koppa maasse lääma. ‘Võtame samm korraga. Oleme kaalunud ehituse algust selle aasta lõpul ja järgmise algul, aga seda ei ole veel otsustatud,’ rääkis Tammemäe.

Number

  • 750-800 mln krooni võiks Narva mnt 67 projekt hinnanguliselt maksma minna. Arco Vara neljanda kvartali aruande järgi on endise Kadrioru lõbustuspargi alal äriplaani järgi ehitusõigus 58 470 ruutmeetrile. Suurusjärk on kalkuleeritud arvestusega, et hind ruutmeetri kohta on umbes 13 000-14 000 krooni.

Praegu ei tahtnud Tammemäe välja äelda Tivoli projekti võimalikku maksumust. Samas oli ettevõtjal langevate ehitushindade üle hea meel.

Esialgsete plaanide kohaselt tulevad esimesed korterid turule 2010.-2011. aastal, olenevalt ehituse algusest võib see aga muutuda.

Ometi määnis kinnisvarafirma juht, et valmivate korterite puhul ei ole müügiperiood kindlasti vaid aasta, sellega aga on arvestatud.

Tammemäe ei näe probleemi ka selles, et nende krundi kõrval paiknevas Liivaoja elurajoonis korterite müük väga hästi ei lähe. ‘Vaevalt, et see nüüd pooltühi on,’ märkis ta.

Kui Liivaoja korterid paar aastat tagasi müüki tulid, oli tegu ühe kõrgema ruutmeetri hinnaga korteritega, ütles praegu korterite müügiga tegelev Rime Kinnisvara turundusjuht Andres Ligi.

Ligi sõnul tegeleb Rime Kinnisvara Liivaoja korterite müügiga alates veebruarist ning müük läheb tema sõnul paremini kui varem, sest hindu langetati. Ettevõtte kodulehelt selgub, et mitme korteri hinda on langetatud 300 000-400 000 krooni võrra, mõnel ka 800 000 krooni võrra.

Ligi sõnul Arco Vara arendus Liivaoja tegemisi ei mõjuta, sest selleks ajaks, kui esimesed Arco Vara korterid turule tulevad, on kõik Liivaoja korterid endale omaniku leidnud.

Liivaoja korrusmajad ehitanud Skanska EMV juhatuse esimees Olle Horm ütles, et kui Arco Vara teeks pakkumise, oleks nad projektist huvitatud. ‘Tivoli projektist oleksime kindlasti huvitatud kui ehitaja, sest arendajad me pole,’ ütles Horm.

taust
  • Narva mnt 67 kinnistu ehk endise Kadrioru lõbustuspargi ala kuulub täielikult Arco Vara tütarettevõttele Arco Investeeringute AS.
  • 4,68 ha suuruse ala ehitusõigus näeb ette hoonete maksimaalse kõrguse maapinnast 15 m ja krundist võib täis ehitada 38,7 protsenti. Haljastuse osakaal on kokku 51 protsenti.
  • Kuni viiekorruseliste korterelamute suletud brutopinna maht on 51 400 m’, äripindade maht 7000 m’, lisaks näeb planeering ette kuni 21 150 m’ parkimiskohti maa alla. Kokku rajatakse krundile kuni 11 korruselamut kokku 605 korteriga.
  • Esialgsete plaanide kohaselt tulevad esimesed korterid turule 2010.-2011. aastal.

Allikas: 21.aprill 2008.a. äripäev

  • 1
  • 2

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus