Kuu: mai 2014

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: kinnisvara plaanivad osta kõrgepalgalised

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) poolt tellitud uuringust järeldub, et kõikidest kinnisvara soetada plaanivatest inimestest on pea pooled kõrgepalgalised ehk 4. palgakvartiili esindajad.

Värske uuringu kohaselt on lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk kasvanud 11 protsendile (septembris 8%). Kinnisvara ostmist peab soodsaks tegevuseks 24 protsenti küsitletutest. Märkimisväärne on aga, et kõikidest ostu plaanivatest isikutest on 47% viimase palgakvartiili esindajad, esimese kvartiili esindajaid on ostu planeerivatest isikutest vaid 10%.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et hinnang kinnisvara ostmise soodsusele kajastub objektiivselt vastavalt sellele, kuidas kinnisvarahinnad on kallinenud. „Samas on näha, et hoolimata kinnisvara kallinemisest nõudlus püsib, seda eriti just kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas,“ ütles ta.

 

„Ostuhuviliste aktiivsust toetab ka kõnekas fakt, et müügipakkumiste arv on viimase kolme aasta jooksul pidevalt langenud ning kuniks uut kaupa turule juurde ei tule, jääb surve hindadele alles, samuti survestab vähenev pakkumiste hulk ostusoovijaid otsusega mitte viivitama,“ lausus Rüütel.

 

„Tegelikult ei ole selline ajutine defitsiit turule kasulik, sest nägime alles hiljuti, kuidas turud võivad ühel hetkel üle kuumeneda,“ lisas ta.  

 

Uuringus osales kokku 800 inimest.

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

 

 

Lisainfo:

 

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

GSM: 50 46 517

ekfl@ekfl.ee

 

Kinnisvaraturul on oodata elamispindade ostu-müügituru tempo tagasitõmbumist ja sealse aktiivsuse kandumist elamispindade üüriturule, selgus Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmete seas läbiviidud kinnisvarasentimendi uuringust.

 

„Võrreldes poole aasta taguse analoogse küsitlusega on kinnisvaraettevõtete juhtide hinnangud elamispindade ostu-müügituru osas muutunud märksa konservatiivsemaks,“ kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. „Küll oodatakse sügisese küsitlusega võrreldes märksa suuremat kasvu nii eluruumide üürihindadele, kui tehingute arvule.“

 

äripindade sektori osas on ootused analoogsed. Kinnisvarafirmad näevad ees äripindade üürihindade kerkimist, kuid samas on ootus üüritehingute arvu suurenemisele mullusest tagasihoidlikum.

 

„Eriti tasub välja tuua veel seda, et mullu sügisel soovis kaks kolmandikku ettevõtetest täätajate arvu kasvatada ja üks kolmandik leppis täätajate arvu hoidmisega endisel tasemel. Tänavu kevadel läbiviidud uuringu tulemusena on need näitajad päärdunud – vaid üks kolmandik ettevõtteid soovib täätajate arvu suurendada,“ lisas Tõnu Toompark.

 

Kinnisvarasentimendi uuring on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liikmete seas regulaarselt kaks korda aastas läbiviidav küsitlus, mis uurib ettevõtete juhtide hinnanguid kinnisvaraturu trendidele.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub üle 40 juhtiva kinnisvarasektori ettevõtte.

 

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kinnisvaraettevotted-uuriturg-hakkab-tousma.d?id=68605007

 

Justiitsminister Andres Anvelt märkis, et üürituru reguleerimine on oluline ettevõtluse arendu seisukohalt, et ettevõtjail oleks parem võimalus üürielamutesse investeerida.

 

„üürituru reguleerimine on oluliselt laiem teema kui riigi kassa täitmine. Tõepoolest, musta turu tõttu jääb riigil saamata igal aastal ligikaudu 3 miljonit eurot,’ rääkis Anvelt täna justiitsministeeriumis toimunud arutelul. ‘Lisaks riigile on aga turu reguleerimine oluline ka ettevõtluse arengu seisukohalt, kuna ettevõtjad sooviksid teha investeeringuid näiteks üürikorterite ehitamisse, kuid ei suuda hinna poolest musta turuga võistelda.’

 

Anvelt selgitas, et kui ettevõtjad investeeriksid üürielamute ehitamisse, oleks olemas rohkem kaasaegseid ja ohutuid üüripindu ning inimeste elupinnad uueneksid. Lisaks aitaksid investeeringud tagada tääjõu mobiilsust Eestis, sest tema sõnul on näiteks praegu väga raske leida üüritavat elamispinda väikelinnades.

 

Täna toimus justiitsministeeriumis kohtumine Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega, et arutada üürituruga seonduvaid probleeme. Kohtumisel räägiti nii üürileandja kui üürilevõtja probleemidest ja seaduse kitsaskohtadest. 

 

Kokkusaamisel lepiti kokku, et justiitsminister viib probleemi arutelu koalitsiooninõukogusse ning koostääs justiitsministeeriumiga asutakse probleemile lahendusi otsima.

 

Allikas: http://www.aripaev.ee/article/2014/4/30/must-uuriturg-parsib-ettevotluse-arengut

 

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna välja „Kinnisvara tegu 2013“ laureaadi, kelleks on EfTEN Capital AS.

 

„Põhjuseks, miks EfTEN Capital AS teiste nominentide seas enam hääli sai ja laureaadiks osutus, on EfTEN Capital AS poolt juhitav EfTEN Kinnisvarafond“ märkis EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

 

EfTEN Kinnisvarafond, mis põhineb rahvuslikule kapitalile, on olnud viimase viie aasta aktiivseim varade konsolideerija Eesti ärikinnisvara sektoris.

ühtlasi on EfTEN Kinnisvarafond oma 170 miljonilise varade mahuga suurim ärikinnisvarafond Balti riikides.

2013. aastal tegi fond rekordilised 11 uut investeeringut kogu summas 64,4 miljonit eurot. Eesti kroonides arvutatuna on see üle miljardi krooni jagu uus investeeringuid.

Auhinnale „Kinnisvara tegu 2013“ said kandidaate esitada kõik EKFLi liikmed. Nominentide hulgast valis võitja EKFL-i juhatus.

  

Aasta kinnisvara tegu märgitakse ära kord aastas ja võitja kuulutatakse välja EKFL-i igakevadisel konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg“. Asjakohase tunnustuskirja juurde käib Tauno Kangro skulptuur „Mees oma unistuste aknal“.

 

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

 

2011 –  Citycon, Kristiine Keskuse ost

2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus

 

Eesti kinnisvarafirmade Liit tähistab sel aastal oma 20. juubelit. Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid. 


Lisainformatsioon:  

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

GSM: 50 46 517

 

Kusagilt on meediaruumi ilmunud ja seal oma elu elama hakanud väited, et meil on hädasti munitsipaalüüripindu vaja, sest meil üüriturgu ei olevat. Paratamatult tuleb tõdeda, et enamus neid seisukohti põhinevad arvamustel, mitte aga teadmisel, ammugi siis elamispindadeturu või üürituru detailidesse süvenemisel, kirjutab kinnisvaraekspert Tõnu Toompark portaalis adaur.ee.

 

Enamus argumente üürituru revolutsionääride suus baseeruvad arvamusel, et üürileandja vihkab üürniku ja soovib sellest nuhtlusest kiiresti lahti saada. See ei ole nii. Turul tegutsevate professionaalsete üürileandjate ring järjest laieneb ja üürileandja on õnnelik siis ja ainult siis, kui üürnik on õnnelik.

 

Eraüürisektor saab hakkama

 

Naeruväärne on väide, et meil ei ole üüriturgu. Eesti üürisektor on rahvaloenduse andmetele tuginedes 15-20, Tallinnas 20-25% eluruumidest.

 

Täna on üürisektor laienemas. Turule tuleb üürnike juurde, nende nõudlust tasakaalustab sujuvalt väikeinvestorite poolne pakkumise suurendamine. Korterite arendajad kinnitavad, et uutest korteritest ostetakse 10-15 just selleks, et neid üürile anda.

 

Seega ei ole asjakohane ka väide, et üüripindu ei arendata. Arendatakse küll, kuid üürileandjaks ei jää arendaja ise, vaid väikeinvestor, kes lepib suhteliselt madala tootlusega. Lisaks soetavad investorid usinalt olemasolevaid kortereid vanemates majades. Seega on uutes majades asuvate ja kallimate üüripakkumiste kõrval üürisektori odavam ots aktiivselt laienemas.

 

üüriturul on probleeme

 

Ei saa väita, et üüriturul ei oleks probleeme. Hetke suurim probleem, mis takistab ka suuremate institutsionaalsete investorite poolt üüriinvesteeringuid, on võlaõigusseadus. Võlaõigusseadus on sundüürnike silmaspeetuna koostatud ja on tänaseks selgelt ajale jalgu jäänud.

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on koostääd advokaadibürooga Glikman, Alvin &Partnerid koostanud väga konkreetsed ettepanekud nende puudujääkide kõrvaldamiseks, mis on jõudnud ka justiitsministri lauale.

 

Kui saame võlaõigusseadusesse tasakaalu üürileandjate ja üürnike õiguste ja kohustuste vahele, siis kõrvaldab see ühe suure takistuse üürituru iseenesliku reguleerumise teelt.

 

Miks seista vastu munitsipaalpindade rajamisele?

 

Täna on igasse Tallinna linnaossa võimalik mõistliku aja jooksul üürikorter leida. Defitsiiti on, kuid see ilmneb augustis-septembris, kus otsuseid viimasele hetkele jätnud tudengid tõepoolest üüriturgu ummistavad. Kui meil olulist üüripindade defitsiiti oli, siis viimati oli seda 2011. aastal. Täna on hilja hakata neid ammu paranenud haavu ravima.

 

On üsna selge, et avaliku sektori üüripindade rajamise otsused ei põhine majanduslikel kaalutlustel, vaid sel, kuidas järgmistel valimistel suurte lubadustega suuremat häältesaaki koguda. Erasektor peab seevastu investeeringuid tehes Excel’isse süvenema ja vaatama, et tulud ikka kulud kataksid.

 

Avaliku sektori üüripindade turule toomine suurendab üüripakkumist ja seeläbi majandusotsustel mittebaseeruvat konkurentsi. Tihedam konkurents surub hetkeks üürihinnad alla ja tõrjub erasektori pakkumise turult välja, sest üüriäri tasuvus on niigi suhteliselt marginaalne.

 

Nii on saavutatakse soovitule vastupidine efekt – elamispindade kättesaadavus pikemas perspektiivis väheneb. Samuti kaaperdab avalik sektor üüriäri erasektorilt, kes sellega täna suurepäraselt hakkama saab. See omakorda tähendab, et aasta-aastalt tuleb üüripindade ülalpidamisse järjest rohkem avaliku sektori raha suunata.

 

Luksuskaup hädalistele

 

Mängu tuleb veel üks huvitav nüanss. On selge, et täna ehitatavad majad vastavad tänastele kvaliteedinõudmistele. Ei ole ju kuidagigi mõeldav, et munitsipaalüüripinnaks ehitatakse kehvake maja, mille kvaliteet vastab elamufondi enamust moodustavale nõukaaegsele paneelelamule.

 

Kui aga vaatame Eesti elanike sissetulekuid ja ostuvõimet, siis peame tõdema, et uue korteri soetamine või üürilevõtmine on luksus, mida saavad endale lubada vaid oluliselt üle keskmise sissetulekut teenivad inimesed. Enamus inimesi peab leppima keskmine kvaliteediga elupindadega.

 

Seega tekib absurdne olukord, kus munitsipaalüüripind rajatakse madala sissetulekuga inimestele, kes vajavad abi ja neile pakutakse soodushinnaga luksuskaupa. Need, kes omadega ise hakkama saavad peavad ikka leppima Mustamäe või Lasnamäe paneelimaja keskpärase kvaliteediga.

 

Mis on lahendus?

 

üüriturul ei ole lokaalset probleemi. üürituru arengud on olnud ülimalt positiivsed ja liikumised on õiges suunas. Pakkumine suureneb, hinnad on küll kerkinud, kuid pole kaugeltki kaasas läinud ostu-müügihindade meeletu ralliga. üürimist etteplaneerides on pind võimalik mõistliku ajaga leida.

 

Küll peab tõdema, et probleemid elamispindade sektoris on olemas. Olgu siin näiteks mainitud elamufondi aeglane uuenemine, mis ei kata amortisatsiooni ning sellest tulenevat kvaliteeditaseme langemist.

 

Seega tuleb ergutada uue elamufondi loomist. Uute korterite üürisektori ja omanikuasustuse vahel jagamisega saab erasektor väga hästi hakkama.

 

Uue elamufondi rajamise ergutamiseks pakun välja mõned lahendused.

 

Riigile ja omavalitsustele kuulub hulk maad, mille perspektiiv on selle mahamüümine erasektorile. Siis on omavalitsustel võimalik need krundid enne mahamüümist varustada detailplaneeringute ja kommunikatsioonidega. Erasektoril müümisel võib müügitingimustesse lisada mõistliku, kuid mitte ahistava hoonestamise tähtaja.

 

Teine võimalus elamispindade pakkumist suurendada on kaotada kinnisvaraarendajaid pitsitavad nõuded eluruumide suuruselt. Kui eluruumide suuruse ja arvu paneb paika parkimiskohtade olemasolu, siis on see täiesti arusaadav ja aktsepteeritav. Samas võib äelda, et Tallinna 90-ruutmeetrine keskmise korteri brutopinna nõue hoiab iga-aastaselt sadu kortereid turule tulemast.

 

Määda ei saa maksuküsimustest. Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Omanike Keskliit ja Maksumaksjate Liit on teinud ettepaneku eraisikust üürileandjatele maksusoodustuse pakkumisest. Hetkel peavad eraisikust üürileandjad tasuma tulumaksu kogu üüritulult ilma mahaarvamiste võimaluseta. Siin mõistliku lahenduse leidmine toob koheselt põranda alt välja hulga üüripakkumisi ja ergutab ka uusi üürileandjad sellele ärile mõtlema.

 

üürisektori soodustamise juttude juures tundub muidugi absurdsena olukord, kus kodualune maa on maamaksuvabastusega. üürikorterialuse maa eest tuleb aga maamaksu tasuda maksuvabastusele järgnenud kõrgema tarfiifiga. Kogu elamumaale tuleb anda maamaksu vabastus.

 

Kokkuvõttes tuleb munitsipaalüüripinnaiharad tunnistada probleemi peamist olemust. See on kogu elamufondi, mitte kitsalt üürielamufondi uuenemine ehk kvaliteet. Hakata uue elamufondi loomist ergutama üüripindade rajamise läbi on kui alustada maja ehitamist katusest – naha saab esialgu higiseks, kuid selgusehetke saabumisel tuleb kõik ümber teha.

 

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/toompark-uuriturg-ei-vaja-munitsipaalpakkumist.d?id=68629087

 

 

Tallinna korteriteturg hakkab kiirelt tõusnud hindade tõttu kinni kiiluma, seda näitab Pindi Kinnisvara analüütiku Siim Simsoni sõnul nii langev tehingute arv kui kiirelt suurenev pakkumine.

 

Võrreldes 2013. aprilliga on Tallinna korterite hinnad tõusnud 24% võrra, samas tehingute arv on 14% ehk ca 100 tehingu võrra väiksem. Paljud varaomanikud on laenulõksust lõplikult vabanenud ja oma vara müüki paisanud, mis on aasta algusest tõstnud korterite pakkumise arvu 5500lt 7000le ühikule.

 

„Kui 2013. ja 2014. aasta korterituru tehingute arv on esimese nelja kuu lõikes veel võrreldavad, siis seda enam üllatas negatiivses mõttes aprillikuu, mil Tallinnas tehti pea 100 tehingut vähem kui mullu samal ajal,“ ütles Simson.

 

„Et turg kinni ei jookseks, peab midagi muutuma, olgu selleks inimeste ostujõud, raha hind intresside või omafinantseeringu määra näol, kinnisvara enda hind või muutused Eesti demograafias,“ lisas ta.

 

Simson ütles, et kuna suuri muutusi eelnevas ette näha pole, tuleb igaks-juhuks arvestada lühiajalise seisakuga Tallinna korteriteturul, kus kaubaks lähevad eelkõige uued korterid, mis on konkurentsi tihenemise tõttu järelturu kaubast vaid mõnekümne protsendi jagu kallimad.

 

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinna-korteriturg-hakkab-hanguma.d?id=68628933

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmete seas läbiviidud kinnisvarasentimendi uuring näitab, et kinnisvaraettevõtted ootavad elamispindade ostu-müügituru tempode tagasitõmbumist ja sealse aktiivsuse kandumist elamispindade üüriturule.

 

„Võrreldes poole aasta taguse analoogse küsitlusega on kinnisvaraettevõtete juhtide hinnangud elamispindade ostu-müügituru osas muutunud märksa konservatiivsemaks,“ kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. „Küll oodatakse sügisese küsitlusega võrreldes märksa suuremat kasvu nii eluruumide üürihindadele, kui tehingute arvule.“

 

äripindade sektori osas on ootused analoogsed. Kinnisvarafirmad näevad ees äripindade üürihindade kerkimist, kuid samas on ootus üüritehingute arvu suurenemisele mullusest tagasihoidlikum.

 

„Eriti tasub välja tuua veel seda, et mullu sügisel soovis kaks kolmandikku ettevõtetest täätajate arvu kasvatada ja üks kolmandik leppis täätajate arvu hoidmisega endisel tasemel. Tänavu kevadel läbiviidud uuringu tulemusena on need näitajad päärdunud – vaid üks kolmandik ettevõtteid soovib täätajate arvu suurendada,“ lisas Tõnu Toompark.

 

Kinnisvarasentimendi uuring on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liikmete seas regulaarselt kaks korda aastas läbiviidav küsitlus, mis uurib ettevõtete juhtide hinnanguid kinnisvaraturu trendidele.

 

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub üle 40 juhtiva kinnisvarasektori ettevõtte.

 

Lisainfo

Tõnu Toompark Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige

Adaur Grupp Oü, juhatuse liige

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liit koostääs Nordea Panga ja Eesti Arengufondiga korraldab 24.aprillil konverentsi „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“, kus asjatundjad analüüsivad kiirelt kasvanud hindade jätkusuutlikkust. Selgub ka „Kinnisvara tegu 2013“ laureaat.

 

EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul on peale majanduskriisi lõppu just 2013. aasta olnud üllatavalt aktiivne. Kiire tõusuga on sektoris silma paistnud korteriturg ja seda tähelepanuväärsemalt  Tallinnas, kus hinnad on tõusnud aasta baasil lausa 20-30%. Võrreldes eelmiste aastatega ei ole enam teravaks probleemiks ehitushinnad. Seda kinnitab külmutatud arenduste järk-järguline „lahti sulatamine“. ‘Majanduskriis näitas selgelt, et Eesti oma väikese ja avatud majandusega sõltub suuresti maailmamajanduse käekäigust, samamoodi sõltub ka meie kinnisvaraturg oluliselt globaalsetest muutujatest. Seetõttu keskendub konverents lisaks Eestis toimuvale välisriikide kinnisvaratrendidele ning globaalmajanduse mõjudele,’ ütles Tõnis Rüütel. „üheks teravamaks märksõnaks on süvenevalt energiasäästu temaatika. Kinnisvaraarenduses on siin ees Euroopa regulatsioonidest lähtuvad karmid ajalised raamid. Sel teemal võtavadki konverentsil sõna Arengufondi esindajad,“ lisas Rüütel.

 

üle 15-aastase traditsiooniga kinnisvarakonverentsi avab Nordea Pank Eesti juht Andreas Laane. Majandusstiimulite vähenemisest ja finantsturgude arengutest tingitud väljakutsest majandustele räägib Nordea Pank Eesti peaäkonomist Tõnu Palm.

Energiaühingutest Eestis: kas kinnisvaraettevõtluse tuleviku trend või ulme?, annab vastuse Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.

Näiteid energiaühistust, kui toimivast äriprojektist kinnisvaraomanikele teiste riikide põhjal, toob advokaadibüroo Glimstedt partner Moonika Kukke.

Marek Reinaas mõtiskleb teemal „Kuidas turundada linna asumeid?“.

Praktilisi nõuandeid detailplaneeringute menetluse asjus annab advokaadibüroo Glikman Alvin & Partneid vandeadvokaat Toomas Tamme.

 

 

Diskussioonpaneelid toimuvad teemadel:

„Kuhu investeeriksid lähiperspektiivis?“, moderaator Ardi Roosimaa.

„Uus aeg kinnisvaraturul, turuosaliste nägemused arengustest 2014-2015“, moderaator Avo Rõõmussaar.

„Kas üldse ja millised võiksid olla kinnisvaraturunduse erisused?“, moderaator Marek Reinaas.

„Kuidas on Tallinna uus ehitusmäärus bürokraatiat vähendanud?“, moderaator Ingvar Allekand.

Paneelides osalevad: Ain Kivisaar, Raiko Uri, Tõnu Uustalu, Annika Urm, Kaie Kass Agcay, Kristel Laud, Endrik Mänd, Marko Bäärs, Argo Karuse, Tarmo Kase, Eiki Rump, Janno Peterson.

 

Konverents toimub  vastvalminud Navigatori büroohoones, moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ning EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

EKFL kuulutab konverentsil juba kolmandat korda välja konkursi „Kinnisvara tegu 2013“ võitja ja annab laureaadile üle Tauno Kangro skulptuuri „Mees oma unistuste aknal“. 

Eesti kinnisvarafirmade Liit tähistab sel aastal oma 20. juubelit. Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid. 

  

Lisainfo:

 

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

GSM: 50 46 517

© 1994-2018 EKFL | Privaatsus