Kuu: veebruar 2013

Määdunud nädalal kajastas Pealtnägija lugu, kus pahatahtlik üürnik keeldus võõrastest eluruumidest lahkumast, mille tulemusel noor pere on olnud 7 kuud oma koduta. Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Korterühistute Liidu, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu osalusel toimus ümarlaud ning täna esitati Justiitsministrile märgukiri, et võlaõigusseaduse ptk 15, mis reguleerib üürisuhteid, avataks muudatusteks kaitsmaks omanike huve.

Liitude eesmärgiks on, et seadusandluses luuakse enne kohut vaheaste, mis vähendaks kogu protsessi menetlemise aega ja kulusid. Lahenduseks oleks anda kohtutäiturile õigus ja pädevus alustada väljatõstmismenetlust, mis aitaks pahatahtlike üüri- ja kommunaalvõlglaste vastu, kes on hõivanud omaniku eluruumid.
 
Tänaseks on kujunenud olukord, kus võlaõigusseadus pakub lahendusi küll paberil, kuid reaalses elus need ei toimi. Näiteks uus eluruumi omanik võib küll tungival põhjusel üürilepingu lõpetada ent samas on üürnikul õigus see vaidlustada ja kuni kohtuotsuseni ka eluruumides edasi elada. Olenevalt vaidluse nüanssidest võivad kohtuvaidlused venida pikale ning reaalselt on mitmeid juhtumeid, kus omanik jääb lõpuks ilma üüritulust ja tuleb tasuda ka kommunaalkulutused. Lisaks selleks, et omanik saaks kohtusse päärduda, peab ta tasuma kõigepealt riigilõivu, mis näiteks korteriomandi, mille väärtus on 100 000 eurot, võib olla kuni 1200 eurot.
 
Halvimal juhul võib pahatahtliku üürniku tõttu korteriühistus korteriomanik jääda koduta, sest teistel korteriomanikel on õigus nõuda korteriomandi võõrandamist, tuginedes üürniku väljakannatamatule tegevusele ning vastutus lasub üksnes korteriomanikul.
 

Ajalooliselt on nii Eestis kui Euroopas omanik olnud üürnikuga võrreldes tugevam pool, seega on üürniku kaitseks võetud vastu normatiivaktid, mis on viinud äärmusesse, kus omanikule on paljudel juhtudel seatud ebamõistlikud piirangud oma vara kasutamisel. Liitude eesmärgiks on, et üürniku ja omaniku vahelised õigused hakkavad olema proportsioonis kohustuste ja vastutusega. 

 

Hiljuti hakkas Eestis kehtima ELi maaklerite teenuse­standard, mis reguleerib küll maaklerite tääpõhimõtete juriidilist poolt, kuid sageli jääb maakleritel puudu elementaarsetest oskustest.
 
Juba kinnisvarakuulutusi­ vaadates on näha, et maakleritääd tehakse sageli n-ä kõhutunde pealt. Väheste kuulutuste puhul ilmneb, et maakler suudab end ostja olukorda panna. Harva märgitakse, millised on küttekulud või millisesse ilma­kaarde avanevad aknad. Selle asemel sisaldavad kuulutused sageli teisese tähtsusega infot, näiteks kirjeldatakse pikalt piirkonda, kus objekt asub. Kui inimene mõnda konkreetsesse piirkonda korterit otsib, siis tavaliselt teab ta juba enne,  missuguse alaga tegu on.
 
Kirjaoskamatus. Mind häirib ka tohutu kirjavigade hulk kuulutustes ja maaklerite e-kirjades. Kuidas teha selliste inimeste vahendusel tehinguid, mis mõjutavad rahakotti kümneid aastaid? Mind ärritab ka see, kui ostjat püütakse petta, tehes pilte näiteks nii, et värvimata või räämas fassaadi osa jäetakse pildilt välja. See on ka mõttetu: Tallinn on väike, ma võin igal ajal majast määda sõita ja selle üle vaadata. Rääkimata Google Street View’ võimalustest.
 
Olen kokku puutunud ka maakleritega, kes reklaamivad korteri välja, aga suheldes selgub, et sellise hinna korterit polegi olemas, vaid välja oli reklaamitud kogu arenduse korterite keskmine hind.
 
 
Korteri näitamise puhul olen oma tääd südamega tegevate maaklerite kõrval kohanud isikuid, kes teatavad, et nemad pärast kella viit ei tääta. Kuidas tääl käiv inimene objekti näha saaks, pole nende mure.
 
Sageli on läbi mõtlemata, millise emotsiooni saab potentsiaalne ostja korterit vaatama tulles. Rootsis on kombeks, et omanik ei viibi ise mitte kunagi korteri näitamise juures, sest võimalik ostja tunneb end sel juhul vabamalt. Minu kogemus: külastuse ajal viibis korteris inimene, keda maakler mulle ei tutvustanud. Olin segaduses. Alles lahkudes mainis maakler, et tegu oli korteri üürnikuga.
 
Ebausaldusväärsus. Mul on kogemus ka maakleriga, kes veel enne, kui ma korterit näinud olin, hakkas mind tagant kiirustama: tulge ruttu vaatama, minge kohe panka ja järgmisel nädalal “lähme tehingusse”. Ei mõju usaldusväärselt, kui müüjal on kaubast lahtisaamisega nii kiire.
 
Müüjal tasub maaklerit eriti hoolikalt valida, sest viimase laiskus ja ebakorrektsus võivad tehingu juba eos nurjata. Rääkimata probleemidest, mis võivad tekkida siis, kui tehinguks läheb. Erialane haridus pole kõige olulisem, kuid teatav haritus kindlasti.
 
Autor: Kadri Bank 
Allikas: äripäev, 4.jaanuar 2013.a.

© 1994-2024 EKFL | Privaatsus